Asuntu TL Tama Iha Sekuénsia Simeira ASEAN ba Dala 46°

Imagem : Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão iha Malásia, 25/05/2025. Foto : Média PM
SAPNewsTL, Malázia : Timor-Leste sei hetan oportunidade atu ko’alia iha Plenaria Simeira Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN). Atu prienxe sekuénsia ne’e Primeiru Ministru Xanana Gusmão ho delegasaun Timor-Leste to’o ona iha Malazia iha Domingu 25 Maiu 2025 ne’e.
Ermelinda Soares – SAPNews
“During this meeting, the Chair will invite Timor-Leste to speak on all the agenda based on the new guidelines, (durante enkontru ne’e, Meza sei konvida Timor-Leste atu ko’alia kona-ba ajenda hotu-hotu bazeia ba matadalan foun) ” ne’e maka sekuénsia ida hosi pontu haat iha ajenda simeira ASEAN ne’ebé hala’o iha Sentru Konvensaun Kuala Lumpur, 25/05/2025
Simeira ASEAN ba dala 46° ne’e hala’o tuir tema Prezidénsia ASEAN 2025 Malázia nian katak “Inkluzividade no Sustentabilidade”, ne’ebe halibur líder sira hosi Estadu-membru sira ASEAN nian hodi diskute kestaun rejionál sira no trasa diresaun futuru hosi kooperasaun ASEAN nian.
Sekretariu Estadu komunikasaun Sosial, (SEKOMS) expedito Loro Dias Ximenes hatete, Partisipasaun Primeiru Ministru Xanana Gusmão iha simeira ne’e, sei iha reuniaun bilateral ho Xefe Governu hosi nasaun membru ASEAN sira.
“Primeiru Ministru sei halo aprezentasaun kona ba dezenvolvimentu ne’ebé Timor-Leste halo ba iha enkontru bilaterál sira. Partisipasaun Timor-Leste nian iha simeira ASEAN ba dala 46 ne’e hanesan pontu kulminante no estratejiku,” Sita Expedito iha Hotel Intercontinental Kuala Lumpur Malázia.
Expedito dehan, IX Governu nafatin desizivu atu partisipasaun ne’e bele hetan rezultadu ne’ebé diak.
Pontu haat importante iha sesaun dadeer, iha loron dahauluk simeira ASEAN ba dala 46 katak Simeira ASEAN nu’udar enkontru diplomátiku altu nível ne’ebé hala’o tinan-tinan hosi Estadu-membru sira hosi Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN).
Simeira ASEAN sai hanesan plataforma ida ba líder sira hosi nasaun membru sira-ne’e atu halibur no diskute asuntu oioin rejionál no internasionál sira ne’ebé maka sai preokupasaun ba malu.
Simeira ne’e permite líder sira atu troka hanoin, fahe hanoin, no foti desizaun kona-ba asuntu sira ne’ebé relasiona ho kooperasaun polítika, ekonómika, sosiál, no seguransa iha rejiaun laran.
Durante enkontru ne’e, Meza sei konvida Timor-Leste atu ko’alia kona-ba ajenda hotu-hotu bazeia ba matadalan foun.