Governu Aprova Estatutu & Fundu Espesial Desenvolvimentu Ba Rejiaun Oe-Cusse Ambeno

Imajem : Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão iha Palasiu Presidensial, Dili, 29/01/2026. Foto : Média GPM

SAPNewsTL, Díli : Hafoin relata servisu semanal ba Xefe Estadu, Primeiru Ministru Xanana Gusmão informa ba Presidente Repúblika katak Governu realiza  reunião  Konselhu Ministru iha loron sexta foka ba Rejiaun Administrativa  Oecusse Ambeno (RAEOA).

Primeiru Ministru hateten RAEOA uluk sai tiha ZEEMS maibe uluk se mak kaer iha ne’eba manda Postu Administrativu sira to’o suku.

“Aban loraik (30/01/2026) ami sei iha Konselhu Ministru aprova dekretu lei rua no sei haruka mai Presidente Repúblika hodi promulga”. Hateten Xefe Governu Kay Rala Xanana Gusmão iha Palasiu Presidente Bairo-Pite, 29/01/2026

Entretantu, tuir komunikadu imprensa ne’ebe SAPNews asesu liu hosi sorumutu estraordináriu Konsellu Ministrus Loron 30 Fulan-janeiru Tinan 2026 sublinha katak aprova ona :

1 – Estatutu Rejiaun Oe-Kusi Ambenu.

2 – Fundu Espesiál Dezenvolvimentu Oe-Kusi Ambenu nian.

3 – Suspensaun, hanesan exesaun, ba limite idade reforma nian ba ofisiais jenerais atuais ne’ebé okupa kargu CEMGFA, Vice-CEMGFA no CEMFA.

4 – Ratifikasaun lista militár sira ne’ebé, iha loron 31 fulan-dezembru tinan 2025, halo tranzisaun ba estatutu rezerva no lista militár veteranu sira ne’ebé sei reforma.

Konsellu Ministrus hala’o sorumutu, iha Palásiu Governu, Dili, no aprova projetu Dekretu-Lei rua, ne’ebé aprezenta hosi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, no Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, kona-ba Estatutu Rejiaun Oekusi Ambenu no Fundu Espesiál Dezenvolvimentu Oekusi Ambenu nian.

Diploma refere nia objetivu maka, liu tiha dékada ida dezde kriasaun Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu, atu halo revizaun no atualiza kuadru normativu ne’ebé regula nia organizasaun no funsionamentu atu nune’e bele hadi’a problema sira ne’ebé identifika ona iha nia aplikasaun prátika no adapta modelu institusionál ba orientasaun atuál sira kona-ba desentralizasaun administrativa no reforsu podér lokál iha Timor-Leste.

Reforma ne’e ho hanoin atu armoniza rejime Rejiaun nian ho modelu Autoridades Munisipál no Autoridade Administrativa Ataúru nian, klarifika mekanizmu tutela governamentál no mós estabelese períodu tranzitóriu kapasitasaun institusionál nian, hametin simultáneamente kooperasaun entre Administrasaun Sentrál no Rejionál, nune’e mós mekanizmu kontrolu, transparénsia no efisiénsia iha jestaun rekursu públiku, garante dezenvolvimentu sustentavel ba benefísiu populasaun sira nian.

Projetu Dekretu-Lei daruak ne’ebé aprova ona ho intensaun atu halo alterasaun daruak ba rejime jurídiku Fundu Espesiál Dezenvolvimentu Oekusi Ambenu, ho objetivu atu reforsa governasaun, dixiplina iha foti desizaun no ezekusaun despeza, no mós mekanizmus kontrolu no akompañamentu ba projetu sira ne’ebé hetan finansiamentu.

Entre mudansa prinsipál sira, destaka liu maka substitui Konsellu Diretivu atuál ho Konsellu Administrasaun ida ne’ebé ho natureza kolejiál, hodi mantén Fiskál Úniku nu’udar órgaun fiskalizasaun ekonómika no finanseira, nune’e mós kria Sekretariadu Projetus RAEOA, ho intensaun atu garante apoiu tékniku no administrativu ba instrusaun, ezekusaun no monitorizasaun investimentu.

Diploma ida-ne’e mós hakarak esklarese rejime aplikavel ba rekursus umanus Fundu nian, hodi aliña ho rejime jerál funsaun públika ne’ebé vigora iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu, no garante tranzisaun ordenada ida ba modelu administrasaun foun, atu nune’e bele garante kontinuidade prosesus, kontratu, no obrigasaun sira ne’ebé la’o daudaun, no mós promove jestaun ida ne’ebé efisiente, transparente no orientadu liu ba rezultadu dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál Rejiaun nian

TAGS
Share This