Loron Mundial Populasaun ! Atu La Husik Ida Iha Kotuk, Sura Ema Hotu

Imajem : Loron Mundial Populasaun, 11 Jullu 2024. Fontes : UNFPA Timor-Leste

SAPNewsTL, Timor-Leste : Relasiona ho selebrasaun loron mundial populasaun  iha loron 11 Fulan Jullu, United Nations Fund Populations (UNFPA) deklara hakarak la husik ema ida iha kotuk, sosiedade tenki sura ema hotu iha dezenvolvimentu nasionál, rejional no internasional.

Atu umanidade bele progresu, ema hotu tenke sura, iha ne’ebé de’it no sé de’it iha sira nia diversidade tomak. Atu hakotu dezigualdade, atu hetan no haburas dame no prosperidade, atu hari’i fonte esperansa nian, mundu presiza halo barak liután ba inkluzaun.

Se la sura maka sei la haree hetan no nia rezultadu maka sei la hetan atendimentu. Ida-ne’e kontribui ba labarik-feto ida ho tinan 10 ne’ebé laiha kuidadu saúde bainhira nia hetan dezlokasaun durante konflitu. Ka ba feto idoza ida ho kondisaun defisiénsia ne’ebé laiha rede protesaun bainhira krize ida mosu. Ida-ne’e husik bebé foin moris iha komunidade indíjena ida ne’ebé dook lahó kartaun identidade ba protesaun ne’ebé maka rejistu moris nian fó.

Iha dékada tolu ikus ne’e, tuir apelu husi Konferénsia Internasionál kona-ba Populasaun no Dezenvolvimentu iha tinan 1994, sosiedade sira iha mundu tomak inklui Timor-Leste halo progresu maka’as hodi hadi’a iha halibur, análiza no utilizasaun dadus populasaun nian. Númeru populasaun foun, ne’ebé dezagregadu tuir idade, etnia, jéneru, no fatór sira seluk, reflete diversidade hosi ita-nia sosiedade sira. Atu foti ezemplu ida deit, Timor-Leste agora inklui perguntas kona-ba defisiénsia iha sensus populasaun no uma-kain.

Avansu sira hanesan ne’e hadi’a ona prestasaun kuidadu saúde nian ba ema sira iha mundu tomak, hodi rezulta iha aumentu signifikativu sira ba oin iha saúde seksuál no reprodutiva no abilidade atu ezerse direitu no opsaun sira. Ho dezenvolvimentu maka’as iha teknolojia foun sira permite sasukat ne’ebé oportunu liu ba ema barak nia esperiénsia kompara ho tempu uluk.
Maski nune’e, komunidade sira ne’ebé marjinalizadu liu sei ladún reprezenta iha dadus, no konsekuénsia sira hosi ida-ne’e afeta tebes sira nia moris no moris-di’ak.

Peskiza UNFPA nian foin lalais ne’e hatudu dezigualdade sira ne’ebé maka’as no buras, iha nasaun sira nia laran no entre nasaun sira. Iha fatin barak liu, porezemplu, feto sira hosi grupu minoria rasiál no étnika sira kuaze invizível ka laharee hetan iha estatístika sira ne’ebé rejistu mortalidade inan nian. Ida-ne’e maka razaun ida tansá maka servisu saúde no sosiál sira la haree sira nia nesesidade sira, no parte boot liu hosi feto sira-ne’e maka mate bainhira partu.

Loron Mundiál Populasaun 2024 maka momentu ida atu husu, sé maka seidauk sura no tanbasá – no kustu hira maka presiza hasai ba sira ida-idak, sosiedade no ita-nia esforsu globál sira maka atu la husik ema ida iha kotuk. Ida-ne’e mós momentu ida ba ita hotu atu kompromete hodi halo buat barak liután no asegura katak ita-nia sistema dadus sira kaptura diversidade umana tomak, nune’e ema hotu bele haree, bele ezerse sira-nia direitus umanus no bele alkansa sira-nia potensiál tomak.

Tinan 30 liutiha husi konferénsia Cairo, iha buat barak atu selebra maibé sei iha serbisu barak atu halo. Ema sira bele susar atu alkansa, maibé laiha ema ida maka labele alkansa. Atu realiza direitu no opsaun sira ba sira ne’ebé hela iha kotuk iha ita-nia sosiedade sira, ita tenke sura sira – tanba ema hotu-hotu sura. Bainhira dadus no sistema sira seluk funsiona ba sira ne’ebé iha bareira laran, sira funsiona ba ema hotu. Ida-ne’e maka oinsá ita aselera progresu ba ema hotu.

Fontes : UNFPA Timor-Leste

Jornalista : Dircia Baptista Belo

Share This

COMMENTS

Wordpress (0)
Disqus (0 )