FMTL Akuza Tribunál Prátika Mafia Justisa, Deskonfia Autoriedade Judisiáriu Menuz Kuñesimentu

Imagem Konferensia Imprensa Front Mahasiswa Timor Leste (FMTL) kona-ba desizaun Tribunal hasoru Drogradu iha Kampus Sentral UNTL, 17/08/2022

SAPNewsTL, Dili : Relasiona ho Desizaun Tribunal ne’ebe fo Termu Identidade Residénsia (TIR) ba sidadaun na’in sia ne’ebe deskonfia Drogadu, Front Mahasiswa Timor Leste (FMTL) liu husi Porta Voz Noe Bernardino Ximenes hateten FMTL deskonfia autoridade judisiária sira mós sei menus konhesimentu no involve direita iha kazu mafia justisa sira hanesan droga tanba ne’e afeita prosesu tomak  ba desizaun tribunal

“FMTL hanoin katak Krimi tráfiku droga sira ne’e fó impaktu negativu ba Timor-Leste, instituisaun estadu no fragiliza instituisaun demokratiku nia servisu inklui estraga sidadaun nia vida, tanba ho prinsipiu medikamente tráfiku droga ne’e lori impaktu negativu hanesan valor disiplinar tun, degradasaun moral sidadaun nian, karakter emosional la ladiak, perigu ba sidadaun nia saude no fasil liu komete kriminalidade”. Hateten nia iha Kampus sentral UNTL. Dili, 17/08/2022

Entretantu, FMTL kongratula servisu extra-ordináriu ne’ebe Servisu Nasional intelijensia no Polísia Cientifica Investigação Criminal (PCIC) konsege deteta no halo buska ba kriminozu sira

“Ami Front Mahasiswa Timor-Leste (FMTL) fó kongratula servisu Extra-ordinariu husi Servisu Nasional Intelegensia no Polisia Sientifiku Investigasaun Kriminal (PSIK), ne’ebe hala’o operasaun konjunta hahu kedas husi loron 13 fulan agustus tinan 2022, ne’ebé halo buska kriminozu no maufiozu sira tanba involvimentu ba tráfiku destufasiente (krime todan ou krime organizadu) iha kriminozu sira nia hela fatin hanesan iha Delta II, Audian, Bairo Guerillos, Pantai kelapa, Palpasu, Farol no Fatu-Hada kapital Dili nian”. Dehan nia

FMTL observa no preokupa desizaun tribunal kona-ba medida koasaun Termu Identidade Residénsia (TIR) ba autor konsumu droga

“Povu tomak preokupa tanba Hafoin primeiru julgamentu halo públiku sente estraño tebés ho desijaun ne’ebé hasai husi Tribunal kona-bá medida koasaun Termu Identidade Residensia (TIR) ba autor kriminozu no maufiozu ne’ebé konsumu droga, Front Mahasiswa Timor-Leste hanoin katak justisa iha Timor-Leste la signifikativu ba povu nia matan, FMTL hare’e katak dezde independénsia iha dekada rua nia laran Timor-Leste enfrente instabilidade polítiku internal, ne’ebé dala barak rezulta husi kompetisaun no disputa entre lidér boot sira, no la fo importansia ba krime trans-nasional sira ne’ebé buras hanesan transaksaun droga no krime organizadu”. Hatete nia

Porta Voz ne’e hatutan, autor nain sia (9) komete aktus barbaria halo Públiku la fiar Justisa iha Timor-Leste

“Autor nain 9 nebe komete aktus barbarian ne’e halo publiku la fiar kedas ita nia justisa iha Timor-Leste tanba iha esperiensia hatudu ona katak Povu babain nia oan maka sai vitima bo’ot liu hanesan, kazu konkreku Saudozu Juga Gama. FMTL lakoi ida ne’e akontese iha estadu Direitu Demokratiku, FMTL hanoin katak aktus hanesan ne’e bele hafraku instituisaun demokratikiu, kria estrata sosial iha sosiedade nia le’et, harahun kultura demokrasia, violasaun ba direitu umanus, harahun justisa, haburas rasismu no diskriminasaun iha Timor”. Nia akresenta

Durante observasaun FMTL nian katak Barbarian Nain 9 ne’ebe komete aktus buradu hanesan konsumu droga ne’e sai fali vitima tanba sira laos produtor maibé sira konsumu

“Ami FMTL hanoin katak ida ne’e perturba Justisa iha Timor-Leste, tanba dadus ne’ebe rekola no aprezenta husi PCIC maka la sufisiente ka laiha kualidade? Husi FMTL, hanoin ona katak ida ne’e la’os sala husi PCIC maibe sala ne’e husi governu tanba governu maka  la fo investimentu ba kapasitasaun  PSIK no PNSIK ho diak”. Nia Kestiona

FMTL husu ba Ministeriu Publiku atu halo rekursu hasoru desizaun tribunal

“Tanba kazu droga ne’ebe ninia desizaun fo deit TIR, fiar ka la fiar, autor ka trafikante droga sira seluk sei latauk hasoru justisa iha TL. Tanba kazu krime transnasional hanesan kazu droga  atual ne’ebe tribunal hatun desizaun fo deit TIR, FMTL deskonfia autoridade judisiária sira mós sei menus konhesimentu no involve direita iha kazu mafia justisa sira hanesan droga tanba ne’e afeita prosesu tomak  ba desizaun tribunal”. Nia salienta

Entretantu, atu kondus kriminalidade sira ne’e, FMTL dejafia elit sira tenke iha obrigasaun moral hodi aponta iha ajenda politika públikas hodi bele minimiza kriminalidade atu labele proteje no defende grupu sira

“Afirma Solidariedade no Valor Umanu liliu Vulnerável sira hanesan feto no labarik sira, katuas no ferik sira no aleijadu sira, atu la kontra forma sira hotu violénsia nian, explorasaun, diskriminasaun, abandona, hanehan/obriga, abusu seksuál no hahalok a’at sira povu enfrenta”. Afirma nia

Enkuantu, FMTL husu ba publiku atu luta kontra hahalok barbarian, luta kontra drogadu, kriminozu, bandelismu, atu nune’e justisa bele ba ema hotu, Hanesan mós, objetivu medida sira ne’ebé konsagra ona iha lei ida ne’e, atu garante respeitu ba direitus umanus no mós integridade família nian hanesan unidade sosiál no kulturál fundamentál iha Timor-Leste

Jornalista  :  Ermelinda Soares

Editor        : Ekipa Editorial

Share This

COMMENTS

Wordpress (0)
Disqus ( )