TR Hakotu Polémika Lei Pensaun Vitalísia Remata Ona ! EUTL Agradese Ba Kamada Sosial Sira, “Aluta Kontinua”

Imajem : Espesial

SAPNewsTL, Díli : Tribunal Rekursu deklara la inkonstitusional ba revogasaun lei pensaun vitalísia (26/03/2026) ho forma revogasaun retroativa la kontra konstitusiosaun República Democrática de Timor-Leste.

Relasiona ho Revogação Lei Pensão Mensal Vitalícia (Lei n°7/2025 29 de Setembro) liu husi Akordaun Tribunal Rekursu nian konsidera lei ne’e konstitusional.

Porta-voz Prinsipal Estudante Universitáriu Timor Leste (EUTL), Natalizio Nunes Martins, afirma katak, nia parte orgullu tanba Lei Pensaun Vitalísia lakon ona iha estadu Timor-Leste.

“Depoiz-de Ha’u akompanha tiha Akordaun Tribunal Rekursu nian, pessoalmente, Ha’u sente triste uituan tamba ita-nia maluk barak liuliu kolega estudante sira terus, kanek hafoin halakon. Iha sorin seluk ha’u mos senti kontente tamba lei ne’e husi ohin ba oin la existe ona”. Porta voz EUTL Natalício Nunes ba Sapnews Pro iha Dili, 26/03/2026.

Porta-voz EUTL ne’e fo lembra mós katak, halakon LPMV, ne’e laos vontade ka laran diak husi partidu Polítiku sira ne’ebe asentu iha parlamentu nasional. Maibe ne’e povu ein-jeral mak hamrik liu husi EUTL.

“Luta to’o sakrifika-an, simu gás-airmata, balun hetan tuku tebe husi polisia to’o tama sela no balun tenke baixa iha hospital. Husi terus sira ne’e hotu maibe ita la hakiduk no fiar ba massa popular hodi kontinua luta, fo presaun ba Parlamentu Nasional, ikus mai liu husi akordu ne’ebe EUTL halo PN hodi obriga sira hamosu projetu Lei hodi aprova tamba presaun masa ne’ebe akumula husi estudante, kamadas sosial no povu tomak iha rai laran inklui mos rai liur”.

“Ita hotu hatene katak asaun massa ne’e lidera husi EUTL. husi lei ne’ebe aprova iha parlamentu nasional submete ba Prezidente da República hodi promulga sai lei n°7/2025 29 setembro. Depoiz-de promulgação, mak beneficiário sira ba keixa Liu husi PDHJ, hodi submete pedidu fiscalização abstrata sucessiva ba Tribunal Rekursu hodi husu deklara inkonstitucional, tamba benefisiáriu sira konsidera katak Lei ne’ebe hamate Lei pensão mensal vitalícia ne’e viola prinsípio ho norma konstitusional sira”.

Husi ne’e EUTL tenta ezize nafatin ba tribunal katak, lei refere lá viola norma no prinsípiu konstitusional sira. Biar nune’e Tribunal Rekursu sei análise no budu durante fulan Hitu nia laran.

“Maibe saida mak akontese ohin, loron 26 fulan marsu Tribunal Rekursu liu nia akordaun deklara katak Lei Revogação pensão mensal vitalícia la viola norma no prinsípiu konstitusional sira mak hatuur ona iha ita-nia Konstituisaun RDTL. Ida ne’e atu habadak de’it katak Husi ohin ba futuru LPMV la iha ona”.

Porta-voz Prinsipal Estudante Universitáriu Timor Leste fo agradese ba apoiu tomak husi kamada sosial, povu ein-jeral, inklui maluk sira hotu iha rai liur ne’ebe kontribui direta no indireta Liu husi fuan ne’ebe klean tebes ba luta hodi salva estadu RDTL.

“Husi resultadu kiik oan ida ne’e, atu dehan katak, ita nia luta sei naruk tebes. EUTL sei kontinua hamrik nu’udar instrumentu akademiku no pozisiona nia an nu’udar movimentu extra-parlamentar hodi defende de’it direitu no interese legítimu povu maubere nian. A luta kontinua”. Nia hakotu

Akademista Armindo Moniz Amaral sublinha katak desizaun refere halakon total lei pensaun vitalísia.

“Desijaun ida ne’e hatudu katak; julgamentu ba lei foun ne’ebe halakon lei pensaun mensal Vitalisia, juiz tribunal rekursu la tetu deit uja sira nia lojika, maibé mós ho sira nia konxiénsia tomak”. Hakerek Akademista Armindo Moniz Amaral liu hosi nia rede sosial, Díli, 26/03/2026.

Tanba ne’e, tribunal nu’udar instituisaun ida ne’ebe parte ida deit ho sosiedade foti desijaun hodi hakotu povu maubere nia terus liu hosi halakon total lei pensaun mensal Vitalisia.

“Iha ne’e, Ita tenki deklara katak ba desijaun ida ne’e, juiz tribunal rekursu reprezenta duni ema sira ne’ebé la reprezentadu, sira ne’ebé lian laek ka sira ne’ebe hakilar, maibe makaer-ukun la rona”.

Iha prosesu luta ba halakon lei ne’e, estudante barak mak hetan kapturasaun, simu pankada hosi segurança sira, balu kanek no barak mak baixa iha hospital.

Prezidente Repúblika Jóse Ramos Horta promulga Dekretu Parlamentu Nasionál n.º 21/2025, kona-ba revoga lei pensaun vitalísia no prestasaun seluk sira ne’ebé atribui ba ex-deputadu, ex-membru Governu no ex-titular órgaun soberania, Lei ida ne’e fó efektu husi 20 Maiu 2002.

Xefe Estadu promulga lei ne’e hanesan momentu importante tanba nia konsidera momentu signifikativu ida iha prosesu demokrátiku Timor-Leste.

“Ida ne’e mak momentu signifikativu ida iha ita-nia demokrasia foun. La’ós de’it tanba nia iha dimensia edukativu no korretivu tanba nia korrige lei sira anteriór ne’ebé violenta prinsipiu ekidade, maibé mós signifikativu tanba konsekuénsia umanu no sosiál ne’ebé lei ida ne’e sei fó ba moris família timorense balun,” Dehan PR Ramos, Iha Palasiu Prezidensial, Segunda-feira, (29/09/2025).

Xefe Estadu hatutan, promulgasaun lei ne’e aprovadu ho unanimidade absoluta iha Parlamentu Nasionál, faktu ne’ebé raríssimu iha 23 tinan independénsia. Nia mós dehan lei ida ne’e “reflete forma inequívoka vontade hosi representante povu hotu-hotu no IX Governu Konstitusionál”

“Ha’u hatene katak lei ida ne’e afeta moris lider no militante sira ne’ebé luta naruk ba independénsia. Maibé lei ida ne’e la hasai direitus sira nu’udar veteranu, no direitus ida-ne’ebé garante ba reforma dignu no justu”.

Prezidente Repúblika mós husu Governu atu konsidera transisaun rasional no justu bainhira lei implementa hodi garante solusaun dignu ba sira ne’ebé afeta.

Durante preparasaun promulgasaun lei, Prezidente konfirma katak nia diskute asuntu ne’e ho Primeiru-Ministru, Prezidente Tribunal Recurso, Prokurador-Jerál Repúblika, Provedor Direitus Umanu no Justisa, Ministru Assuntu Veteranu, komandu F-FDTL, estudante universidáriu sira no elementu resisténsia.

“Dalan demokrasia ho eskolha difísil sira, grandeza nasaun ida mesmu la’ós de’it iha korajem atu halo reforma, maibé mòs iha humanidade ne’ebé nia trata ba sidadaun sira, inklui mós sira ne’ebé servisu ba Estadu,” nia reforsa.

Molok remata Prezidente finaliza ho reafirma konfiansa ba maturidade polítika povu Timorense no kapasidade kolektivu atu enfrenta dezafiu iha kada etapa.

Desizaun polítika no demokrátika ne’e mosu tanba mai hosi protestu estudante Universitáriu Timor-Leste ho kamada sosial sira iha loron 15-17 Setembru 2025, nune’e Parlamentu Nasional deside halo plenária hodi aprova ho unanimidade (62 votus afavor) iha loron 26 Setembru 2025.

Parlamentu Nasionál (PN) liu husi diskusaun no votasaun iha jeneralidade kona-ba Projetu Lei Seguransa Sosiál ba Titulár Órganu Soberanu, PN aprova halakon total Lei Pensaun Mensal Vitalísia, ho votu afavor 61 kontra zero (0) no apstensaun zero (0) tanba deputadu nain haat la marka prezensa.

Votasaun ne’e hala’o iha plenáriu PN, bainhira maioria deputadu sira hatudu konsensu liu husi votu afavor 61, maske depuatadu nain haat la prezensa iha plenaria refere.

Rezultadu diskusaun no votasaun iha jeneralidade ba:
1. Projetu Lei 10/VI(3a) – Regime Jurídico de Segurança Social dos Titulares dos Órgãos de Soberania (la ho efeitu retroativu), LA PASSA ho votu A favor 22, Kontra 38, Abstensaun 1.

2. Projeto Lei no 11/VI (3a) – Revoga a pensão mensal vitalícia dos Deputados e Ex-Titulares dos Orgãos de Soberania e dá outras providências (ho efeitu retroativu hahu husi 20 de Maio 2002), PASSA ho votus unanimidade a favor 61, kontra 0, abstensaun 0.

Iha diskursu faze jeneralidade ne’e konsidera hanesan medida reforma importánte iha área seguransa sosiál, no mós parte husi esforsu atu estabese sistema ne’ebé justu, integradu, no sustentável hodi responde ezijensia Estudante Universitariu Timor-Leste (EUTL) durante loron 15-17 fulan setembru tinan ne’e.

Diskusaun ne’e partisipa mós husi Portavós Estudante Universitariu Timor-Leste hodi rona argumentu ne’ebe deputadu sira deklara ho uninamidade kona-ba halakon total lei pensaun vitalísia.

Iha intervensaun Deputadu Bankada CNRT Patrocínio Fernandes deklara halakon total lei pensaun vitalísia, “CNRT iha konsisténsia atu halakon total lei pensaun vitalísia, halakon hotu hosi retroativa, hatur justisa”.

Deputada KHUNTO Olinda Guterres afirma apoia “halakon total lei pensaun vitalísia”, nune’e labele iha ema ida hetan osan sein halo servisu ruma, “Ha’u apoia projetu númeru 11 katak halakon total pensaun vitalísia”.

Bankada PD liu hosi nia Xefe Bankada Manuel Henrique afirma PN laiha reserva hodi halakon total lei pensaun vitalísia.

“PD laiha rezerva hodi halakon lei pensaun mensal vitalísia, ha’u deputadu foun hakarak halo buat foun, agradese ba juventude sira”. Nia afirma

Deputada Bankada FRETILIN Cristina Yuri Rebelo dos Santos Costa sublinha apoia “halakon lei pensaun vitalísia tanba ne’e mak igualdade no Justiça sosial”. Nia deklara

Deputada PLP Ermenegilda Laurentina hateten, PLP iha komitmentu hodi hapara privilejiu desproporsional sira ne’ebé kria injustica social ba ema timoroan hotu.

“To’o ona tempu ita hotu ho komitmentu hodi hapara privilejiu desproporsional sira ne’ebé kria injustica social ba ema timoroan hotu, hodi integra ukun nain sira ho sira nia titularidade iha rejime ida bolu naran Rejime Kontributivu no Seguranca Social”.

Parlamento Nasional Sesta Lejislatura hatudu ona vontade no halo ona esforsu lubun ida, halo andamentu ba prosesu Lejislasaun nu’udar jestu ida hodi rona preokupasaun sosiedade nu’udar pasu importante hodi konsolida konfiansa sidadaun sira ba estadu no nasaun.

Deputada PLP ne’e hatutan importante tebes, maka kualker inisiativa lejislativas tenke tane aas ba Konstituisaun da Republika Timor-Leste no Estado de Direitu Demokratiku. “Tanba Ita hotu hatene katak Inisiativa Lejislativa bazeia justisa sosial no prinsípiu igualdade nian”.

Iha enkuadramentu Konstitusionál ne’ebé aplikavel, Konstituisaun da Repúblika Demokrátika Timór Leste fó Kompetensia exlusivu ba Parlamento Nasional ne’ebé deskreve iha artigu 92 no artigo 95, nune’e, tuir Teoria Direito Konstitusional Kontenporer revizaun ka revogasaun ba kualker diploma monu iha marjen konformidade lejizladór demokrátiku nian.

Esbosu, ne’ebé hamosu rezerva konstitusional tenke anota konstrutivamente, nune’e labele afeta ba situasaun juridika konsolidada katak Konstituisaun Timor-Leste nian la fó kompetensia ordináriu ba lejislador sira, maibe pelo faktu, Konstituisaun chama atensaun atu labele hamosu konflitu potensial ho nia proibisaun sira ne’ebé lori implikasoens ba: Direitu, Liberdade no Garantia sira tuir artigo 24 C-RDTL no prinsipiu sira kona-bá seguransa juridika tanba ne’e lejislador sira tenke kumpri prinsípiu proporsionalidade hodi define ámbitu, objetivu no subjetivu revogasaun sira-nian.

Bankada Parlamentar sira bele iha konsensu hodi harmoniza projeitu rua ne’e sai ida deit, nune’e hamosu textu subtitutivu atu Parlamentu Nasional aprezenta diploma ida ne’ebé ho objetivu transforma Sistema atual ba Sistema ne’ebé justu no sustentavél ba estadu no nasaun.

Share This

COMMENTS