Site icon SAP News TL

Proibi Safi’i Tama TL ! Estudante Konsidera Estadu “La Hatene Agradese”

Imajem : Porta Vos & Estudante ativu UNTL Natalicio Nunes Martins iha kampus sentral, (17/07/2025).

SAPNewsTL, Dili : Relasiona ho Safi’i Kemamang ne’ebe hetan proibisaun hodi la tama iha teritóriu Timor-Leste, nune’e estudante Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL) realiza konferénsia imprensa hodi defende no fo solidariedade ba Safi Semamang.

Marinho Pinto & Marciana da Conceição – SAPNewsTL

“Ami estudante ativu Universidade Nasionál Timor Lorosa’e, hakarak hato’o solidariedade ba ativista Safii Kemamang, iha ne’ebe hetan proibisaun husi estadu Timor-Leste atu nia labele fila mai Timor-Leste, hafoin hala’o viajen ba atambua indonesia”.

“Safii kemamang nu’udar ativista ka sujeitu prinsipal ida husi nasaun viziña Indonezia, iha ne’ebe kontribui maka’as ba luta libertasaun patria no povu Timor nian iha tempu okupasaun Indonezia ka regime Suharto nian”. Dehan Estudante ativu UNTL Natalicio Nunes Martins iha kampus sentral, (17/07/2025).

Natalício konta “Dedikasaun ne’ebe nia halo hodi kontribui ba Independensia Timor-Leste nian liu husi envolvimentu sira iha organizasaun sira hanesan; Partai Rakyat Demokrat (PRD), Solidaritas Mahasiswa Indonesia untuk Demokrasi (SMID), Solidaritas Perjuangan Rakyat Indonesia Untuk Maubere (SPRIM)”.

Organizasaun hirak ne’ebé nia envolve iha altura ne’eba, iha kolaborasaun diak ka servisu hamutuk ho timoroan lubuk neʼebé hamahan-an iha organizasaun sira hanesan; Organizasaun Joventude Komunista Timor-Leste (OJEKTIL) Transforma ba Asosiasaun Sosialista Timor (AST) ne’ebé ikus-mai hamosu BRIGADA NEGRA, no hari’i RENETIL iha tinan-1989.

Iha envolvimentu sira ne’e hotu ho nia objektivu prinsipal atu apoiu ka kontribui ba Timor-Leste nia direitu ukun rasik-an, nune’e ikus mai Timor-Leste hetan nia independensia liu husi referendum ka konsulta popular, nu’udar país demokratiku ida ne’ebe restaura iha 20 de maio 2002. “Ho dedikasaun ne’ebe nia halo, hamutuk ho sira seluk mak ami hanoin katak estadu Timor-Leste presiza konsidera no valoriza”.

“Hanesan deklarasaun neebe atual Primeiru Ministru kay Rala Xanana Gusmão nian iha altura ne’eba ho kualidade nu’udar Komandante Xefe FALINTIL iha ne’ebe hatete iha momentu atribuisaun sertifikadu ba brigada negra katak “kepada kawan-kawan yang mendukung perjuangan rakyat Timor-Timur dikatakan bawah gerakan loncat dan pendudukan menaikkan kembali moral perjuangan perlawanan rakyat timor-timur yang sedang menurun semangatnya karna pembantaian santa-kruz serta menipisnya amunisi di gunung”.

Porta-voz ne’e dehan, “Iha loron 12 fulan jullu, kuandu nia viajen husi Atambua Indonezia fila mai Timor liu husi postu emigrasaun indonesia no Timor-Leste nian ho kumprimentu ba prosedimentus legais ne’ebe vigora, maibe ikus mai hetan proibisaun husi estadu timor liu servisu emigrasaun sem justa kausa no la autoriza nia tama mai timor hodi harnutuk ho nia familia sira”.

Hare’e ba historia no prosesu kontribuisaun sira ne’e hotu, estudante UNTL lamenta no konsidera katak;

1. Probisaun estadu nian, ne’ebe halo hasoru Safi’i liu husi servisu emigrasaun ne’ebe hala’o ordem sem justa kausa ka la bazeia ba regras ne’ebe vigora no viola prinsipiu demokrasia ne’ebe hatur ona.

2. Ami konsidera katak, proibisaun ne’ebe halo, por motivu polítiku no iha tendensia ba ameasa no hahu hamate ona demokrasia iha Timor-Leste.

3. Ami mos konsidera katak, estadu desvaloriza no matak delek ba dedikasaun no kontribuisaun Safi’i nian no sira seluk ne’ebe dedika an ukun rasik-an.

4. Ami husu ba estadu liu husi governu, atu halo politika ne’ebe justu no kontribui ba hametin no haburas valores demokratiku iha prezente no futuru ida partisipativu, asesivel no justu ba ema hotu.

5. Ikus liu ami rekomenda no husu ba estadu liu husi orgaun kompetente hanesan servisu emigrasaun iha fronteira, ministerio interior no Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, atu bele klarifika ba povu ho loos no autoriza ativista Safi’i fila mai hodi hamutuk ho nia familia no oan sira.

Kronolojia Safi’i Kemamang Hetan Proibisaun Tama TL

Wainhira Mídia Sapnews halo konfirmasaun ho Safi’i Kemamang ne’ebe oras ne’e estadia iha Atambua, Safi’i konta katak nia parte la hatene kona-ba razaun nia hetan proibisaun no la autoriza tama iha Timor-Leste.

“Iha Sabadu, 12 Jullu 2025, ha’u hala’o viajen husi Atambua atu tama Timor Leste liu husi kruzamentu fronteira Mota’ain, sae bis viajen “travel Paradise”. To’o iha posko imigrasaun Indonézia nian, buat hotu la’o normál. Hafoin ne’e, bainhira tama iha postu kontrolu imigrasaun Timor Leste, eletrisidade mate derepente de’it. Maski nune’e, ofisiál imigrasaun nafatin permite ha’u tama iha Timor Leste”. Hateten Safi’i Kemamang ba SAP News – TV liu hosi vía whatsapp iha Atambua, 15/07/2025.

Nia hatutan, “Durante minutu 30 resin, ha’u ho pasajeiru sira seluk hein iha terminal. Depois, ofisiál imigrasaun ida bolu fali ha’u atu halo eskaneamentu ou scan fali ba ha’u nia pasaporte tanba eletrisidade lakan fali. Liutiha minutu 20 resin, bis viajen (travel Paradise) ne’e aranka ba Dili. To’o besik Eskuadron UPF nian entre Batu Gede no Atabae, ofisiál imigrasaun ne’e telepon kondutór atu fila ba fronteira”

Iha kantor imigrasaun fronteira nia laran, komandante imigrasaun esplika katak “ha’u la hetan lisensa atu tama mai Timor Leste. Bainhira, ha’u husu tanbasá, komandante imigrasaun hatete, “Maun Safi’i, ha’u husu deskulpa, ami lahatene razaun. Ami halo tuir de’it orden sira husi leten.” Tanba ha’u iha de’it osan 60.000 rupiah, ha’u husu ba komandante imigrasaun, “Ha’u bele ka lae hein iha ne’e maizumenus oras tolu, ha’u koko telpon ha’u nia família iha Dili atu haruka osan mai iha ne’e?” Komandante imigrasaun nian hatete “Lae.” Razaun maka tempu. Ikusmai, haʼu fila fali ba Atambua, Indonézia”. Nia sublinha

Bainhira to’o iha postu kontrolu imigrasaun Indonézia, komandante imigrasaun Indonézia simu “ha’u iha nia eskritóriu. Depois, nia ajuda haʼu buka mikrolete atu bá Atambua”.

Safi’i dehan tan, “Iha segunda loraik (ha’u haluha data, maibe kedas depois Rocky Gerung nia aparisaun iha GMNTV), parte SNI (Ministeriu Interior) foti hau iha hau nia uma, Osindo, Hudi Laran. Depois sira interoga ha’u kona-ba “protestu” iha Rocky Gerung nia espetákulu iha edifísiu GMNTV.”

“Esensialmente, SNI deskonfia ha’u maka organiza “protestu” hosi joven balu. Ha’u hatán katak ha’u lahatene buat ida kona-ba “protestu sira” ka “Rocky Gerung”. Ha’u okupadu prepara ba eventu kore metan ha’u-nia banin feto nian, ne’ebé monu iha loron 28 fulan Juñu iha Tutuala, Lautem”.

Nia rekorda fali, “Iha tinan kotuk, iha ligasaun ho Papa Francisco nia vizita ba Tasi Tolu, SNI mós foti ha’u iha ha’u-nia uma. Sira deskonfia ha’u prepara manifestasaun kona-ba asuntu Papua nian. Iha tempu ne’ebá, ha’u hatán katak ha’u lahatene buat ida kona-ba ida-ne’e”.

Safi’i Kemamang mai no hela iha Díli, Timor-Leste iha tinan 2003, hafoin restaurasaun independénsia repúblika demokrátika Timor-Leste iha loron 20 Maiu 2002.

Safi’i hola feto ida hosi munisipiu Lautem, postu administrativu Tutuala. Oras ne’e sira rua iha oan nain-2 feto-ida ho idade tinan 19, mane ida idade tinan 15.

“Ha’u mai Timor-Leste iha tinan 2003 no kaben ho feto Timor Leste husi Tutuala iha tinan 2006. Ami iha oan nain 2: feto ida (tinan 19) no mane ida (tinan 15)”.

Ligadu ho asuntu ne’e, SAPNews seidauk halo konfirmasaun ho parte Kedutaan Besar Republik Indonesia (KBRI), maibe SAPNews sei esforsu hodi kolleta informasaun kona-ba kazu ne’e wainhira hetan ona desizaun final husi parte KBRI no governu Timor-Leste.

Exit mobile version