BREAKING NEWS

Destruisaun Forsada & Ilegal ! RBR : SEATOU Laiha Kompetensia Halo Despezu Administrativu

Imajem : Rede Ba Rai (RBR) hala’o komunikadu imprensa hodi kondena makaas aktu despezu administrativu ne’ebe SEATOU Halo hasoru komunidade hamutuk Uma-Kain 361 Iha Fomentu II, Comoro. Dili, 08/01/2025

SAPNewsTL, Dili : Ligadu ho despezu administrativu ne’ebe Sekretaria Estadu Asuntu Toponomia no Organizasaun Urbanu (SEATOU) halo hasoru komunidade Uma-Kain 361, Rede Ba Rai konsidera aktu vandalismu, premanismu, no violasaun direitu umanu tanba lolos SEATOU laiha kompetensia hodi halo despezu administrativu.

Destruisaun forsada iha impaktu negativu no signifikativu ba komunidade sira no grupu sira nia moris. Impaktu sira ne’e haluan liu tan ba impaktu sosiรกl, psikologu, saรบde no edukasaun liuliu destroi tiha ba moris grupu vulneravel sira hanesan feto, labarik, Idozu no ema ho defisiensia sira.

Rede ba Rai observa katak maneira destruisaun forsada akontese iha inisiu 2025, ne’ebรฉ hala’o husi SEATOU sei nafatin kontinua ho atitude mak hanesan iha 2024, violentu, uza forsa, viola lei sira nomos direitus umanus.

Porta voz Hortencio Pedro Vieira hateten despezu administrativu ne’ebe implementa hosi SEATOU nu’udar aktu bandalismu, premanismu no viola direitu ema nian.

“Rede ba Rai haree katak SEATOU nia aktu hodi destroi komunidade uma kain 361 iha Fomento II, iha loron 2 Janeiru 2025, aktu sira ne’e hala’o ho violasaun sistemรกtiku no planeadu husi Nonu Governu”. Tenik Porta voz Rede ba Rai Hortencio Pedro Vieira liu hosi komunikadu imprensa iha Dili, 08/01/2025

Rede ba Rai konsidera aktu refere hanesan hahalok sira vandalizmu no premanizmu tanba destroi ka sobu komunidade nia uma no hela fatin iha nia konsekuensia todan ba komunidade sira nia moris.

“Lakon sensu ba seguransa no estabilidade komunidade sira mak lakon uma ka hela fatin, sira laos lakon deit hela fatin maibรฉ sira lakon mรณs sensu ba seguransa no estabilidade, nudรกr sidadaun ida iha nasaun RDTL”. Nia sublinha

Rosalia da Silva

Komunidade sira ekonomikamente vulneravel uainhira sira lakon hela fatin, sira sei sai no kontinua ba hela iha fatin sira informal, hela iha mota laran ka mota ninin sira, iha ponte okos iha ne’ebรฉ sira nafatin enfrenta ameasa ba destruisaun no aumenta risku ba saรบde, susar atu asesu ba sanitasaun, tratamentu saรบde no asesu ba moos.

Nonu Governu viola komunidade sira nia direitu ba hela fatin no direitu ba rai- destruisaun ba komunidade nia hela fatin no uma la ho prosedimentu legal, ne’e hamosu viola direitu hela fatin no rai ne’ebฤ— regula ona Konstituisaun RDTL, Lei ba Rai nu 13/2017, Lei Expropriasaun nu.8/2017 inklui Konvensaun no Paktu Internasionรกl sira mak Governu Timor Leste asina no adopta ona.

Lakon rendimentu lor-loron nian-grupu vulneravel sira maioria sira nia rendimentu mai husi peneira rai-henek, tetu lata no fa’an sasan sira ho ambulante, destruisaun ne’e lori sira nia moris sai susar liutรกn atu asesu ba hetan ai-han no sustenta sira nia moris lor-loron nian.

Labarik feto ho mane sira sei abandona eskola, destruisaun ne’e fo impaktu maka’as ba estudante sira, liuliu tempu atuรกl iha ano eskolar foun ka estudante sira hahรบ atu tama fali eskola sira.

Iha kazu sira hanesan ne’e estudante sira tenke abandona no sai husi eskola tanba sira tenke muda ba fatin foun no as vezes sentru edukasaun dook ka la adekuadu nia fasilidade sira, liuliu ba labarik feto sira no ema ho defisiensia.

Impaktu ba jรฉneru- feto sira mak sai nudรกr xefe familia ka iha responsabilidade save atu tau matan ba familia sira, uainhira iha destruisaun hanesan ne’e sira tenke muda ba hela iha fatin foun ka atuรกl hela iha ponte okos, iha situasaun sira hanesan ne’e bele limita tiha sira nia asesu ba rekursu sira, rai no empregu ka servisu formal sira.

Exploitasaun husi autoridade SEATOU ne’e akontese iha Fomento II, iha 2 Janeiru 2025, uainhira SEATOU halo aktu destruisaun ne’e, maioria komunidade sira la marka prezensa tanba balu ba haree familia sira iha foho.

“Sira fila mai uma rahun tiha ona, ne’e halo sira trauma, hamosu pobreza liutรกn tanba lakon sasan sira no uma hela fatin, ne’e kontra direitu umanus, liuliu grupu vulneravel sira, sujeitu tiha ba exploitasaun husi Governu, tuir lolos estadu ida ne’e tenke proteje ninia emar ka nia povu nia direitu ba hela fatin no rai”.

“Triste tebes husik hela povu sein iha kompensasaun ida mak apropriadu ka arranja fatin alternativa, hodi tahan komunidade sira ne’e husi tempu udan, loron no anin”.

Imajem : Uma Afetadu Despezu Administrativu Iha Aldeia Fomentu II, Suku Comoro, Dom Aleixo Munisipiu Dili.

Nune’e, Rede ba Rai rekomenda ba makaer ukun sira hodi labele hasai ema arbiru wainhira seidauk kria kondisaun ba komunidade sira ne’ebe afetadu ba despezu administrativu.

1. “Governu iha direitu atu hasai komunidade iha situasaun balu de’it no tenke implementa prosesu atu hasai komunidade ho kuidadu tebes tuir lei nasionรกl no internasionรกl ne’ebรฉ vigora ona iha Timor Leste.

“Lei nasionรกl sira ne’ebรฉ regula despeju mak: Konstituisaun RDTL, Lei 13/2017, Rejime Espesiรกl Definisaun Titulรกridade Nain ba Rai, Lei 8/2017, Lei Expropriasaun ba Utilidade, Dekretu Lei 6/2011 kona-ba kompensasaun ba despeju husi rai estadu no Lei 1/2003, Rejime Juridiku kona-ba bein imรณvel”.

2. “Governu bele hasai obrigatรณriu ema sira ne’ebรฉ okupa ilegรกl dominiu privadu no domรญniu pรบbliku estadu nian. Maibรฉ atu halo ida ne’e tenke iha desizaun legรกl katak rai ne’e pertense duni ba Estadu no estadu tenke tuir prosesu tomak ne’ebรฉ hakerek iha Lei 13/2017”.

3. “Governu bele hasai ema husi rai ka uma neสผebรฉ sira hela ba bainhira iha ona desizaun legรกl katak ema seluk mak nain loloos ba rai refere. Maibรฉ ida ne’e tenke bazeia ba prosesu tomak ne’ebรฉ hakerek iha Lei 13/2017”.

4. “Tuir loloos SEATOU nia kompetรฉnsia atu mantรฉn espasu pรบbliku ne’ebรฉ moos no ema hotu bele asesu ba. SEATOU laiha kompetรฉnsia atu implementa despeju administrativa ka deside rai ida neสผebรฉ mak pertense ba estadu ka area risku”.

“Agora daudaun iha Dili laran SEATOU hasai ema barak husi sira nia rai no hela fatin ho esplikasaun katak rai ne’e tama iha “espasu pรบbliku”. Interpretasaun kona ba espasu pรบbliku ne’e hanesan area ne’ebรฉ povu tomak asesu ba (ezemplu estrada, jardรญn, valeta leten)”.

5. “Governu liuliu Ministeriu Justisa- tenke foti aksaun hodi proteje komunidade sira no prevene destruisaun forsada, inklui mos rekoรฑese direitu ba rai hodi fo protesaun legal, no garante kompensasaun justu no oferese apoiu sosial xave sira”.

“Nune’e liuhusi forma hirak ne’e bele hamenus impaktu negativu husi destruisaun sira, no direitu komunidade vulneravel sira hetan protesaun no respeita husi Estadu Timor-Leste”.

6. “Provedoria Direitos Humanos e Justiรงa presiza estabelese ร“rgaun Supervizaun Independente- atu superviziona despeju sira ne’e garante katak prosesu hotu kumpre ba lei nasionรกl no internasionรกl ho forma mak transparente, umana no justu laos deit atu hamenus estragu sira, maibรฉ ne’e atu tulun hari’i konfiansa entre Governu ho nia sidadaun sira”.

Entretantu, komunidade afetadu sira balun fila ona ba munisipiu no hela iha fatin seluk ne’ebe sira prepara.

Jornalista : Marciana Da Conceiรงรฃo & Eleonora Fatima dos Santos

TAGS
Share This