UNFPA : Mundu Presiza Dignifika & Kuidadu Ferik-Katuas Sira

Imajem : Santu Padre Papa Francisco fo bensa ba ferik Timoroan ida iha Dili, 10/09/2024. Foto : Vatican News

SAPNewsTL, Dili : Selebra Loron Internasionál ba Idozu sira, Diretór Rejionál ba UNFPA iha Ázia no Pasífiku Pio Smith hateten tempu atu fo kbiit no satisfasaun ba ferik-katuas sira hodi bele moris ho dignidade.

“Perspetiva pozitivu ida-ne’e maka mundu presiza liu bainhira ita selebra Loron Internasionál ba ema Idozu sira. Ita presiza imajina fila-fali oinsá ita bele fó kbiit ba ema ferik-katuas sira atu asegura katak sira sai ferik-katuas ho dignidade no hala’o moris nakonu ho satisfasaun”. Tenik Diretór Rejionál ba UNFPA iha Ázia no Pasífiku Pio Smith, 01/10/2024

Mundu hasoru hela transformasaun demográfika ida ne’ebé klean. To’o tinan 2050, ema na’in ida hosi na’in haat iha rejiaun Ázia-Pasífiku sei iha tinan 60 ba leten, ho feto sira reprezenta maioria no iha Timor-Leste to’o tinan 2050 parte hosi ema idozu sira, nomeadamente sira ne’ebé ho tinan 65 ba leten, sei aumenta hosi 7,4% iha 2022 ba 9.5%.

Mudansa ida-ne’e reflete tranzisaun demográfika ida ne’ebé kontinua hasoru diminuisaun maka’as iha taxa fertilidade, hosi labarik 3.6 ba feto ida iha 2022 ba 2.1 iha 2050. Iha populasaun ida ne’ebé ferik-katuas maka barak liu tanba ema moris sei menus, hamutuk ho aumentu iha esperansa moris nian, ne’e maka tendénsia ida ne’ebé lori dezafiu no oportunidade sira ba sistema sosiál, ekonómiku no saúde nasaun nian.

Ba ema ferik-katuas barak, perspetiva atu sai ferik-katuas bele sai susar. Preokupasaun sira kona-ba seguransa finanseira, saúde ne’ebé tun, no lakon independénsia dala barak hamosu tauk atu sai marjinalizadu ka sai todan ba ema seluk.

Iha rejiaun Ázia-Pasífiku, iha ne’ebé ema millaun 670 – ida hosi na’in hitu – iha tinan 60 ba leten, ita hasoru pergunta sentrál ida kona-ba oinsá hari’i sistema kuidadu nian ne’ebé salvaguarda sira nia moris-di’ak.

“Buat ne’ebé laloos maka hanoin katak sai ferik-katuas maka problema ida. Ita tenke simu sai ferik-katuas nu’udar oportunidade ida. Ema katuas sira lori rikusoin koñesimentu, abilidade, no esperiénsia ne’ebé bele fó benefísiu boot ba sira nia família, komunidade no ekonomia”. Diretór Rejionál ba UNFPA iha Ázia no Pasífiku Pio Smith sublinha

Imajem : Katuas Buna-Buna hamutuk ho Eis Prezidente Autoridade Munisípiu Lautém,28/11/2022. Foto : Luis Pailofo

Aumentu iha esperansa moris iha rejiaun tomak ko’alia kona-ba progresu notável iha kuidadu saúde no redusaun pobreza. Maibé, ema ho idade boot sira hasoru dezafiu sira ne’ebé maka sai aat liután tanba mudansa klimátika, konflitu, no eskluzaun sosiál.

Feto ida ho tinan 75 ne’ebé hela iha aldeia rurál ida iha Sudeste Aziátiku. Hafoin moris tomak servisu maka’as nu’udar agrikultór, nia saúde ne’ebé menus no rekursu limitadu sira halo susar ba nia atu sustenta nia moris. Nia oan sira muda ona iha sidade ba oportunidade sira ne’ebé di’ak liu, husik hela Mei atu hakat ba nia futuru mesak.

Enkuantu nia hetan benefísiu hosi seguransa saúde governu nian ba ema ferik-katuas sira, nia la iha serteza kona-ba nia seguransa finanseira, asesu ba kuidadu saúde no izolamentu sosiál.

Istória sira hanesan Mei nian sai komún liután tanba estrutura família tradisionál sira muda no kustu moris nian sa’e. Governu sira iha rejiaun agora luta hela ho ezijénsia ne’ebé maka aumenta ba polítika no programa sira ne’ebé maka apoia ema sira ne’ebé maka idade boot liu, liuliu feto sira, ne’ebé maka hasoru vulnerabilidade sira ne’ebé maka aumenta iha idade ferik-katuas.

“Atu rezolve dezafiu sira-ne’e, ita presiza aprosimasaun foun ida ba sistema kuidadu nian ne’ebé hakat liu kuidadu saúde nian hodi abranje apoiu sosiál, protesaun hosi abuzu, no oportunidade sira ba ema katuas sira atu ativu nafatin no envolve iha sosiedade. Ida-ne’e presiza polítika sira ne’ebé la’ós de’it inkluzivu no responsivu maibé mós bazeia ba direitu no sensivel ba jéneru”. Nia fundamenta

UNFPA, ajénsia saúde seksuál no reprodutiva Nasoins Unidas nian ne’ebé simu aprosimasaun siklu-moris nian ba envelhesimentu. UNFPA fiar katak investe iha faze hotu-hotu moris nian husi infánsia to’o adultu no ferik-katuas mak xave atu haburas reziliénsia no moris-di’ak.

“Ita presiza proteje feto no labarik-feto sira, inklui idozu sira hosi violénsia bazeia ba jéneru, hanesan abuzu ba idozu sira, no asegura sira-nia asesu ba servisu saúde esensiál sira durante sira-nia moris tomak”.Nia husu

Governante sira tenke investe iha polítika sira ne’ebé haree ba oin no fó prioridade ba nesesidade sira ema nian iha faze hotu-hotu moris nian. Polítika sira-ne’e tenke asegura katak ema sira ho idade boot liu bele sai ferik-katuas ho dignidade, enkuantu mós promove sira nia partisipasaun ativu iha sosiedade.

“Ekonomia osan-mutin katak ekonomia ida ne’e hatan ba nesesidade ema ferik-katuas sira nian ne’ebé kapitaliza potensiál ekonómiku hosi populasaun ida ne’ebé sai ferik-katuas, iha potensiál atu hasa’e Produtu Internu Brutu (PIB) to’o pursentu 2,8 iha nasaun balun iha rejiaun”.

“Maibé, ita só bele realiza vizaun ida-ne’e liuhosi hametin sistema kuidadu sira iha rejiaun tomak. Ita presiza hadi’a infraestrutura kuidadu saúde nian, investe iha formasaun ba profisionál kuidadu saúde nian no habelar asesu ba servisu sosiál sira ne’ebé maka importante. Haburas relasaun entre jerasaun sira bele mós promove respeitu no komprensaun mútua entre jerasaun tuan no joven sira, hodi ajuda hamenus izolamentu sosiál.” Diretór Rejionál ba UNFPA iha Ázia no Pasífiku Pio Smith afirma

Iha UNFPA, “ami dedikadu atu servisu ho governu sira, organizasaun sosiedade sivíl, no parseiru sira seluk atu hari’i sistema kuidadu inkluzivu no ekuitativu ne’ebé defende direitu sira hosi ema katuas-ferik sira. Nu’udar ita-nia mundu sai tuan, sosiedade mós tenke adapta”.

Ema hotu iha oportunidade no responsabilidade atu kria futuru ida iha ne’ebé hakuak ferik katuas no ema hotu, la haree ba sira nia idade, bele moris ho dignidade no respeitu.

Iha Loron Internasionál ba Ema Idozu sira-ne’e, ema hotu presiza foka nafatin ba buat ne’ebé di’ak liu – “mai ita selebra envelhesimentu no hametin ida-ne’e nu’udar forsa ba buat di’ak iha ita-nia sosiedade hotu”.

Antes ne’e, Sua Pontifise Papa Francisco husu joven sira no ema hotu atu bele tau matan ba ferik no katuas sira tanba sira mak memoria ba foinsa’e sira.

“Tau matan ba labarik sira tanba sira mak futuru nasaun nian no tau matan ba ferik katuas sira tanba sira mak memoria”. Hateten Sua Pontifise Papa Francisco iha CCD, Dili,10/09/2024.

Parabens ba idozu ka ferik-katuas sira hotu iha mundu rai-klaran, partikularmente ba ferik-katuas sira Timor-Leste nian, moris naruk no saúde diak nafatin ba imi hotu. Hakuak boot.

Enkuantu, Loron Mundial ba ema ferik-katuas sira monu iha loron 01 fulan Outobru, loron ne’e dekreta iha 14 Dezembru 1990 lou hosi Assembleia Jeral das Nasoins Unidas. Tinan ne’e komunidade internasionál komemora ba dala tolunulu resin-haat (34).

Fo hanoin fali katak, iha Estadu Timor-Leste konsagra iha Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste (K-RDTL) artigu 20⁰ kona ba Ferik no Katuas sira katak 1). Sidadaun sira ne’ebé ferik-katuas idade liu ona tinan neenulu (60) iha direitu hetan protesaun espasial hosi estadu no 2). Polítika ba ferik no katuas sira sei loke leet ba sira nia partisipasaun iha moris sosial, ekonómiku, kulturál, nune’e sira bele moris ho dignidade iha komunidade nia laran.

Jornalista : Ermelinda Soares

Share This

COMMENTS

Wordpress (0)
Disqus ( )