Site icon SAP News TL

MS, MSSI & UNFPA Sei Apoia Vítima Sira Iha Uma Mahon

Imajem : Representante Ministeiru Saúde (MS) servisu hamutuk ho Ministeiru Soliedaridade Sosiál no Inkluzaun (MSSI) no UNFPA iha Salaun Novu Turismu, Sexta, (20/09/2024).

SAPNews TL, Díli — Ministeiru Saúde (MS) servisu hamutuk ho Ministeiru Soliedaridade Sosiál no Inkluzaun (MSSI) no UNFPA, realiza seminariu ho tema, Hametin Setór Saúde nia Partisipasaun iha Sistema Rede Referal no Jestaun Kazu no mos Fornesimentu Servisu Kuidadu Saúde ba Sobrevivente sira iha Uma Mahon.

Reprezentante Ministra Saúde aktual Xefi Departamentu Saude Materna Infantil, Lucia M. Bareto Lay hateten, objetivu husi seminariu ne’e atu hala’o koordenasaun ne’ebé di’ak liu entre fornesedor servisu saúde no rede referál atu garante katak sobrevivente sira iha Uma Mahon sei simu kuidadus kompletu no lalais tuir tempu, no melhora kordenasaun entre rede referál ba provisaun servisu saúde no sobrevivente sira ne’ebe sai vitima ba violénsia bazeia ba jéneru.

“Ha’u sente haksolok marka prezensa iha Seminariu importante ida ne’e, foka ba melhora koordenasaun entre rede referál ba provisaun servisu saúde ba sobrevivente sira hosi violénsia bazeia ba jéneru iha Uma Mahon” Dehan Xefi Departamentu Saúde Materna Infantil, Lucia M. Lay liu husi nia Diskursu iha Salaun Novu Turismu, Sexta, (20/09/2024)

Nia salienta, Ministériu Saúde ho apoiu tekniku husi United Nation Population Fund (UNFPA sigla Ingles) sente orgulhu atu lidera inisiativa vital ida ne’e, ho objetivu atu melhora diak liu tan asuntu kombate violensia bazeia ba jeneru, hodi minimiza dezafiu sira ne’ebe vitima sira enfrenta.

“Ita hotu hatene katak, sobrevivente violénsia bazeia ba jéneru hasoru desafiu barak iha moris, inklui asesu ba saúde físiku, saúde mental, no emosionál ne’ebé signifikante tebes. Atu bele hetan apoiu ne’ebé sira presiza, abordagem ida ne’ebé koordenadu no fokus ba sobrevente sira importante tebes. Sistema saúde, servisu légál, VPU no rede apoiu sosiál tenke hamutuk hodi fornese apoiu integradu no kompreensivu”. Nia sublinha

Nia salienta, liu husi seminariu ida-ne’e hamosu prova katak ema hotu-hotu kompremetidu atu garante katak sobrevivente sira iha, Uma Mahon sei simu kuidadu ida ne’ebé komprensivu no kompletu, nune’e kordenasaun ne’e importante tebes, tamba laos de’it fó resposta ba nesesidade saúde emerjénsia, maibé mos apoiu psikososial no asistensia legal ida ne’ebé importante ba vitima sira hodi halo kontrolu no dezenvolve an.

“Atu reforsa kolaborasaun entre parte interessadu importante sira, inklui Ministériu Saúde, MSSI, Vuneravel Polis Unit (VPU), Uma Mahon, no Centro Saúde Komunitáriu. Entaun, ita ida-idak representa ligasaun kritikál iha rede ne’e, no ita nia kontribuisaun signifikante tebes ba apoiu sobrevivente sira atu hetan kuidadu ida ne’ebé kualidade no efetivu”. Nia afirma

Enkuantu, adjunta Reprezentante United Nation Population Fund UNFPA Timor-Leste Doutora Domingas Bernardo fundamenta, liu husi seminariu ida ne’e parseiru sira bele partilha ba malu kona-ba hametin setór saúde nia partisipasaun iha Sistema Rede Referal no Jestaun Kazu no mos Fornesimentu Servisu Kuidadu Saúde ba Sobrevivente sira iha Uma Mahon, sai hanesan asuntu problema saúde públiku.

“Violénsia Bazeia ba Jeneru (VBJ sai ona hanesan asuntu problema problema saúde públiku, VBJ sai violasaun komum ba problema direitus iha nasaun Timor-Leste, tamba ne’e husu ema hotu nia kolaborasaun atu bele servisu hamutuk hodi minimiza numeru VBJ ne’ebe buras iha ita nia país”. Nia husu

Doutora Domingas Bernardo hatutan, Prevalénsia violénsia kontra feto no labarik feto sira, tuir preskiza demográfika saúde Timor-Leste iha tinan 2016 nian, hatudu katak, um/tersu (38%) husi feto sira ho idade tinan 15-49 sofre ona violensia fíziku ou seksuál husi kedas wainhira sira sei iha tinan 15 no, tuir estudu nabilan nian iha tinan 1015 hatudu katak, 59% husi feto sira ho idade 15-49 sofre VBJ.

“Tuir Peskiza Demográfika Saúde Timor-Leste tinan 2016 nian, hatudu katak um/tersu (38%) husi feto sira ho idade tinan 15-49 sofre ona violénsia fíziku/seksuál husi kedas wainhira sira sei tinan 15 no tuir Estudu Nabilan nian iha tinan 2015, hatudu katak (59%) husi feto sira ho idade tinan 15-49 sofre ona violénsia fízika ou seksuál”. Nia informa

Nia afirma, kazu Violénsia Bazeia ba Jeneru sai hanesan kazu sériu, nune’e presija kontribuisaun ema hotu-hotu nia, partikularmente setor saúde nia intervensaun em termus de prevensaun no resposta ba kazu VBJ, tamba setor saúde jeralmente sempre sai hanesan primeiru pontu de-kontaktu ba feto no inan feto sira ne’ebe esperiensia kazu VBJ.

“Tamba ne’e, importante tebes atu reforsa setór saúde nia kapasidade atu prevene no responde ba VBJ. Iha tempu barak nia laran, ita konsege serbisu hamutuk ho Ministério da Saúde hodi reforsa ona setór saúde nia kapasidade no setór saúde prontu ona atu responde ba VBJ”.

Timor-Leste adota sistema multisetorál hodi prevene no responde ba VBJ, tamba ne’e, importante tebes atu hametin setór saúde nia partisipasaun iha Sistema Rede Referal no Jestaun Kazu ba VBJ hodi asegura resposta ne’ebe multisektorál no kordenasaun ba VBJ, inklui vizita husi profesional saúde sira nian ba uma mahon.

Entretantu, semináriu refere Ministériu Saúde, servisu hamutuk ho Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, no hetan apoiu husi Fundu Nasoins Unidas ba Populasaun (UNFPA) Timor-Leste liu husi projetu hamutuk ba Igualdade ne’ebé finansia hosi Korea Internasionál Corporation Agensia KOICA, no partisipa husi representante MS Lucia M. Lay, representante Ministeiru Soliedaridade Sosiál no Inkluzaun, Adjunta reprezentante United Nation Population Fund UNFPA Timor-Leste Domingas Bernardo, representante Uma Mahon, FOKUPERS, no partisipante sira seluk.

Jornalista : Guilhermino Ramos da Cruz

Exit mobile version