Vítima Iha Manifestasaun ! Cedelicio : “Ema Uza Sivil Baku Iha Kampus & Eskuadra PNTL Kaikoli”.

Imajem : Vítima Cedelicio do Rêgo iha Ospital Vera Cruz,18/03/2026

Sapnews Pro, Díli : Manifestasaun loron datoluk mosu anarkismu iha Kampus FCS-UNTL, Manifestante Cedelicio do Rego hateten ema uza sivil hatan nia liafuan kar*llu no baku nia iha kampus no eskuadra PNTL Kaikoli to’o sai vítima.

Cedelicio hateten iha inisiu buat hotu lao ho diak, polisia sira mai dehan la bele ba perturba iha estrada, entaun kolega feto ida nia atu tama mai kampus nia dezmaia.

“Entaun ami kous nia atu lori sai ba liur maibe ami haree ema sira ne’ebe fora husi ami mesak isin bo’ot no kaer fatuk entaun ami hanoin katak buat ruma la dun diak ona no ami ba fali laran”.

“Iha ema deskonesidu balu ne’ebe atu perturba ami-nia aktividade, nune’e kolega sira diskute atu duni sai. Nune’e ha’u tama ba laran hatete komando hodi asegura atu buat ruma la bele akontese maibe iha ema balu ne’ebe deskonhesidu no durante loron tolu ami la haree”. Hateten Cedelicio do Rego ba Sapnews.com iha Ospital Vera Kruz, 18/03/2026

Manifestante ne’e hatutan, iha video hatudu sira nain rua ka tolu ne’ebe uza ropa babain, nune’e “ami husu nia, O mai halo saida, nia dehan karalhu, depois tuku no basa iha ha’u-nia kanuruk no nia liman ba iha ha’u nia kakorok halo ha’u ko’alia la diak”.

“Ha’u-nia kolega sira hamrik maibe ha’u dehan lalika, entaun kolega sira mos trauma no intelejen ne’e dada tiha ha’u ba iha sorin no polisia ida mai tan no ha’u mos senti kakorok moras los ona, sira dada ha’u ba sa’e karreta, ha’u senti la seguru entaun ha’u bolu ha’u-nia kolega ida tuir tan ha’u, depois tur tiha iha karreta laran no sira lori ami ba esquadra polisia kaikoli sira dehan ami karallu”.

“Maibe ami hatene katak sira la bele baku ami tanba prosesu investigasaun seidauk la’o maibe depois ami tur sira baku tiha ha’u-nia kolega, ha’u la haree tamba ha’u ba registu hela depois ami tur tiha la kleur maun isin bo’ot ida nia oin ha’u konese diak, nia basa tiha ha’u-nia kolega ne’e”.

Vítima ne’e deklara, “aktu ida ne’e la diak tanba ami iha ne’e buat hotu seidauk la’o ho diak sira baku ona. Entaun la kleur sira mos tuku ha’u no oin halai dezmaia tiha hafoin ha’u sadar kolega fo bee ha’u hemu, no sira rasta ha’u ba laran Bin PNTL sira mak fo mina ha’u kose”.

Manifestante ne’e konsidera “autor prinsipal ne’ebe destroi ami-nia aktividade ne’e mak intelegensia. Sira tama iha kampus ami la konese no ami sente katak sira bele perturba no fim ami baralha tiha sira kaer fatuk”.

“Ami hanoin durante loron rua no antes liu ba buat hotu la’o ho diak, ami koopera ba malu maibe no fim instabilidade ida ne’e kria fila fali husi sira, tanba intelegensia mos hola parte iha estadu tanba sira mak selu no sira mak kolabora malu ho PNTL, sira perturba ami-nia manifestasaun no baku ami hanesan bola”. Nia dehan

Nia dehan, “akontesimentu ne’e organizadu hodi estraga de’it ami-nia atividade, manifestasaun ne’e bazeia ba liberdade expresaun no liberdade manifestasaun”.

Cedelicio husu governu hosi fo atensaun ba autoridade segurança hodi halo atuasaun ho profesionalidade, responsabilidade no neutralidade.

“Ha’u hanoin ne’e desizaun injustu bo’ot ida, nune’e husu ba Ministériu Interior, Konsellu Ministru liliu Primeiru Ministru atu haree ida ne’e didiak, ukun karik atu haree prosesu sira ne’e hotu, nune’e aparelo represivu mai karik atua ho lolos, asegura no proteze ami, la bele asegura no proteze fali intelegensia sira lori fatuk tama mai hodi tuda no estaraga ami to’o hetan todan depois sira fase liman ida ne’e la diak”. Nia husu

“Ami hanoin ida ne’e injustu sira halo tiha ami vitima no ami hamrik hodi ezizi ami-nia direitu no fim sira halo agresaun fiziku hasoru ami, prátika ida ohin sira halo ne’e la justu no la los”.

Vítima ne’e deklara manifestante sira sei kontinua halo resisténsia hodi kontra prátika familiarismu, nepotismu no injustiça.

“Ida ne’e sei la impata ami-nia resisténsia no fulan ida ne’e nia laran Prosesu sei lao semana ida ne’e remata semana oin sei kontinua”.

Polémika Rekrutamentu PNTL ! PM Xanana Deklara Arkiva Resultadu Anterior & Loke Teste Foun

Ligadu ho manifestasaun ne’e, Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, deklara resultadu rekrutamentu PNTL antes ne’e sei arkiva no loke fali prosesu foun ho etapa tolu.

Primeiru Ministru Xanana Gusmão deklara pozisaun ne’e hafoin hala’o enkontru semanal ho Presidente Repúblika José Ramos Horta iha Palásiu Presidensial Aitarak-Laran, 19 Marsu 2026.

“Iha kuarta-feira iha Konsellu Ministru atu bolu husi Australia, Portugal no partisipasaun sosiedade sivil, atu haree diak prosesu tomak kona-ba rekrutamentu ne’ebe provoka kontestasaun barak”. Hateten Xefe Governu

Xanana Gusmão hatutan, resultadu rekrutamentu anterior sei arkiva no loke fila fali prosesu foun.

“Ami hare’e didiak husi rekomendasaun husi sira ne’ebe mai husi Australia no Portugal, sira dehan katak diak liu loke fila fali. Buat ida uluk ne’e ita arkiva tiha loke fila fali. Tanba ne’e loke fila fali, hein Ministru Interior sei esklarese diak liutan”.

Primeiru Ministru akresenta rekrutamentu ne’e sei iha etapa tolu, prosesu ne’e sei iha faze eliminatóriu, nune’e garante transparente no justu iha prosesu hotu.

“Ba iha rekrutamentu loke foun ne’e sei iha faze tolu, primeiro hotu-hotu tenke tuir iha fase primeiru ne’e, se mak lakon iha faze primeiru ne’e hela ona, Segundu faze mos hanesan haree númeru menus haree se mak lakon sai ona, depois ba terseiru faze, se mak lakon mos sai”.

Nune’e, “buat hotu-hotu bele transparente no justu, orseik iha Konselhu Ministru ami deside ona ida ne’e, ohin ami informa ba Presidente Repúblika”. Sublinha Xanana Gusmão

Antes ne’e, kandidatu kadetes foun hamutuk 400 mak elegível hodi tuir teste saúde, maibe ho kontestasaun no preokupasaun hosi publiku katak rekrutamentu refere nakonu ho PNTL no Veteranu sira-nia oan, nune’e governu deside anula resultadu no prepara ba teste foun.

Share This

COMMENTS