Aprova Lei Dívidas Públicas ! PM Xanana : “Impréstimu Selu Neineik, Hein Katak Greater Sunrise Bele Mai”

    Imajem : Primeiru Mimistru Kay Rala Xanana Gusmão iha Palácio Presidensial Nikolau Lobato Bairo -Pite, 29/01/2026.

SAPNewsTL, Dili : Hafoin remata enkontru ho Presidente Republika José Ramos Horta, Primeiru Ministru Xanana Gusmão hateten Konselhu Ministru aprova ona alterasaun ba lei dívidas públicas liliu kona-ba empréstimu ne’ebe halo ho nasaun seluk.

Vinsensius Saldanha – SAPNewsTL

Xefe Governu dasia ne’e dehan, “Mais Dívizas Públicas ne’e kona-ba empréstimu ne’ebe ita halo ho rai seluk, ita halo empréstimu iha kedas IV Governo,  hanoin katak diak liu ita halo empréstimu duke ita hasai diretamente fundu petrolíferu”. Nia sublina

Xanana hatutan, “investimentu ne’ebe ita halo iha fundu petróleu simu lukru liu billaun $9. Ho ida ne’e mak imprestimu ita selu neineik ho jurus ki’ik, nune’e fundu petróleu bele iha montante diak. Ita hotu hatene katak Bayu Undang hotu ona, fundu petróleu mós la sa’e ona. Ita hein katak greater sunrise bele mai taka tiha buat sira ne’ebe ita presiza”. Hateten PM Xanana Gusmão iha Palácio Presidensial Nikolau Lobato Bairo -Pite, 29/01/2026.

Xanana Gusmão mós rekoñese katak, Timor-Leste sorti bo’ot tanba iha Fundu Petróleu kompara ho rai barak ne’ebé ukun-an kleur tebtebes ona desde tinan 1970 maibé osan laiha, nune’e hela de’it. Iha rai barak mós riku-liu Timor-Leste tanba sira iha mina, gás maibé korrupsaun makas, halo osan laiha atu dezenvolve sira nia-rain.

Ho ida-ne’e maka Governu Timor-Leste monta ninia sistema finanseira ida di’ak tebtebes iha tinan 2016 no sistema ne’e halo klasifikasaun nasaun nian iha aspetu finanseiru sai primeiru lugar iha ASEAN tomak no kuartu iha mundu, tanba kumpri sistema ne’e katak “dollar ida ita hatene tau iha ne’ebé”.

Iha tinan 2016, Timor-Leste foka liu ba dezenvolvimentu Estratéjia Nasionál bá Inkluzaun Finanseira (National Financial Inclusion Strategy) atu hametin sistema finanseiru, ho objetivu fahe asesu bá servisu finanseiru bá populasaun hotu. Ida-ne’e inklui esforsu atu haburas literasia no edukasaun finanseira hodi apoia estabilidade sistema finanseiru nian.

Iha Estratéjia Nasionál bá Inkluzaun Finanseira nian Foka bá kriasaun ambiente ne’ebé inkluzivu liu-hosi Banco Central de Timor-Leste (BCTL), Objetivu atu aumenta asesu bá sistema bankáriu no finanseiru, liu-liu bá área rurál sira ne’ebé ezisténsia BCTL fó apoiu bá dezenvolvimentu sistema finanseiru ne’ebé estável.

Relasiona ho Proposta Lei ne’ebé halo alterasaun dahuluk bá Lei n. 13/2011, loron 28 fulan-setembru, Rejime Dívida Públika, diploma ne’e ho objetivu atu adapta enkuadramentu legal dívida públika nian ba nesesidade atu diversifika fontes finansiamentu ba Orsamentu Jerál Estadu nian, hodi hamenus dependénsia maka’as ba Fundu Petrolíferu.

Proposta ne’e permite atu habelar ámbitu hosi emisaun dívida públika, hodi la limita de’it ba finansiamentu infraestruturas estratéjikas, nune’e bele permite utilizasaun instrumentu sira hanesan títulus Tezouru hodi finansia despeza jerál Estadu nian.

Alterasaun ida-ne’e ho objetivu atu aliña rejime nasionál ba dívida públika ho prátika sira ne’ebé país maioria utiliza no kria kondisaun ba jestaun ida ne’ebé sustentavel liu ba finansas públikas iha tempu médiu no tempu naruk.

Governu iha intensaun atu hametin sustentabilidade orsamentál, prepara país ba diminuisaun progresiva reseitas husi Fundu Petrolíferu no asegura estabilidade ne’ebé boot liu iha finansiamentu polítikas públikas ne’ebé esensiál.

Primeiru Ministru mos informa ba Presidente Repúblika katak Governu sei realiza  reunião  Konselhu Ministru iha loron sexta hodi foka ba Rejiaun Administrativa  Oecusse Ambeno (RAEOA).

Primeiru Ministru hatutan RAEOA uluk sai tiha ZEEMS maibe uluk se mak kaer iha ne’eba manda Postu Administrativu sira to’o suku.

“Aban loraik ami sei iha Konselhu Ministru aprova dekretu lei rua no sei haruka mai Presidente Repúblika hodi promulga”.

Aleinde ne’e, Xefe Governu mós informa ba Xefe Estadu kona-ba halo reuniaun terseira ronde liga ba fronteira maritima entre Indonesia ne’ebe sei hahú iha fulan Abril 2026.

“Ohin mos ha’u informa ona ba Presidente Repúblika terseira ronde reunião Fronteira Marítima sei hahu iha 20 até 24 Abril”.

Entretantu, tuir komunikadu imprensa ne’ebe SAPNews asesu liu hosi sorumutu estraordináriu Konsellu Ministrus Loron 30 Fulan-janeiru Tinan 2026 sublinha katak aprova ona :

1 – Estatutu Rejiaun Oe-Kusi Ambenu.

2 – Fundu Espesiál Dezenvolvimentu Oe-Kusi Ambenu nian.

3 – Suspensaun, hanesan exesaun, ba limite idade reforma nian ba ofisiais jenerais atuais ne’ebé okupa kargu CEMGFA, Vice-CEMGFA no CEMFA.

4 – Ratifikasaun lista militár sira ne’ebé, iha loron 31 fulan-dezembru tinan 2025, halo tranzisaun ba estatutu rezerva no lista militár veteranu sira ne’ebé sei reforma.

TAGS
Share This