“Buka Lialos” ! Estudante UNDIL Halo Agresaun Fíziku Hasoru Jornalista

Imajem : Estudante UNDIL halo agresaun fíziku hasoru jornalista SAPNews iha Kampus UNDIL, 21/10/2025.
SAPNewsTL, Díli : Ligadu ho kazu asédiu sexual ne’ebé sai polémika iha Universidade Dili (UNDIL), nune’e vitima sira hamutuk hodi konvida média no jornalista sira atu halo konferénsia imprensa maibe mosu fali desentendimentu tanba estudante no dosente sira la autoriza fatin ba konferénsia, ikus mai estudante duni no buti faru jornalista ba kakorok.
Marciana da Conceição “Lasama” – SAPNewsTL
Hafoin simu konvite kobertura, wainhira jornalista sira hosi média online, televisão no jornal to’o iha resintu Kampus UNDIL, estudante sira dehan “se mak haruka imi mai, konvite iha ne’ebe hatudu se mak assina”, tuir mai estudante sira hatudu expertu, hakilar hodi dudu, duni no Hakilar jornalista sira hodi sai hosi resintu UNDIL.
Hatan ba reasaun hosi dosente no estudante UNDIL, Jornalista Mídia Sapnews Marino de Deus Pinto dehan “ami mai tanba hetan konvite atu halo kobertura ba konferénsia imprensa ne’ebe vítima asédiu sexual iha UNDIL”, iha momentu ne’e kedas estudante sira kaer no buti Jornalista Marino niania faru besik ba kakorok no dudu hodi sai hosi kampus.
“Ami la presiza imi jornalista mai halo saida.” Estudante balun mós husi kotuk dehan tau sira no duni sai tiha. Nune’e jornalista ne’ebe presente iha fatin akontesimentu deside sai hosi fatin no kontinua ba Farol hodi halo kobertura ba longe imprensa hosi vítima sira tanba estrutura UNDIL la aseita halo iha resintu kampus.
José Macêdo “Lórico” ne’ebe apoia vídeo sira kondena aktu ne’ebe estudante UNDIL halo hasoru média no jornalista sira tanba estudante sira la kompriende liberdade imprensa no expressão ne’ebe hakerek iha lei inan RDTL.
“Ami husu deskulpa ba média no jornalista sira tanba ohin mosu desentendimentu, ami kondena mós aktu sira ne’ebe ohin mosu iha kampus, maske estudante barak aprende siensia oioin maibe kunhesimentu ba liberdade imprensa ne’e mukit liu tanba ne’e maka to’o estudante sira atu buti jornalista ninia kakorok, ami hamutuk ho vítima sira kondena aktu ida ne’e”.

Imajem : Estudante UNDIL halo konferénsia imprensa iha Farol, 21/10/2025
Portavós husi estudante UNDIL Adelcia da Costa Belo hateten universidade nu’udar instituisaun akadémiku ho papél tolu ne’ebé importante hanesan aprende, peskiza no halo kontrolu sosiál.
Adelcia afirma, ko’alia kona-ba kampus laos deit kona-ba infraestrutura kampus, laiha relasaun biolójika ka jenetika maibe iha deit dosente ho estudante, laiha inan, aman, maun-alin, tiu no avo.
“Bainhira ita ko’alia kona-ba kampus, laloos deit ko’alia kona-ba infraestrutura, biblioteka no seluk tan. Maibé, ita ko’alia kona-ba sujeitu sira ne’ebé iha relasaun hierárkiku ho nia funsionamentu ketak-ketak”.
“Ezemplu dosente no estudante, funsionáriu sira no seluk tan, relasaun ida ne’e deit, laiha relasaun biolójika ka relasasaun jenétika, so iha deit maka, dosente no estudante, la’os inan-aman, maun-alin, tiun no avo”.Dehan Adelcia da Costa Belo liu husi konferénsia imprensa iha HAK Farol Dili, 21/10/2025.
Dosente sira-nia papel maka transmite siénsia, prinsipiu no valor sira, teória no seluk tan. Enkuantu, estudante nia papél maka, aprende peskiza no kontrolu sosiál hosi partisipa ativa iha evolusaun sosiedade, defende justisa no lialoos tuir roman siénsia nian.
“Maibé, infelizmente, daudaun ne’e, mosu polémika oioin kona-ba asédiu seksual, presaun, intimidasaun, violasaun ba direitu no Liberdade”. Nia sublinha
Kampuz la’os ona espasu ba hahoris siénsia, valor no prinsipiu, produz rekursu umanu ida ne’ebé kualidade hodi liberta an no liberta sosiedade, maibé sai fali fatin eh makina ba produz no reproduz predator seksual, monstru seksuál no terorista seksuál.
“Situasaun hirak ne’e, halo estudante feto sira sai vítima, trauma, la konfortavél no la seguru atu aprende siénsia sira. Iha ne’ebé, feto sai deit klase da-ruak eh instrumentu hodi hakonu predator sira-nia kan biolójika”.
Iha konferénsia imprensa ne’e estudante sira kontra no kondena asédiu seksuál ne’ebé komete hósi dosente predator ho naran inisial LMS hasoru estudante sira, iha Fakuldade Siénsia Polítika, Dniversidade Díli.
Asédiu seksuál ne’ebé predator LMS komete iha forma tolu (3) mak hanesan :
- Fizikamente nia prátika, lamas, hakuak, dada vítima sira nian sutian talin, bainhira kaer liman ho estudante sira, nia sempre ko’i/kebit vítima sira nia liman ho jestu ne’ebé la apropriadu.
- Verbalmente nia ko’alia hasoru vítima Rosa (ka naran fiksionál) ho lian “aiii… Rosa, o agora bonita loos ne’e, no sexsi los ne’e, leten deit bonita tiha ona satan okos”.
- Liu hósi Via Whatsapp, sempre telfone ba vitima sira iha kalan boot tuku sanulu liu até tuku sanulu resin rua mós sei telfone beibeik.no chat (mensajen) tutuir to’o tuku 2.
Porta voz ne’e konta kazu hanesan ne’e, laloos foin mak akontese. Maibé, akontese fila-fila ona durante tinan barak. Hahú hósi semester rua (2) até agora semester neen (6).
“Depois de akontese kazu ne’e, ami mós hato’o direta keixa ba estrutura fakulade Siénsia Polítika. Iha tempu hanesan, Estrutura mós fő ona Xamada atensaun ba autor/ predator ne’e. maibė, infelizmente autor nafatin kontinua halo asédiu hasoru estudante seluk neʼebé ikus sai hotu vítima”.
“Depois, iha momentu kuandu, estrutura Fakuldade fó xamada atensaun ba nia, nia rasik ko’alia bá estudante balun katak, ” buat ita halimar deit mós imi bele hato’o keixa ne’e, imi halo hanesan ne’e, keta halo bá loron ruma imi ezame monografia la liu karik”.
Bazeia ba buat sira ne’e hotu, “ami análiza katak, nia iha duni intensaun atu prátika hahalok aat ne’e ba estudante sira, tanba nia rasik iha kapitál sosiál, ka nu’udar dosente ida ne’ebé bele halo vinga ba estudante sira, bainhira estudante sira reziste; no, saida mak nia halo, sorin ida atu hamonok vítima sira para labele kontra aktus dezumanu neʼebé predator ne’e prátika”.
Tamba akontese bei-beik iha loron ne’e kedas hahu husi dia 16 de outubru de 2025, estudante hamutuk ho vitima remete karta suspensaun ba fakuldade, no karta demisaun ba universidade ho prazu preskrisaun dois dias (2).
Nune’e Universidade uja uza nia kompetensia tomak hodi demite dosente predator ne’e husi kargu dosente nian, haree ba asaun predator nian ida ne’e demajiadu iha Universidade. Tamba ne’e estudante vitima sira la menta ho hahalok predator sexual, terorista sexual ida nia hahalok, estudante vitima hamutuk ho estudante sira seluk hodi kontra no kondena predator.
Iha dia 16 de outubru de 2025, Reitor UNDIL liu hósi estudante balun (mn titu), hodi manda mensagen liu husi via whatsapp katak estudante vitima sira, atu hasoru reitor hodi konsensu ho reitor kona-ba kazu asediu sexual, depois de dia 20 de outubru de 2025, oras: 3:30 otl, “Reitor Universidade Dili hasoru malu ho ami (estudante vitima sira) ho objetivu atu solusiona problema ida ne’e”.
Maibé infelizmente, reitor hasoru tiha estudante vítima, laloos ona atu bele foti medida rigorozu hodi demite dosente predator sexual ne’e tuir ezijénsia estudante vítima sira nian ne’ebé preve iha karta petisaun ne’ebé estudante vitima entrega. Maibé, fo fali presaun ba estudante vitima sira katak “bainhira estudante vitima sira reziste hodi halo komunikadu imprensa reitor rasik sei hasai estudante vitima sira hósi Universidade Dili”.
Rezultadu konsensu ida ne’e atu hatudu katak, reitor laiha kapasidade e la utiliza ona nia kompeténsia tomak hodi demite (hasai) predator sexual bazeia ba inqueritu (investigasaun) ne’ebé Estrutura Fakuldade Ciencia politika halo iha loron Quinta Feira dia 16 de outubru de 2025. Infelismente, reitor foti deit medida suspensaun ba dosente predator sexual hodi loke fali inqueritu (ka re-Investigasaun) ba dosente ida ne’e dentru de dez (10) dias.
Enkuantu, antes ne’e Estrutura Fakuldade halo ona investigasaun primeiru ba predator ne’e no autor rekuñese/ konfesa katak; “nia komete duni asaun ne’e”. Tuir perspetiva Juridika, bainhira suspeitu konfesa ka rekuñese ona, nia asaun maka automátikamente válida.
Reitor utiliza deit ona nia kompeténsia hodi halo tuir vítimas sira-nia ezijénsia bazeia de’it ba inqueritu ne’ebé estrutura fakuldade foti, atu demite ka hasai dosente predator sexual ne’e.
Estudante vitima sira sira-nia ezijénsia ba estrutura universidade, Reitor partikularmente hodi demite dosente predator sexual ne’e, iha sorin seluk bazeia ba estudante vitima nia petisaun ne’ebé remete hodi demite dosente predator sexual ida ne’e nia prazu preskrisaun kaduka (mate ona).
Estudante sira ezije Reitor Universidade Dili (UNDIL), atu bele uza nia kompetensia tomak hodi foti medida rigorozu tuir estudante vitima sira hotu nia hakarak, nune’e bele garante sustentabildade ba prosesu aprendijazen ohin ho futuru tuir mai :
- Reitor Universidade Dili (UNDIL), José da Costa Belo, atu utiliza nia kompetensia hodi Demite Dosente predator ho Inisial (LMS).
- Husu ba Dekanu/a Fakuldade Ciencia Polítika atu, imediatamente foti sansaun rigorozu hodi suspende nia atividade.
- Husu bá, exelénsia Ministru Ensinu superior Siénsia no Kultura, José Honorio no ANAAA atu tetu kona-ba akreditasaun ba universidade, no fo atensaun ba estrutura universidade tanba, iha dia 18 de novembru 2024, ensinu superior rasik hamutuk ho Secretária de Estado para a Igualdade (SEI), no organizasaun internasionál hanesan, KOICA, ONU Mulheres e Jurídica Social (JU’s) lansa ona programa Zero Toleránsia ba asédiu seksuál ho objetivu atu prevene no kombate asediu seksual iha instituisaun ensinu superior sira, iha Timor-Leste;
- Husu ba Dosente no funsionariu sira hotu iha UNDIL, atu labele pratika tan asaun ne’ebé hanesan. Tenke respeitu feto nu’udar ema laloos klasse segundu sa tan instrumentu para hakonu imi-nia kan s*ksuál;
- Husu ba Estudante sira hotu liu-liu feto sira atu labele nonok hasoru predator sexual sira, maibe hamrik metin hamutuk firme ho desididus hodi reziste ba sá laiha opresor ida mak atu entrega liberdade ne’e ba ita. Labele konsidera katak, asédiu seksuál nu’udar asaun baibain ida, tanba, ida ne’e problema ne’ebé komplexu e estruturál ne’ebé estadu konsidera nu’udar problema públiku neʼebé presiza prevene no kombate.
Ligadu ho konferénsia imprensa no desentendimentu ne’e, parte Estrutura UNDIL seidauk fo sai deklarasaun ruma tanba sira rasik duni sai jornalista iha resintu Kampus UNDIL iha loron, 21 Outubru 2025.
Enkuantu, Presidente Média SAP News TL Clementino Bragança Machado kondena makas aktu estudante buti jornalista sira faru dada sa’e ba kakorok hodi hakilar, dudu no duni jornalista tanba ne’e nia parte konsidera estudante la kompriende no nein iha kunhesimentu kona ba liberdade imprensa no expressão iha Timor-Leste.
“Ha’u lamenta tebes ba hahalok estudante balun hosi UNDIL ne’ebe dudu, duni no hakilar jornalista iha resintu kampus, se la autoriza bele dehan deit no la presiza dudu no hakilar sa tan buti faru jornalista nian, ne’e hatudu katak ameasa jornalista”.
“Estudante akademiku mak hatudu hahalok ida ne’e, ha’u dúvida ho kunhesimentu no kapasidade estudante sira-nian kona ba liberdade imprensa no expressão ne’ebe konsagra iha konstituisaun artigu 40° no 41° no lei númeru 5/2014 kona ba lei komunikasaun sosial”.
Presidente Média SAP News ne’e husu ba Reitor UNDIL, Dekanu, Dosente no estudante UNDIL atu hatene “respeitu servisu jornalista, liberdade imprensa no expressão tanba ita hotu moris iha estadu direitu no demokrátiku, ita tenki komunga valor demokrasia, prinsipiu direitus humanos no hatur justiça iha instituisaun hotu-hotu”.