Despeju Administrativu Ne’ebé SEATOU Halo La Tuir Lei Nú 8/2017

Imajem : Jemicarter Moniz dos Reis

Timor-Leste hanesan Nasaun Estadu de Direitu Demokrtaiku ne’ebé haktuir iha Konstituisaun Repúblika Demokrátika de Timor-Leste iha Artigu 1 nú (1), hateten katak Repúblika Demokrátika Timór-Leste estadu ida-ne’ebé demokrátiku, soberanu, ukun-an no ida-mesak, harii hosi povu nia hakarak no iha respeitu ba dignidade ema moris ida-idak nian. No Artigo 6 alinea (b), dehan katak Estadu tenke garante no promove sidadaun sira-nia direitu no liberdade fundamentál, no respeitu ba Estadu nia prinsípiu kona-ba direitu demokrátiku.

Nune’e iha Artigo 54 nú (3) subliña katak estadu mós presiza valoriza no rekuiense sidadaun sira nia direitu bainhira atu hasai ema ida iha nia propriedade privada hodi halo ba uzu públiku, tenke selu indeminizasaun loloos ba sidadaun sira. Artigu 58 haktuir Ema hotu iha direitu ba nia an, nia família atu iha uma ida ho nia dimensaun no kondisaun di’ak, moos no konfortu atu bele iha intimidade ba ema ida-idak no privasidade familiár.

Tuir prinsipiu lei espropriasaun katak, depois de espropria ema efatadu sira nia standar moris tenke hanesan ka diak liu kompara ho antes muda sira, lei internsasional hakerek katak komunidade sira nia hela fatin foun tenke tuir standar uma adekuadu ho nia fasilidade kompletu.

Kolia kona ba Dezenvolvimentu hanesan prosesu mudansa ne’ebé planeadu atu hadi’a bem-estar komunidade nian. Mudansa sira-ne’e halo iha aspeitu oioin moris nian, hanesan polítika, ekonomia, sosiál, kultura no infrastrutura. Objetivu husi dezenvolvimentu maka atu hadia ema nia moris diak, utiliza rekursu sira ho sustentável, mantein kualidade moris ema nian, hamenus lixu no estragu sira ba ambiente.

Prosesu dezenvolvimentu halo serbisu no planeamentu ho konxiénsia, a branje sistema sosiál tomak, hanesan polítika, ekonomia, infrastrutura, defeza, edukasaun no teknolojia, instituisaun sira, no kultura. Dezenvolvimentu nasionál henesan esforsu atu hadia aspeitu hotu moris sosiedade, nasaun no estadu nian, prosesu dezenvolvimentu jerál sistema administrasaun estadu nian hodi realiza meta nasionál.

Relasiona ho planu sira ne’e hotu define klaramente iha Planu Estratejiku Dezenvolvimentu Nasional (PEDN). Hodi kriasaun Lei Nú 6/2017, 19 Abril, kona ba baze sira ordenamentu territoriu, liu-liu ordenamentu habitasaun komunitaria hodi integra ba planu dezenvolvimentu estratejiku ho sustentavel. Presiza politika dezenvolvimentu  estratejia foun hodi alinha ba setór integradu sira seluk hanesan habitasaun ba komunidade ida ho karakter komprensivu, hanesan uma dignu ne’ebé kompletu ho fasilidade públiku atu sustenta nesesidade baziku hodi garantia kontinuasaun moris seguru, saudavel, amigavel no sustentavel. Objektivu planu dezenvolvimentu sustentavel ho konsentrasaun ba habitasaun komunitaria mak atu dignifika povu liu husi kria kondisaun habitasaun viavel, saudavel, asesivel no sustentavel.

Pontus prioridade mak melhoramentu ba povu nia moris no konsentra iha sira nia fatin ho dignu no garantia sustentabilidade ba nia atividade ho asisivel liuliu ba nesesidade baziku sira no adaptasaun konstrutivu ba vida global. Maibé realidade ita la haree master plan ba urbinazisaun sidade husi governu sira wianhira atu halo dezenvolvimentu hodi realiza meta nasionál tuir Planu Estratejiku Dezenvolvimentu Nasional 2011-2030 nian.

Imagem : Adelina Meluk Lobo

Maibé ohin loron despeju ka eviksaun (penggusuran/gusur), sai asuntu ne’ebé mak polemika tebes iha sosieadede enjeral, tanbá sa despeju ka eviksaun ida ne’e akontese? Tanbá razaun estadu ka governu atu halo dezenvolvimentu maibé governu mós presiza hatene ninia dever durante despeju no governu nia dever hafoin despeju ne’e importante tebes estadu atu halo. Maibe dezenvolvimentu labele sai hanesan razaun atu justifika hodi hasai ka muda ema ida husi sira nia hela fatin la ho kondisaun ne’ebé adekuadu, tanba hanesan sidadaun ema ida-idak iha direitu atu hetan protesaun hasoru despeju obrigatoriu husi sira nia hela fatin. Faktus hatudu katak despeju obrigatoriu husi Sekretáriu Estadu ba Asuntu Toponímia no Organizasaun Urbana (SEATOU), hamosu kazu eviksaun ba populasaun sira nia hela fatin iha Dili laran hanesan Bidau sengol, Aitarak laran, Fomentu II no Becora no mós iha Munisipiu balun hanesan Baucau.

Konsekuensia husi despeju obrigatoriu ne’e hamosu tiha ona ema barak mak lakon sira nia uma no sasan no labarik sira lakon sira nia edukasaun no komunidade balun fila ona ba Munisipiu hodi moris iha kondisaun sira la adekuadu no ema sira ne’e liu-liu labarik no feto sira nia kondisaun sai vulneravel liu tan.

Durante observasaun nota katak Sekretáriu Estadu ba Asuntu Toponímia no Organizasaun Urbana (SEATOU), halo eviksaun ne’ebé akontese iha Sidade Dili no Munisipiu balun, la obedese tuir lei haruka, maibé prosedimentu kona ba hala’o dezenvolvimentu iha Timor-Leste tuir Lei Nú 8/2017 kolia klaru kona ba espropriasaun ba utilidade públika no ninia prosedimentu no prosesu sira bainhira atu foti komunidade nia rai ka hela fatin, governu tenke tuir prosesu tomak ne’ebé hakerek iha lei espropriasaun:

Primeiru, entidade benefisiu hanesan governu ka kompaña sira atu utiliza rai privadu ka estadu presiza halo uluk Preparasaun Projetu liu husi, Levantamentu Kadastru, Estudu Impaktu Sosial, Planu Realojamentu, Relatoriu kona ba Alternativu, Relatoriu Justifika interese públiku.

Segundu, halo Konsultasaun públika hanesan governu tenke implementa konsulta públika ne’ebé klean, konsultasaun públika ne’ebé laos enkontru dala ida deit maibé prosesu ida ne’ebé fó oportunidade ba komunidade atu komprende klean governu nia planu, husu perguntas no fó sujestaun alternativa. Molok atu hahu konsultasaun públika governu tenke fó sai Avizu, Entrega dokumentu husi etapa planemantu projetu, komunidade afetadu tenke hetan notifikasaun eskrita kona ba sesaun rona públiku nia iha loron 10, relatoriu kona ba konsultasaun governu tenke hakerek informasaun tomak ne’ebé mak komunidade sira hato’o no relatoriu ida ne’e públika no rai iha sede Suku.

Terseiru, presiza halo Inspesaun, Inspesaun propriedade atu haree no sura sasan tomak ne’ebé mak sei lakon, prepara relatoriu Inspesaun deskreve sasan ne’ebé mak sei lakon ho nia folin, ema afetadu sira tenke kopia relatoriu ne’e. Quartu, halo Negosiasaun molok governu atu foti komunidade nia rai tenke halo negosiasaun direta ho kada uma kain, prosesu negosiasaun governu tenke entrega uluk proposta ba rai nain inklui folin propriedade no informasaun kona ba alternativa ka kompensasaun ne’ebé mak governu atu oferese, proposta ne’e tenke públika iha jornal rua nomós iha sede Suku, governu tenke fó hatene ba komunidade afetadu kona ba sesaun negosiasaun loron 10 antes.

Quinto tenke halo Deklarasaun Utilidade Públiku, Bainhira governu no komunidade afetadu halo ona negosiasaun maibé nafatin la konkorda malu entaun governu liu husi Konsellu Ministru bele halo deklarasaun utilidade públiku. Bainhira aprova ona deklarasaun utilidade públiku fó kibit ba entidade governu atu foti obrigatoriu komunidade nian rai, maibé nafatin tenke tuir proseu no selu kompensasaun ba komunidade ho justu.

Sextu, presiza halo Notifikasaun Bainhira aprova ona governu tenke fó hatene komunidade afetadu kona ba deklarasaun utilidade no tenke mós públika iha jurnal da repúblika, entidade governu tenke notifika ba komunidade kona ba data no oras ne’ebé mak entidade sei foti rai. Molok governu foti komundade nia rai prepara fasilidade, selu kompensasaun justu ba komunidade.

Setimu ikus liu mak Despeju Tuir lei espropriasaun katak Diresaun Nasional Terras, Propriedades no Servisu Cadastral (DNTPSC), mak iha knar atu implementa prosesu espropriasaun tomak hamutuk ho entidade estadu ne’ebé mak atu foti rai (depende ba projetu).

Imagem : Komunidade afetadu Adelina M. Lobo ko’alia Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão iha Bekora, 06/05/2025

Nota katak durante ne’e ita iha lei ba rai maibe lei sira ne’e ita nia governu la aplika no implementa iha realidade, maibé haree ba kompotensia lolos Sekretáriu Estadu ba Asuntu Toponímia no Organizasaun Urbana (SEATOU), la iha poder atu halo eviksaun, maibé eviksaun ne’ebé mak halo husi Sekretáriu Estadu ba Asuntu Toponímia no Organizasaun Urbana (SEATOU) ne’e hanesan abuzu de poder tuir lolos atu halo evikasaun Diresaun Nasional Terras, Propriedades no Servisu Cadastral (DNTPSC) ho entidade estadu ne’ebé mak atu foti rai, funsaun lolos husi husi Sekretáriu Estadu ba Asuntu Toponímia no Organizasaun Urbana (SEATOU) nian mak primeiru foku liu ba politika toponímia no urbana, segundu halo supervizaun ba atividade rekolla lixu no terseiru halo resiklazen ba lixu sira.

Maibé Sekretáriu Estadu ba Asuntu Toponímia no Organizasaun Urbana (SEATOU), hatene hela nia funsaun ne’ebé mak distribui husi Ministeriu Administrasaun Estatál (MAE) tuir Dekretu Lei Nú 49/2023 Agostu kona ba administrasaun estatál iha ne’eba Artigo 7 Sekretáriu Estadu ba Asuntu Toponímia no Organizasaun Urbana (SEATOU), hodi ezerse ninia funsaun tolu importante hanesan mensiona iha leten tanbá sá nia halo ida ne’e.

Kolia kona ba kooperasaun kuaze sidadaun ka komunidade hotu-hotu koopera ho estadu hodi halo dezenvolvimentu nasaun nia, maibé estadu presiza respeitu no valoriza direitus humanus, seluk estadu presiza iha nia mekanismu ida diak hodi bele solusiona komunidade afetadu sira nia problema no preukupasaun, governu halo dialogu ho komunidade sira presiza rona komunidade sira nia preukupasaun sira nune’e bele iha termu aseitasaun entre estado ho komunidade sira.

Tuir lolos iha dialogu ne’e governu tenke rona preukupasaun komunidade sira nia, tanba estadu mak atu halo dezenvolvimentu maibe barak liu ita rona husi Sekretáriu Estadu ba Asuntu Toponímia no Organizasaun Urbana (SEATOU), sempre uza nia liafuan dehan katak tenke koopera ho estadu atu halo dezenvolvimentu se imi la koopera ho estadu mak estadu sei uza eskavator ba sobu, ida ne’e hatudu katak Sekretáriu Estadu ba Asuntu Toponímia no Organizasaun Urbana (SEATOU), la iha ona fuan hodi hatan preukupasaun komunidade sira nian, tuir lolos iha dialogu ne’e rona komunidade sira nia preukupasaun ho hatan mós ba preukupasaun sira ne’e mak komunidade afetadu sira hato’o ikus bele iha konsesus hamutuk, nune’e governu atu halo dezenvolvimentu labele iha dezentendimentu entre komunidade ho estadu, ida ne’e mak la akontese iha dialogu sira. Dialogu signifika katak tenke heten konkordansia ba malu.

Iha sorin seluk mós observa katak prezensa Forsa rua hanesan F-FDTL NO PNTL halo ita nia komunidade sira sente ladun seguru no liverdade atu konversa ho governante sira kona ba sira  nia preukupasaun no direitu sira, hanoin katak presiza F-FDTL no PNTL atu halo servisu ho profesionalizmu, neutru, tanbá governu liu husi Konsellu Ministru estabelse ona enkuadramentu legal ne’ebé adekuadu kona ba regulamentu disiplinariu, dekretu lei uza forsa no mós amenda rejimentu sira iha instituisaun no mós realiza tiha ona programa kapasitasaun teknika no kuinesimentu lei ho padraun internasional nian, liu husi kooperasaun entidades oi-oin ne’ebé estabelese ona, nune’e bele garante nafatin unidade no paz, nune’e komunidade sira bele tau konfiansa nafatin ba seguransa sira.

Iha implementasaun projetu sira presiza respeita no fó valor ba direitu hamunau, tuir prinsipiu direitus umanus no mós enkuadramentu  legal nian indika katak estadu mak iha kompotensia atu garante, respeita, proteje no hakonu direitu fundamental sidadaun nian, maibe banhira entidade estadu la hala’o sira nia obrigasaun tuir lei konsidera nudar asaun violasaun kontra direitus humanus povu nian, iha aspeitu diretu sivil politika no mós direitu ekonomia, social no kultura. Maibé iha implementasaun projetu estadu nafatin pratika asaun violasaun direitus humanu.

Iha aspeitu politika no lejislasaun Timor-Leste nian hetan ona progresivu ne’ebé signifikante tebes kompara ho nasaun post konflitu sira seluk, tanba estadu Timor-Leste hatudu ona ninia komprimisiu hodi dezenvolve enkuadramentu legal sira ne’ebé bele hametin funsionamentu instituisaun estadu nian, tuir padraun lei internasional sira ne’ebé refleta ona Timor-Leste nia Konstituisaun rasik, hodi hametin prinsipiu estadu ida ne’ebé demokratiku, respieta lei no mós direitu humanus.

Maske nune’e iha aspeitu implementasaun estadu Timor-Leste sei nafatin hasoru obstakulu no dezafiu iha prosesu transformasaun kultura, etika politika, mentalidade no attitude, husi esperensia konflitu pasadu tama iha fase harii estadu liu husi progresu governsaun modernu. Kondisaun ida ne’e refeleta duni iha instituisaun estadu nian knar ne’ebé atu serve garante, no proteje hodi hakonu direitu povu nian tuir objektivu estadu nian.

Rekomendasaun:

  • Husu ba Governu prevene eviksaun ne’ebé uza forsa no kria lei ida hodi regula kona ba prosedimentu propriu ba eviksaun, kompensasaun no realokasaun ne’ebé preve violasaun direitus humanus labele akontese antes, durante no depois eviksaun
  • Husu ba Governu haforsa servisu entre lina ministeriu sira ne’ebé relevantes atu asegura intervensaun integradu ba planu eviksaun tuir lei no padraun standar Internasional, hodi garante asesu ba informasaun relasiona ho prosesu tomak ba planu eviksaun nian.
  • Husu ba governu presiza iha Master Plan ba Urbanizasaun Sidade
  • Governu presiza halo dialgo maximu ba komunidade afetadu nune’e bele iha solusaun
  • Husu ba Instituisaun F-FDTL no PNTL atu halo servisu ho Profesionalizmu tuir Lei haruka

Referensia:

  • Konstituisaun Repúblika Demokrátika de Timor-Leste (K-RDTL)
  • Lei Nú 8/2017 Espropriasaun ba Utilidade Públika
  • Lei Nú 13/2017 Rejime Espesial Definisaun Titularidade nian ba Rai
  • Dekretu Lei Nú 6/2011 kona ba kompensasaun ba despeju husi rai estadu
  • Lei Nú 1/2003 Rejime juridiku kona ba bein imovel
  • Lei Nú 6/2017, 19 Abril, kona ba baze sira ordenamentu territoriu
  • Konvensaun Internasional kona ba Direitu Sivil no Politiku
  • Planu Estratejiku Nasional Dezenvolvimentu (PEDN)

NB: Artigo ida ne’e atu fó hanoin ba Entidades Estadu hotu-hotu ka Kompaña sira atu foti komunidade nia rai ba halo dezenvolvimentu  ka projetu sira tenke hala’o tuir prosedimentu no prosesu espropriasaun utilidade públika Lei Nú 8/2017.

Hakerek Na’in : Jemicarter Moniz dos Reis

Share This

COMMENTS

Wordpress (0)
Disqus ( )