๐— ๐—ฎ๐˜๐—ฎ๐—ป ๐—ฅ๐˜‚๐—ฎ๐—ธ ๐—›๐˜‚๐˜€๐˜‚ ๐—๐—ฒ๐—ฟ๐—ฎ๐˜€๐—ฎ๐˜‚๐—ป ๐—™๐—ผ๐˜‚๐—ป Refleta, “Saida Mak Ha’u Bele Halo Ba Nasaun”

Imajem : Eis Presidente Repรบblika Taur Matan Ruak. Foto : Mรฉdia TMR Ofisial

SAP News TL, Dรญli : Eis Prezidenti Republika no Eis Primeiru-Ministru Taur Matan Ruak, konvida juventude timoroan hotu atu hamutuk reflete ho profunidade kona-ba istoria heroismu neโ€™ebe juventude sira hatudu iha tinan 1991 hodi luta ba autodeterminasaun.

๐†๐ฎ๐ข๐ฅ๐ก๐ž๐ซ๐ฆ๐ข๐ง๐จ ๐‘๐š๐ฆ๐จ๐ฌ ๐๐š ๐‚๐ซ๐ฎ๐ณ โ€“ ๐’๐€๐๐๐ž๐ฐ๐ฌ๐“๐‹

Eis Jeneral Taur hateten, loron ohin mak loron importante tebes iha Timor nia istรณria luta ba libertasaun nasionรกl. Iha tinan 34ยฐ liuba, juventude Loriku As’wain ho determinasaun tomak hosi espรญritu luta ba Ukun Rasik An nian, oferese an hakilar ba mundu tomak, katak Timor-Leste mate ka moris ukun rasik-an

“Iha okaziaun neโ€™e, Timor-Leste komemora mรณs hanesan Loron Nasional Juventude nian. Hanesan Lรญder ida, ha’u hakarak konvida juventude hotu-hotu atu hamutuk reflete ho profundidade kona-ba ezemplu heroismu neโ€™ebรฉ ita-nia juventude sira uluk husik hela”. Dehan Taur Matan Ruak, Quarte-feira, (12/11/2025). Sita mรฉdia ofisial TMR

Taur Matan Ruak rekoiรฑese katak, sakrifรญsiu ne’ebe juventude sira hala’o iha tinan 1991, hanorin jerasaun foun atu tula responsabilidade, nasionalismu no patriotismu hodi kontribui ba paz iha Timor-Leste.

“Sira hatudu ba ita kona-ba domin, sakrifรญsiu, responsabilidade no dame ba rai doben Timor-Leste. Mรกrtires sira hosi Santa Cruz no heroi sira seluk mate, atu ita bele hetan Ukun Rasik An. Sira sakrifรญka moris, atu ita bele moris iha dame, atu ita bele hamutuk hadomi no hadiak ita-nia nasaun neโ€™ebรฉ ita hotu hadomi”.

Matan ruak aprofunda, juventude ohin loron nian tenke komunga valor sira neโ€™ebรฉ juventude sira uluk defende iha loron 12 Novembru 1991.

“Ha’u apela ba imi hotu, aproveita imi-nia tempu joven hodi esforsu an estuda, estuda no estuda, tanba Timor-Leste presija jovem matenek atu muda rai ida neโ€™e tanba futuru Timor-Leste iha imi nia liman, ha’u konvida imi atu ita reflete hamutuk liafuan famozu ida dehan: โ€œSaida mak ha’u bele halo, no saida mak ha’u bele fรณ ba ha’u-nia nasaunโ€.

Lider rezistensia ne’e salienta, vitoria povu Timor-Leste nian ba ukun rasik an, kompleta ona tinan 24, maske nasaun kontinua hasoru obstaklu oioin, maibรฉ obstaklu hirak neโ€™e la denife katak Timor pais ida mizeravel liu iha mundu tomak.

“Ita-nia nasaun sei hasoru dezafius oioin maibรฉ ne’e la’os obstaklu, bainhira ita haree esperiensia husi nasaun sira neโ€™ebรฉ independente ona iha tinan barak, hanesan timoroan ita hotu tenke orgullu, katak ita la’os Nasaun ida neโ€™ebรฉ di’ak liu iha mundu maibรฉ mรณs la’os Nasaun ida neโ€™ebรฉ at liu.

Eis Presidente Repรบblika ne’e, kontinua enkoraja timoroan hotu atu kontribui ba paz bo harmonia iha sosiedade nia let.

“Ikus hakarak apela ba timoroan tomak, liu-liu ba juventude, kontinua kontribui ba dame no estabilidade atu ita-nia rai sagrada neโ€™ebรฉ ita hotu hadomi ne’e loron ida bele sai nasaun ida modernu, prรณspero no iha fatin ba timoroan hotu”.

Iha sorin seluk, Primeiru-Ministru (PM) Kay Rala Xanana Gusmรฃo, husu timoroan hotu halo reflesaun ba loron istรณriku akontesimentu 12 novembru 1991.

Xefi Governu hateten, to’o agora labarik timoroan barak la hatene istoria luta juventude loriku aswa’in 12 Novembru ne’ebe akontese iha tinan 34 ba kotuk, tanba neโ€™e nia parte husu ema hotu-hotu atu reflete sakrifรญsiu 12 Novembru nu’udรกr dalan hodi hatudu ba mundu katak Timor iha direitu ba ukun rasik an.

“Labarik sira mai husu ba ha’u avo Xanana bandeira ne’eba saida ? Ita ko’alia kona-ba interese nasional, ita labele fahe malu bebeik, tanba neโ€™e ha’u husu hotu-hotu atu halo reflesaun ba ba 12 de novembru”. Dehan PM Xanana Gusmรฃo iha Semiteriu Santa Cruz, Quarta-Feira, (12/11/2025)

PM Xanana fundamenta, labarik sira husu hanesan ne’e, tanba sa mak ema sira ne’e mai lori bandeira Portugal iha komemorasaun tinan 34 Masakre Santa Cruz.

“Avo tanba saida mak ema mai iha ne’e, lori sira nia bandeira, ha’u hatan, tanba sira komprende katak ita menan funu, sira komprende ida ne’e, sira lori bandeira Portugal nian mai atu fรณ hanoin ba mundu katak, ita iha direitu ba ukun rasik an”.

Primeiru-Ministru hatutan, oras ne’e povu Timor-Leste iha faze preparasaun ba selebrasaun tinan 50 proklamasaun independรฉnsia, nune’e husu ba timoroan hotu-hotu tau importansia ba loron istรณriku.

“Tinan ida ne’e ita sei selebra tinan 50 proklamasaun unilateral independรฉnsia, ita nia fundador sira balun sira sei moris, entaun proklamasaun unilateral mak joven sira halo manisfestasaun husi motael mai Santa Cruz hodi ezize ba mundu katak tuir direitu internasionรกl katak timor moris iha deskolonilizasaun nia okos” Tenik nia.

Enkuantu Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmรฃo reafirma katak, interese nasional as liu interese partidu nian, maske istorikamente partidu politiku sira iha diferente ideolojia.

“Labarik sira mai husu tanba sa mak FRETILIN ho UDT haketak malu, maibรฉ tuir istoria ne’ebe ita hotu hatene katak, maske diferente ideolojia maibรฉ ho hanoin ida atu defende ukun rasik an no interese nasional” Nia hakotu.

TAGS
Share This

COMMENTS