Fo Indultu Ba Eis Padre Richard ! Movimento Feminismo Konsidera PR Horta Hakoi Justisa

Imajem : MFB realiza konferénsia imprensa iha Farol, 17/05/2025
SAPNewsTL, Díli : Movimentu Feminismu Baze (MFB) krítika Prezidente Repúblika Timor-Leste José Ramos Horta tanba fo Indultu ba Padre Richard Dascbach ne’ebe komete violasaun sexual hasoru menoridade ne’e hakoi justiça iha Timor-Leste.
Ermelinda Soares & Vincensius Guterres – SAPNews
Porta voz Movimentu Feminismo Baze Belena Matos deklara katak sira nu’udar joven feto ne’ebé fiar tebes iha justisa, dignidade umana, no direitu ba ema oprimidu hotu lamenta ba desizaun indultu ne’e tanba konsidera ne’e hakanek povu no la’os hahalok laran luak nian.
“Prezidente Repúblika, ami hakerek ba ita-boot ho hirus no aten barani kona-ba lista indultu nian ne’ebé submete husi IX Governu, inklui Eis Padre kondenadu ida, ne’ebé hetan kondenasaun ba nia aktu abuzu seksuál hasoru labarik sira iha Topu Honi Oecusse”.
“Exelénsia, ita-boot nia naran koñesidu iha mundu tomak nu’udar manán-na’in ba Prémiu Nobel ba Pás, símbolu luta Timoroan nian ba justisa no autodeterminasaun. Ita-boot hamriik hasoru okupasaun, opresaun, no luta ba sira ne’ebé lian laek. Ohin, ami husu ita-boot atu fó onra ba legadu ne’e, la’ós ho liafuan, maibé ho asaun”. Tenik Porta voz MFB Belena Matos iha Farol, 17/05/2025
Belena Matos hatutan, “Fó indultu ka Comutação de Pena ba mane ida ne’ebé hetan ona kondenasaun iha tribunál tanba komete abuzu seksuál, ne’e la’ós hahalok
laran luak nian, maibé ne’e hahalok ne’ebé hakanek povu. Indultu ne’ebé ita sei fó sei aumenta kanek ne’ebé tinan naruk ona seidauk kura ho trauma sira ne’ebé sei kontinua iha vítima”.
“Ita preokupa kona-ba predator ho idade boot hela iha besi prizaun laran, maibe ita la hanoin labarik sira ne’ebé ho idade sei kiik deit tenki sofre iha prizaun ida ne’ebé ita la hetan ho matan, Ida-ne’e la’ós trai de’it sobrevivente sira husi abuzadór ne’e maibé trai mós prinsípiu sira direitus umanus, estadu direitu, no justisa nian ne’ebé ita-boot nia naran reprezenta kleur ona”.
“Ita tenke husu ba ita-nia an rasik, sé nia dame mak ita proteje ? Sé nia liberdade mak ita fó prioridade ? No ho kustu saida? Indultu ida-ne’e sei nunka kona-ba rekonsiliasaun, maibé ida ne’e sei reforsa kultura ida, iha ne’ebé mane sira ne’ebé ho podér iha instituisaun dominante nunka hetan responsabilidade loloos, iha ne’ebé halo sobrevivente sira kontinua nonook, no halo justisa nafatin dook liutan ba ema sira ne’ebé vulnerável liu”.
“Istória sei hanoin hikas momentu ida-ne’e. Ami hotu no jerasaun tuir mai sei hanoin será que Laureadu Nobel da Paz ida hamriik ho vítima sira violénsia nian ka apoia predator ? Ne’e la’ós desizaun polítika leet de’it. Ida
ne’e hanesan funu entre povu no sistema. Entre sobrevivente sira no mane sira ne’ebé subar iha títulu no podér nia kotuk”.
Porta voz ne’e husu ba Xefe Estadu José Ramos Horta hodi labele fo indultu ba Eis Padre Richard Daschbac tan ne’e hanesan traisaun ida ba povu Timor-Leste.
“Ami husu ba ita atu, labele fó indultu ba Eis Padre Richard Daschbac, nune’e labele trai
povu no labele hakoi justisa iha manta impunidade nia okos”.
“Desizaun saida de’it, povu sei la haluha no istória sei la perdua, ami hoesperansa boot no solidariedade ne’ebé la nakdoko ba sobrevivente sira hotu”.
Tuir dadus ne’ebe governu submete ba Presidente Republica Jose Ramos Horta hamutuk prizoneiros na’in 38 inklui Eis Padre Richard Daschbach iha Loron Restauração independência 20 Maiu ba dala XXIII.
Ministru Justisa Sergio Hornai sublinha, “Komutasaun pena no mos indultu, ha’u mai hato’o ona ba Presidente Repúblika maka hola desizaun”.
“Ita iha por voltas 38 listas neebe iha neeba podeser inklui mos padre . Maibe iha 30 por voltas de 38 pessoas Rekursus neebe merese atu bele hetan indultu no mos komutasaun penas , maibe ida nee kompetensia Presidente Da Republica nian Ami apenas providensia deit “. Informa MJ Sergio Hornai iha Palasio Presidensial Nicolau Lobato Bairo -Pite,12/05/2025.
Hatan ba jornalista sira kona ba Eis Padre Richard Daschbac, Ministru Justisa hatan se Nia kondenadu maibe prienxe rekezitus sira, karik nia idade avansadu entaun labele halo pena de perpetua.
“Se Nia prienxe rekezitu, Nia idade avansadu entaun labele halo pena de perpetua, Presidente Repúblika iha hanoin rasik kona ba ida ne’e, Ita fo lista sira ne’e hotu Presidente da República mak iha kompeténsia hodi deside”.
Ligadu ho kestaun indultu ba prisioneiru hamutuk 38 ne’ebe inklui Eis Padre Richard Daschbac to’o agora seidauk hetan resposta husi Presidente Repúblika katak sira hetan ona indultu ka seidauk.