Site icon SAP News TL

Loron Liberdade Imprensa, Assanami : Joven Kontinua Kadi Kakutak Liu Hosi Lee, Hakerek & Debate

Imajem : Primeiru Ministru Interinu Mariano Assanami Sabino iha Resintu Konsellu Imprensa Kintal-Boot, Dili,08/10/2024.

SAPNewsTL, Dili – Iha ámbitu Konsellu  Imprensa (KI) komemora loron nasionál liberdade ba daruak (II), Primeiru Ministru Interinu Mariano Assanami Sabino husu ba Jornalista hotu atu kontinua mantein servisu hakerek, lee no esforsu hodi garante liberdade imprensa iha Timor-Leste.

“Loron ida ne’e importante ba ita hotu, loron ida ne’ebe maka ita hotu-hotu halo refleksaun fó onra no gloria ba sira hotu ne’ebe laiha ona iha ita leet, sira nia luta ne’ebe mak husik hela ba ita sira ne’ebé kontinua mantein servisu, esforsu hodi garante liberdade imprensa”. Dehan Primeiru Ministru Interinu Mariano Assanami Sabino liu husi nia diskursu iha Dili,08/10/2024

Primeiru Ministru Interinu Assanami Sabino salienta, liberdade imprensa ne’e importante tanba parte ida  integradu husi prosesu konstrusaun estadu, iha prosesu libertasaun nasional ema barak sakrifika nia isin ba mate no iha tempu ne’eba difisil tebes hodi fó sai informasaun.

“Liberdade imprensa ne’e importante ba ita hotu tanba ne’e parte integradu husi prosesu konstrusaun estadu, ema lubuk ida mak fo nia isin lolon iha prosesu libertasaun nasional, iha ne’ebé ita hotu hatene atu hasai informasaun ne’e difisil tebes iha momentu ne’ebá maibé sira halo ida ne’e”.Assanami konta

Lider nasionál ne’e hateten, iha prosesu luta naruk Timoroan barak esforsu hodi fó sai informasaun rai laran iha media ne’ebe sira hari’i iha tempu rezistensia hanesan Bob tokuli, Talitakun no Suara Timor Timur.

“Iha prosesu naruk Timoroan barak ne’ebe esforsu atu hasai informasaun rai laran ba iha média oioin ne’ebe ita kria iha tempu rezistensia hanesan “Bob tokuli, tali takun” Talitakun ne’e katak halo Ita la toba hanesan ita hader hela deit no mos iha suara Timor Timur iha tempu ne’ebá, ita bele hari’i no konsege  hasai lian no ema lubuk ida iha ne’ebá, media sira ne’ebe mak tempu ne’eba ita hari’i iha parte ida ita hasai nafatin informasaun ne’ebe importante ba liur, ita hari’i mos media Unidade,  Liberdade no Bobtokuli iha 1999″. Nia sublinha

Primeiru Ministru Interinu ne’e akresenta, nasaun ne’e nia ukun rasik an iha Jornalista Nasionál no internasional ne’ebé esforsu hodi fó sai informasaun ba públiku. Reprezenta Primeiru Ministru no IX Governu Konstitusional hodi orienta polítiku sira hodi mantein garante liberdade imprensa iha Timor-Leste.

“Ita iha Jornalista di’ak lubuk ida ne’ebe mak iha momentu ne’eba esforsu hodi fó sai informasaun ba públiku mak hanesan Bernadino “Bedino”, no ita nia kolega ida husi Indonezia ho naran Agus Meryawan mos mate iha Timor-Leste, reprezenta Maun Boot Primeiru Ministru ha’u orienta ba polítiku hotu-hotu hodi mantein garante liberdade imprensa”. Assanami salienta

Vise PM Mariano Assanami Sabino hateten, Timor iha sosiedade ne’ebe demokratiku hodi halibur ideia no hanoin ne’ebe diferente, ideia hirak ne’e mak riku hodi hariku hanoin sai tasak no kroat liután iha sosiedade.

“Ita iha sosiedade demokrátiku ne’ebe maka halibur kakutak, ideia no hanoin ne’ebé diferente. Diferente ne’e normal, ideia oioin ne’e maka riku, ne’e mak halo ita-nia hanoin sai tasak no kroat liután, tanba ne’e lider polítiku, lideransa sira no mos sosiedade demokrátiku ne’ebe durante ne’e iha ideia diferente, imi tenke brani hodi halo debate”.Assanami husu

Nia argumenta, diferente ideia no hanoin laos atu sai inimigu, nune’e husu ba media no jornalista hotu-hotu hodi luta no kontinua haklaken lialoos atu povu hotu bele asesu informasaun ne’ebe justu no ko’alia iha média.

“Ita-nia diferensa ideia no hanoin ne’e laos atu sai inimigu ba malu maibe antes ita-nia fundador no heroi sira uluk moris ho ideia ne’ebe oioin, tanba ne’e iha loron importante ida ne’e,  ita hakarak husu ba media no jornalista hotu-hotu atu luta kontinua haklaken lialoos hodi garante mandatu konstitusional ne’ebe maka povu hotu tenke asesu ba informasaun ne’ebe loos, asesu ba informasaun ne’e sai direitu ba povu tomak nian no direitu atu koalia ba iha media”.

Vise PM husu atu Jornalista sira labele tauk hodi kritika no kontrola hodi hatudu ideia oioin. Governu liu hosi Sekretaria Estadu Komunikasaun Sosial (SEKOMS) nafatin nakloke hodi haree no hadia atu garante liberdade imprensa.

“Ho nune’e husu atu ita hotu ne’ebe daudaun ne’e iha media sosial karik iha instrumentu oioin hodi hato’o ita nia diferensa ideia, tenke hatudu ita-nia identidade hanesan ita-nia naran tanba ida ne’e reprezenta ita, labele tauk hodi kritika atu kontrola no hatudu ideia oioin, Governu liu husi Sekretariu Estadu Komunikasaun Sosial (SECOMS) nakloke nafatin hodi haree no hadia karik iha dekretu lei sira hodi garante ita-nia liberdade imprensa”.

“Liberdade ida ne’e valor ida ho prinsipiu ne’ebe luta tanba ne’e se deit mak mai atu sai kontinuidade ba luta no ukun ida ne’e tenke konsidera katak liberdade kalia, hato’o nia ideia no hanoin ne’e prevalese iha nasaun ida ne’ebe mak fakar raan hodi hetan liberdade”. Nia hatutan

Assanami mós husu ba jerasaun foun sira mantein kadi kakutak hodi halo kroat hanoin no ideia atu labele hakmatek ho ema nia gava maibe tenke diskute hodi buka ida ne’ebe ladiak hodi hadia.

“Ita sempre kadi kakutak, tanba ne’e ita jerasaun foun tenke mantein kadi kakutak hodi halo kroat ita nia hanoin no ideia, atu labele hakmatek ho ema ne’ebe gava ita maibe tenke debate, diskuti nafatin hodi buka ninia ladiak/aat ne’e iha ne’ebé”. Assanami husu

“Laiha ema ida no instituisaun ida ne’ebe mak ko’alia lia loos, tanba lia loos ne’e tenke diskute iha públiku. Ita hatene katak ida-idak ho nia ezisténsia ne’ebe importante ho ninia importansia ne’e fó liberdade imprensa, livre hodi tau iha Jornal, publiksaun no debate hodi diskute iha fatin ne’ebe nakloke atu fó teste ba ema ida-idak nia ideia no hanoin”. Nia sublinha

Assanami dehan maske média ohin loron hasoru dejafiu tanba ema barak haree lailais liu hosi facebook duke jornal no televizaun maibe lee ne’e importante tanba husi hakerek no lee ne’e bele forma ema nia hanoin sai kroat no forte ba oin.

“Dezafiu boot ne’ebe maka média ohin loron hasoru mak agora ema haree lalais liu notisia iha Facebook ne’ebe mak ema hakerek duke hein media hakerek ho loloos iha Jornal, no haree iha televizaun ne’ebe formal, maibé nafatin hakerek tamba ne’e importante hodi rai sai hanesan memoria hodi ba oin ema sei lee nafatin, husu ba jerasaun ikus labele fasil hodi rona no haree media sosial ne’ebe lalais deit maibé nafatin kontinua ispíritu lee”. Assanami dehan

Imajem : Eis Prezidente Repúblika Taur Matan Ruak

Iha fatin hanesan, Eis Prezidente Repúblika Taur Matan Ruak konsidera liberdade imprensa no expresaun importante tebes, mídia no jornalista mak ponte ba informasaun loos no kredivel, jornalista inkomoda, kontrola no fo sai lialos, eduka sosiedade no prezerva istória.

“Liberdade Imprensa no expressaun importante tebes, Jornalista no Mídia laiha mosaun, dala ruma jornalista sente ki’ik iha ema boot sira le’et maibe jornalista no mídia nia lian kroat no folin ba sosiedade, mídia kontinua kontrola no fonsai lialos ba públiku”. Taur Matan Ruak deklara.

Enkuantu, iha serimónia ne’e lansa mós foto jornalismu no vizita obra jornalístiku sira ne’ebé halo iha tempu passadu, partisipaniha eventu ne’e mak parseiru sira, jornalista no mídia sira.

Jornalista : Daniel da Silva

Exit mobile version