Haree Hikas Atinjimentu G7+ ! Nasaun 13 Sei Partisipa Enkontru Ministerial Iha Dili

Imajem : MNEC, SEKomS no Sekretariu Jeral G7+ hala’o komunikadu imprensa iha Palasiu Governu, 08/04/2025. Foto : Guilhermino Ramos da Cruz
SAPNewsTL, Díli : Festeza aniversáriu g7+ ba dala 15, iha loron 10-13 fulan Abril 2025 membru g7+ husi nasaun 13 sei partisipa VI enkontru ministerial iha Sentru Konvensaun Dili Timor-Leste (CCD) hodi diskute no evalua atinjimentu organizasaun g7+ durante ezistensia.
Sekretáriu Jeral g7+ Helder da Costa hateten, g7+ sei organiza reuniaun ministerial hodi fó oportunidade ba grupu g7+ atu evalua organizasaun ninia atinjimentu durante tinan 15 nia laran no define mós estratejia bazeia ba misaun no komitmentu prinsipal g7+ ne’ebe halo advokasia kona-ba hari’i paz.
“Ohin ita halo komferensia imprensa ida ne’e ho objetivu atu publika ba maluk sira iha territóriu nasionál no iha estranjeiru kona-ba eventu reuniaun Ministerial g7+ nian ne’ebe sei hala’o iha Dili hahu loron 10-13 Abril tinan ne’e no sei partisipa husi nasaun 13,” Informa Sekretáriu Jeral g7+ Helder da Costa liu husi Komferensia Imprensa iha Kuartel Jeral g7+ Palasiu Governu, Tersa (08/04/2025)
Helder fundamenta, 15 anos ezistensia g7+ nasaun Timor-Leste mak sai fundador, inspirador no ezemplar ba rekonsiliasaun iha mundu global no nasaun membru g7+ iha pos konflitu nia laran hodi realsa politika externa rai laran kada país membru g7+ sai forti liu tan.
“Primeiru atu selebra 15 anos G7+ iha mundu, Timor-Leste mak sai hanesan pais pioneiru, fundador, doador no inspirador, entaun ho ida ne’e senhor ministru sei ko’alia kona-ba rajoens politika saida mak ita Timor-Leste atu sai uma nain ba reuniaun bo’ot ida ne’e” Dehan Sekretáriu Jeral g7+
Helder salienta, Objetivu reuniaun ne’ebe sei hala’o iha loron 10-13 abril foku kona-ba atinjimentu ne’ebe organizasaun g7+ hala’o durante tinan 15 inklui halo revizaun ba dezafiu no progresu ne’ebe alkansu ona.
“Ita-nia objetivu mak ne’e iha tipu tolu (3) primeiru atu halo revizaun kona-ba progresu no alkansa ne’ebe atinji ona durante 15 anos, prosesu barak, tuir fali mai sei iha mos konsolida iha nivel ministerial tanba ita-boot sira hatete katak g7+ kompostu husi pais pasifiku Asia, Afrika no mos Karibia”.
Objetivu prinsipal husi enkontru ministerial:
1. Halo revizaun: Avalia progresu no atinjimentu lubuk ne’ebe g7+ iha durante 15 anos nia laran, inklui nia impaktu iha nasaun membru, advokasia iha nivel internasional.
2. Konsolida nivel Ministerial: Haforsa grupu ne’e ho politika no estratejia husi formaliza nia kolaborasaun iha nivel Ministeriu Negósiu Estranjeirus no Kooperasaun.
3. Estratejia matadalan (roteiru): Konkorda/aseita ho programa advokasia no aprende ba malu atu nune’e bele prontu ajuda malu hodi hasoru dezafius iha mundu liu husi programa kooperasaun frajil ba frajil.
Sekretáriu Jeral g7+ aprofunda, antes ne’e organizasaun g7+ realiza ona eventu komemorativu ezistensia g7+ no reuniaun ministerial iha nasaun membru sira ne’ebe pertese ba organizasaun refere, nune’e tinan 2025 liu husi desizaun koletiva entre nasaun membru sira define Timor-Leste mak sai uma nain hodi komemora aniversáriu g7+ ba 15
“Ha’u atu hatete mos katak husi Ministru Negósiu Estranjeirus tanba reuniaun ministerial ba dala lima ona ne’ebe hala’o iha nasaun membru g7+ sira no agora iha Timor-Leste, portantu 15 anos nia fila fali mai ba organizasaun ne’ebe hamosu iha Timor-Leste tanba 15 anos liu ba g7+ hahu funda.” Nia Dehan.
Nia hatutan, reuniaun ministerial ne’e sei partisipa husi nivel Ministru husi nasaun membru g7+ nain rua (2) Vice-Ministru nain lima (5) embaixador nain lima (5) no diretór jeral nain rua (2) maioria husi Ministeriu Negósiu Estranjeirus no Kooperasaun (MNEK) kada pais membru g7+
“Pais neen mak la disponivel mai tanba sira nia situasaun krize politika rai laran la permite sira atu hakat mai Timor-Leste ho ida ne’e hakarak hatete katak objetivu reuniaun Ministerial ida ne’e, sei marka prezensa husi Ministru nain rua (2) Vice-Ministru nain lima embaixador no diretores sira husi MNEK”.
Pontu importante husi IV reuniaun ministerial:
1. Nasaun membru iha komitmentu atu espresa solidariedade klean ba komunidade internasional sira ne’ebe mak terus hela ba funu, agresaun no dezastre naturais.
2. Nasaun membru sira mos reafirma atu fo suporta ba iha prosesu hari’i paz, halo mediasaun no rekonsiliasaun ne’ebe mak sai hanesan buat ne’ebe mak importante hodi halo prevensaun ba konflitus no mós hasa’e koezaun nasionál.
3. Sei halo mos Konsellu Pessoa Eminenete g7+ nian hodi intensifika akordu sira atu promove mediasaun no rekonsiliasaun iha nasaun membru nia laran.
4. Ami mós buka atu simu suporta humanitariu sira ba tempu naruk nian hodi hodi fo assistensia ba nasaun sira ne’ebe afetadu husi konflitu, dezastre naturais, hodi garante katak nasaun sira bele rekopera husi situasaun sira ne’ebe akontese.

Imajem : MNEK Bendito Freitas
Iha fatin hanesan, Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK) Bendito Freitas fundamenta, reuniaun ministerial g7+ esensial ba nasaun membru g7+ tanba bele marka figura Timor-Leste nian iha mundu kona-ba kauza global sensivilidade iha país sira ne’ebe hasoru situasaun frajil.
“Presizamente 15 anos hala’o reuniaun interministerial ida ne’e tanba hatudu katak Timor apezar kiik oan maibé nia lian iha mundu atraves de mekanismu diplomasia no multilateralismu, ita serbisu lori ita-‘ia testamuña no prezensa iha mundu atu trasmite kona-ba kauza global sensivilidade, asuntus globais no partisipasaun Timor-Leste hodi apoiu ba países sira iha situasaun frágil no pos konflitu” Nia subliña.
Governante ne’e realsa, Timor-Leste indika ezemplar úniku ba mundu liu husi estabelese g7+ hodi enkoraja país frajil sira reforsa konstrusaun mekanismus de rekonsiliasaun atu nune’e bele dezenvolve lori sai prosriedade ba povu nia ekonomia entre países iha mundu.
“Importante tebe-tebes komferensia interministerial VI reuniaun ne’ebe sei hala’o iha Dili depois prosesu ida naruk 15 anos organizasaun interministerial ne’ebe funda iha Timor-Leste husi ita-nia lider bo’ot ida, erroi ida no atual Primeiru-Ministru (PM) Kay Rala Xanana Gusmão, tanba liu husi g7+ hatudu Timor-Leste nia prezensa mekanismu rekonsiliasaun ba nasaun sira ne’ebe hasoru situasaun defisil” Dehan nia.
Ministru Bendito dehan, liu-husi mekanismu g7+ hatur Timor-Leste (TL) nia prezensa iha mundu hodi sai testamuiña atu marka politika rekonsiliasaun ne’ebe forti no uniku hodi sai modelu no ezempla ba membru g7+ sira hotu, liu husi prezensa lider sira nian iha atividade ne’ebe hala’o iha nasaun membru g7+.
“Importante hanesan ohin loron ita hatene katak mundu hasoru dezafius barak, inserteza oioin ne’ebe hamosu komplikasaun barak, entaun Timor-Leste liu husi mekanismu ka plataforma ida bolu naran g7+ hatur TL nia prezensa iha mundu ho ita-nia testamuña, ita ne’ebe bele lori rezolusaun ba konflitu global liu husi ita nia partisipasaun, diplomatisia, politika externa no lider sira-nia partisipasaun” Tenik nia.
Dirijente Ministériu Negósiu Estranjeirus no Kooperasaun akresenta prezensa TL nian hato’o lian ba mundu katak ema presiza hamutuk atu hadia nasaun sira ne’ebe hasoru konflitu tanba Timor-Leste rasik hatudu komfiansa ba mundu no mundu hetan komfiansa husi Timor-Leste.
“Ita hatene katak iha 2024 apartir de 2023 depois de IX governu konstitusionál hahu iha 2024, TL simu bainaka personalidades internasionais pessoas eminentes barak tebes mai iha ne’e, vizita Timor ida ne’e sira atu konkretiza konfiansa ba evolusaun politika, tanba Timor agora hakat dadauk ba oin depois 22 anos restaurasaun da independência, ita hetan komfiansa husi mundu, ita mós lori konfiansa ba mundu liuhosi g7+” Nia hakotu.
Enkuantu, países membru g7+ ne’ebe sei partisipa VI reuniaun ministerial mak hanesan, Afganistao, Burundi, Republic Central Afrika, Chade, Costa do Marfim, Guinea-Bissaun, Haiti, Liberia, São Tome e Principe, Ilhas Salomão, Serra Leoa, Somalia, no Sudão do Sul sei rekorda komitmentu atu espresa solidariedade klean ba komunidade internasional sira ne’ebe mak terus hela ba funu, agresaun no dezastre naturais.
Iha Komferensia Imprensa ne’ebé realiza ne’e partisipa hosi Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, Bendito Freitas akompaña husi Sekretáriu Jeral g7+ Helder da Costa no Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál SECOMS Expeditu Loro Dias ne’e hodi atualiza preparasaun estadu Timor-Leste nian kona-ba enkontru liñas Ministerial g7+ ba dala neen ne’ebe sei hala’o iha CCD.
Entertantu, sekuensia programa ne’ebe sita konvidadu sira husi nasaun 13 sei to’o Timor-Leste iha loron Quinta loraik, portantu países 14 mak sei halibur hamutuk iha Dili nivel Ministeriu Negósiu Estranjeirus, hodi ko’alia kona-ba haforsa g7+ konsolida ho nasaun membru sira atu ratifika karta g7+ hodi garante legalidade grupu ne’e rasik.
Jornalista : Guilhermino Ramos & Denilia Soares