Site icon SAP News TL

PM Xanana Afirma Taka I.P & E.P Ne’ebé Gasta De’it Osan Estadu Maibé Laiha Rezultadu

Imajem : Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão iha Palasiu Presitente Nivolau Lobato, Dili,20/03/2025. Foto : Media PM

SAPNewsTL, Dili : Hafoin hasoru Prezidente Repúblika, Xefe Governu deklara sei taka Institutu Públiku (I.P) no Empreza Públika (E.P) barak ne’ebé mak gasta de’it osan estadu maibé laiha rezultadu.

Xefe Governu deklara tenke taka tanba konsidera Empreza Públika ho Institutu Públiku sira mak gasta osan Estadu arbiru de’it.

“Ha’u kontente tebtebes tanba ami aprova ona dekretu lei ida hodi bok daudaun ona EP no IP sira, orseik iha reuniaun konsellu ministru ami hasai ona dekretu lei ida, ha’u informa ona ba Prezidente Repúblika hodi Promulga”. Tenik Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão iha Palásiu Prezidente Nicolau Lobato, Bairru-Pité, kinta (20/03/2025).

Iha pajina ofisial Facebook, Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão nian sita katak, maski Institutu Públiku ho Empreza Públika sira ne’e tutela bá Ministériu ida, maibé labele intervein tanba sira iha autonomia administrativa finanseira no ida-ne’e mak sira gasta osan millaun bá millaun arbiru de’it no rezultadu laiha.

Problema bo’ot ne’ebé hamosu gasta osan povu nian ne’e mak mentalidade, tanba ne’e foin lalais iha reuniaun ida iha Ministériu Finansas Primeiru-Ministru husu bá responsável sira ne’ebé sei halo auditoria interna kada instituisaun Estadu, lalika tauk halo auditoria interna hodi bolu atensaun, la kumpri maka informa bá Xefe Governu atu hasai tiha.

Xefe Governu nota katak Instituisaun Públiku no Empreza Públika ne’ebé gasta osan barak-liu mak Ajénsia Dezenvolvimentu Nasionál (ADN), Komisaun Nasionál Aprovizionamentu (CNA), Eletricidade de Timor-Leste (EDTL), no Bee Timor-Leste (BTL).

Iha reuniaun Konsellu Ministru kuarta (19/03/2025) aprova projetu Dekretu-Lei ne’ebé aprezenta hosi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Agio Pereira, kona-bá Rejime tutela administrativa bá pesoas koletiva públika ne’ebé integra iha Administrasaun Indireta Estadu.

Diploma ida-ne’e atu responde bá nesesidade hodi uniformiza ezersísiu podér tutela no superintendénsia ba institutu públiku sira, nune’e bele garante jestaun ida ne’ebé efisiente no koordenada-liu.

Sein prejuizu bá espesifisidade entidade ida-idak nian, rejime ida-ne’e estabelese kuadru komún ida bá supervizaun governamentál, hodi asegura koerénsia ne’ebé boot-liu iha atuasaun institutu públiku sira.

Entre dispozisaun prinsipál sira, diploma ne’e define kompeténsia hosi membru Governu ne’ebé tutela, nune’e mós autorizasaun konjunta lubuk ida ne’ebé, tanba ninia impaktu iha despeza públika, tenke hetan aprovasaun iha koordenasaun ho Ministériu Finansas.

Aktu sira ne’ebé relasiona ho organizasaun Administrasaun Públika no partisipasaun iha entidades privadas, oras-ne’e presiza aprovasaun hosi Konsellu Ministru, no aktu sira ne’ebé laiha autorizasaun ne’e konsidera nulu.

Prevee mós tutela substitutiva, hodi permite membru Governu atu halo intervensaun iha kazu inérsia grave, hodi garante kumprimentu ba obrigasaun legál sira.

Violasaun bá normas bele hamosu responsabilidade sivíl, kriminál, dixiplinár no finanseira. Atu adapta bá regras foun, institutu públiku sira sei iha períodu tranzisaun ida hodi halo revizaun bá sira-nia estatutu no lejizlasaun interna.

Jornalista : Vincensius Morais

Exit mobile version