Polémika Indultu ! FONGTIL Konsidera PR Horta La Fo Imajem Diak

Polémika Indultu ! FONGTIL Konsidera PR Horta La Fo Imajem Diak

SAPNewsTL, DILI – Forum Organizasaun Naun Governamental Timor-Leste (FONGTIL), senti lamentavel  ho indultu ne’ebe mak Presidente Republika  (PR), Jose Ramos Horta  uza nia kompetensia hodi fo ba kondenada koruptor, eis Ministra Finansa Emilia Valeria Pires no Madalena Hanjam.

Sosiedade Civil husi (FONGTIL), senti la mentavel tebes  ho dezisaun (PR) Horta, tanba fo Indultu ba autor krime koruptor nain rua (2) tanba la fo imajen diak  ba sistema  funsionamentu estadu Timor-Leste nian iha futuru

“Hanesan sosiadade  sivil ami hanoin katak Presidente iha autoridade tomak,  maibe ita senti lamentavel tebes tanba fo indultu balu ba ema ne’ebe ita konsidera hanesan kondenadu hanesan koruptor”, deklara, Diretór Ezekutivu FONGTIL, Valentim da Costa Pinto ba Jornalista sira iha Salaun FONGTIL Kaikoli, 15/12/2023.

Diretór Ezekutivu FONGTIL, realsa atribuisaun indultu ida ne’e sosiedade sivil hare katak iha buat balu ne’ebe konsidera Prezidente Republika, Jose Ramos Horta,  la permite fo indultu ba autor koruptor krime grave sira hanesan, eis Ministra Finansas, Emilia Maria Valeria Pires no Madalena Hanjam tanba sira nia estatutu kategoria ona katak sira komete krime korupsaun.

“Sosiadade sivil observa katak, kestaun humanidade maibe ami hanoin lamentavel tebes kondenadu nain rua durante ne’e hetan pena maibe la tama iha prizaun, nia ses husi problema ida ne’e nia ba tiha rai liur ne’e la mèrese hetan indultu ami lamentavel ba presidenti nia desizaun  bele motiva pessoa ka autoridade kontinua halo krime korupsaun tanba sei hetan indultu”. Nia hateten

Diretor Ezekutivu ne’e, hatutan, indultu ba koruptor hatudu imagen  hodi fo espasu ba autoridade sira tamba sira iha esperansa hodi hetan indultu née fo risku ba estadu hodi kontinua dezafia governante sira ne’ebe tuir mai atu halo dezenvolvementu iha problema uluk nian.

“Ita triste ema ne’ebe la’os tama iha prizaun nia la’o livre hela mais nia bele hetan indultu ida née, lei indultu ne’e  rasik mos sei iha prosesu atu hetan pena, lei ne’e sei fo oportunidade ba ema rai seluk ho ema diplomata sira mos bele propoin indultu ba ema ruma ne’ebe ke husu ida ne’e”.Nia sublinha

Sosiadade sivil husu Parlamentu nasional atu hare desizaun ne’ebe Presidente Repúblika fo indultu ba autor krime sira atu labele akontese tan iha futuru tanba laos kestaun lei deit maibe sentimentu humanidade kona ba preokupasaun povo nian tenki konsidera

Entretantu, antes ne’e Presidente Repúblika José Ramos Horta liu husi Konstituisaun RDTL artigu 85⁰ alinea i no dekretu lei Nú. 125/2023, 12 Dezembru fo indultu ba Emilia Maria Valéria Pires no Madalena Fernandes Belo Hanjam hafoin rona guvernu dasia

“Presidente Repúblika ho nia kompeténsia rasik bazeia ba artigu 85⁰ alinea i, Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor Leste fo indultu total ba Emilia Maria Valéria Pires no Madalena Fernandes Belo Hanjam ne’ebe Tribunal Judisial Primeiru Instánsia fo pena iha loron 7 Outobru 2022 ho nú. NUC 1212/12 PDDIL”. SAPNewsTL asesu liu husi Publikasaun iha Jornal Repúblika ne’ebe publika iha loron, 14/12/2023

Presidente Repúblika mos argumeta katak  indultu ne’ebe nia atribui ne’e nu’udar inisiativa Presidente Repúblika, tanba ho razaun humanitária ne’ebe hatur iha Lei nú. 20/2023, 12 Dezembru, Artigu 4⁰ kona ba Natureza Indultu ne’ebe Parlamentu Nasionál aprova iha 15 Novembru 2023 , tanba konsidera kazu ne’ebe Emilia Pires enfrenta halo nia lakon rekursu barak no sofre tempu naruk.

Jornalista : Genoveva Lopes Sarmento

Share This

COMMENTS

Wordpress (0)
Disqus ( )