
Imajem : Prezidente Repúblika José Ramos Horta hamutuk ho Primeiru Ministru Kayrala Xanana Gusmão no estrutura G7+ iha Dili,12/04/2025
SAPNewsT, Díli : Países membru organizasaun g7+ apoiu politika Primeiru-Ministru (PM) Kay Rala Xanana Gusmão nian hodi husu Sekretáriu Jerál ONU Antonio Guterres nomeia enviadu espesiál ba aktual Prezidente Repúblika Timor-Leste (PR) José Ramos Horta sai hanesan apoia servisu ba hari’i pás no rezolusaun konflitu iha mundu.
Tuir Dili resolation Outcame Dokument of the 6th g7+ Ministerial Meeting sita katak, Ministru Negósiu Estranjeiru sira husi nasaun membru g7+ define desizaun koletiva atu konvoka Simeira Xefe Estadu no Governu g7+ durante Asembleia Jeral Nasoins Unidas nian no husu Sekretáriu Jerál Nasoins Unidas hili PR José Ramos Horta serbisu hamutuk ho ONU atu estabelese konsultasaun regulár iha nivel peritu hodi envolve iha deliberasaun prinsipál ONU nian,
apoiu g7+ kona-ba dezenvolvimentu iha paizajen jeopolitiku.
“Ami nomeia Prezidente Timor-Leste, Dr. Jose Ramos-Horta, nu’udar enkontru espesiál ba mediasaun no ami sei husu ba Sekretariu-Jeral Nasoins Unidas atu apoia nia servisu ba pás no rezolusaun konflitu” SAPNewsTL sita bazeia ba Outcame Dokument of the 6th g7+ Ministerial Meeting ne’ebe hala’o iha Hotel Palm Spring Fatuhada Sabadu (12/04/2025)
Ministru Negosiu Estranjeiru sira husi nasaun g7+ sira, ne’ebé hala’o sorumutu Ministerial da- VI iha Dili, Timor-Leste hodi marka tinan 15 unidade no solidariedade hodi buka pás, reziliensia no dezenvolvimentu sustentavel, rekonese dezafiu sira ne’ebé seidauk akontese antes ne’e, hamosu tensaun jeopolitika ne’ebé sa’e ba beibeik, krize sira ne’ebé kauza husi klima, no kompromisu globál ne’ebé tun ba hari’i dame no dezenvolvimentu kooperasaun, reforsa fali rezolusaun koletiva ba kampiaun diálogu, rekonsiliasaun, no solusaun sira ne’ebé lidera husi nasaun hanesan fundasaun ba pás no dezenvolvimentu ne’ebé dura.
“Husi ita-nia esperiénsia ne’ebé ita fahe, ita hamriik iha unidade hodi avansa misaun g7+ nian nu’udar lian auténsia husi ita-nia povu hodi asegura katak polítika globál reflete realidade nasaun sira ne’ebé afetadu husi konflitu no mós aspirasaun sira husi sira-nia povu”
Komprimisu Prinsipal Sira :
1. Ami hato’o ami-nia solidariedade kle’an ho nasaun no komunidade hotu-hotu ne’ebé sofre husi funu, agresaun no dezastre naturál sira.
2. Ami reforsa ami-nia kompromisu atu apoia esforsu harii dame, inklui mediasaun, rekonsiliasaun, no prevensaun konflitu proativu liu husi reforsu sistema avizu sedu hanesan instrumentu esensiál atu prevene konflitu no promove koezaun nasionál.
3. Ami kompromete atu haforsa kooperasaun rejionál kona-ba prevensaun konflitu liu husi intervensaun diplomátika sira, no haforsa apoiu ba mekanizmu rezolusaun konflitu tradisionál no komunidade sira, hodi asegura signifikativu partisipasaun husi feto no grupu marjinalizadu sira, rekoñese sira-nia papél krítiku iha prevensaun violénsia no promosaun pás sustentavel.
4. Ami fó mandatu ba konsellu ema eminente g7+ atu intensifika envolvimentu iha promosaun mediasaun no lia-loos no rekonsiliasaun iha estadu membru sira hasoru instabilidade.
5. Ami husu apoiu umanitáriu imediatu no asisténsia ba tempu naruk ba nasaun no rejiaun sira ne’ebé afetadu husi konflitu no dezastre, hodi asegura katak esforsu rekuperasaun sira-ne’e lidera iha nivel nasionál, sustentavel, responsivu ba jéneru no inkluzivu no katak sira benefisia komunidade vulneravel no afetadu sira liuhusi mekanizmu transparente.
6. Ami kompromete atu apoia dezenvolvimentu no implementasaun programa ekonómiku alvu sira ne’ebé fó kbiit ba emprezáriu feto sira atu rekoñese sira-nia papél esensiál no promove kreximentu inkluzivu, seguransa ai-han, reziliensia no dezenvolvimentu sustentavel estadu sira ne’ebé afetadu husi konflitu.
Atu avansa Aprendizajen no Kooperasaun ba Parseiru sira, g7+ apoia “Harnessing Koletivu Matenek, Enkuadramentu ida ba Kooperasaun Frajil-ba-Frajil ba Aprendizajen ba Parseiru sira, Institusionalizasaun troka koñesimentu entre nasaun g7+ sira atu haforsa kapasidade nasionál iha governasaun, hari’i instituisaun.
“Ami husu atu aumenta, bele prevee, no sustenta finansiamentu ba dezenvolvimentu iha nasaun sira ne’ebé afetadu husi konflitu, asegura aliñamentu ho prinsípiu New Deal nian na’in nasionál, no harii instituisaun”.
“Ami husu aprosimasaun urjente no komprehensivu ida kona-ba relief tusan ba nasaun sira ne’ebé afetadu husi konflitu, tanba todan tusan ne’ebé la sustentavel sai frajil, hamenus pás, no bloke rekuperasaun ekonómika”.
“Ami husu ba instituisaun finanseiru internasionál sira, nasaun sira ne’ebé fó kréditu, no parseiru dezenvolvimentu sira atu: Prioritiza finansiamentu konsesaun no reestruturasaun dívida ba estadu frajil sira, atu estabelese mekanizmu espesiál ida atu fó kmaan ba tusan ba nasaun sira ne’ebé afetadu husi konflitu, inklui kansela tusan ne’ebé la sustentavel”.
Iha enkontru ministeriál g7+ ba dalan neen estadu membru sira mós deside atu reforma enkuadramentu hodi avalia kona-ba dívida hodi hanoin ba situasaun real ne’ebe frajil tebes.
Reforma enkuadramentu avaliasaun ba dívida atu reflete realidade frajilidade no ekonomia sira ne’ebé iha krize. Ita hato’o fali ita-nia apelu ba aumentu signifikativu iha finansiamentu klimátiku ba rejiaun sira ne’ebé afetadu la proporsional husi mudansa klimátika, liuliu estadu sira ne’ebé afetadu husi konflitu, iha ne’ebé vulnerabilidade tebes kompostu husi frajilidade.
“Ami ezije ajénsia finansiamentu internasionál sira, fundus, no doadór sira atu halo reforma urjente ba mekanizmu finansiamentu klimátiku sira, hodi asegura katak sira fleksivel, asesivel no responsivu liu ba realidade sira-ne’e”.
“Ami insiste katak estadu sira ne’ebé afetadu husi konflitu bele lidera, jere, no implementa diretamente inisiativa adaptasaun sidadaun, asegura solusaun sira ne’ebé espesífiku ba kontestu, sustentavel, no aliña ho prioridade nasionál sira”.
“Ami reforsa ami-nia kompromisu atu hametin seguransa ai-han nu’udar baze ba sustenta pás no reziliensia iha nasaun g7+ sira. Rekonese interligasaun entre konflitu, frajilidade, no inseguransa ai-han, g7+ subliña importánsia husi investimentu iha sistema ai-han inkluzivu no reziliente ba klima, hasa’e produsaun ai-han lokál, no hadi’a asesu ba ai-han nutritivu. Ami husu ba ami-nia parseiru dezenvolvimentu sira no komunidade internasionál atu apoia esforsu hirak-ne’e liuhusi aliña asisténsia ho prioridade nasionál sira no investe iha solusaun ba tempu naruk ne’ebé kontribui ba soberania no estabilidade ai-han iha kontestu frajil sira”.
“Ita kompromete atu ratifika kompletu karta g7+ husi estadu membru hotu-hotu, hodi asegura konsolidasaun legál no institusionál husi grupu ne’e. Ami kompromete atu asina nota diplomátika ida nu’udar espresaun formál ba ami nia kompromisu atu hametin kooperasaun bilaterál no haforsa relasaun entre estadu membru sira. Liu husi pasu ida-ne’e, ita buka atu institusionaliza liután ita-nia kolaborasaun”.
“Ami reforsa importánsia husi koordenasaun regulár entre Ministru Estranjeiru sira atu hasa’e envolvimentu polítiku. influénsia polítika no advokasia global. Ami dirije ami-nia reprezentante permanente ba Nasoins Unidas atu hasa’e koordenasaun, servisu hamutuk ho Sekretariadu g7+ no nia edifísiu Nova Iorke. Ami enkoraja sira atu estabelese konsultasaun regulár iha nivel peritu hodi envolve iha deliberasaun prinsipál ONU nian”.
Ita sei hakle’an liután envolvimentu ho organizasaun internasionál no rejionál sira hodi asegura katak estadu sira ne’ebé afetadu husi konflitu sei nafatin iha sentru foti desizaun global. Ita kompromete atu hametin ita-nia prezensa no advokasia iha ONU, inklui Konsellu Seguransa ONU nian, nune’e mós iha instituisaun finanseira internasionál no banku dezenvolvimentu multilaterál sira-nia laran”.
Ita sei asegura katak lian husi estadu sira ne’ebé afetadu husi konflitu forma polítika globál kona-ba pás, seguransa no dezenvolvimentu liuhusi advokasia ba enkuadramentu sira ne’ebé inkluzivu, responsivu, no adapta ba dezafiu úniku sira husi kontestu frajil no konflitu ne’ebé afetadu. Tanba ne’e ami simu adosaun ba paktu futuru husi ONU iha fulan-setembru tinan 2024, ho kompromisu atu reforma instituisaun multilaterál sira liuliu instituisaun finanseira internasionál sira, nune’e mós Konsellu Seguransa ONU nian ne’ebé fó prioridade ba reprezentasaun boot liu ba rejiaun sira ne’ebé istóriku la reprezenta, liuliu iha Afrika.
“Ami konkorda katak September Leone sei kompleta nia mandatu nu’udar Prezidente iha 31 Dezembru 2025. Ilha Salomão sei asume kna’ar nu’udar Prezidente iha loron 1 Janeiru 2026 ba tinan rua nia laran. Republika Demokratika Kongo no Liberia sei sai hanesan Vise-Prezidente”.
“Ami rekoñese no apresia apoiu husi ami-nia parseiru sira, inklui Fundasaun g7+, no governu Finlandia no Xina, no seluk tan, ba sira-nia kontribuisaun finanseiru no tékniku”.
Entretantu, forum reuniaun interministerial g7+ nian ba dala neen ne’ebe hala’o iha Hotel Palm Spring Fatuhada, partisipa husi Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, Vice-Primeiru Ministru Mariano Assanami Sabino, Prezidenti Parlamentu Nasional Fernanda Lay, Tenente Jeneral Falur Rate Laek no pessoa eminente sida ne’ebe mai husi nasaun Chade, Costa do Marfim, Guinea-Bissaun, Haiti, Liberia, São Tome e Principe, Ilhas Salomão, Serra Leoa, Somalia, Sudão do Sul no Timor-Leste
Jornalista : Guilhermino Ramos & Ermelinda Soares