CI-TL no MAPPF Reforsa Kooperasaun Transfronteira ba Jestaun Sustentável Basia Hidrografika entre Timor-Leste & Indonézia

Imajem : Espesial. Foto : CI-TL

SAPNewsTL, Dili : Conservation International Timor-Leste (CI-TL) servisu hamutuk Ministériu da Agrikultura, Pekuária, Peskas no Floresta (MAPPF) implementa projetu Management of Indonesia and Timor-Leste Transboundary Watershed (MITLTW), hodi reforsa jestaun sustentavel ba basia hidrografika ne’ebé fahe entre Timor-Leste no Indonézia.

CI-TL iha kolaborasaun ho MAPPF liuhusi Projeitu Jestaun Basias Hidrográfika Transfronteira entre Indonesia no Timor-Leste (MITLTW), realiza workshop ba Transboundary Diagnostic Analysis (TDA) ba Basias hidrográfika Talau–Loes no Mota-Masin.

𝐌𝐚𝐧𝐮𝐞𝐥 𝐌𝐞𝐧𝐝𝐞𝐬, 𝐃𝐢𝐫𝐞𝐭𝐨𝐫 𝐏𝐚𝐢́𝐬 𝐂𝐈-𝐓𝐋, haktuir inisiativa ne’e mai husi Memorandu Entendimentu (MoU) ne’ebé asina iha tinan 2015 entre governu Indonezia, ne’ebé reprezenta husi Ministra Ambiente no Floresta, Ibu Siti Nurbaya, no governu Timor-Leste, ne’ebé reprezenta husi Ministru Agrikultura no Peskas, Estanislao Aleixo da Silva. Iha tinan 2023 MoU ne’e extende tan. Tuir mai, asina mos 𝐼𝑚𝑝𝑙𝑒𝑚𝑒𝑛𝑡𝑖𝑛𝑔 𝐴𝑔𝑟𝑒𝑒𝑚𝑒𝑛𝑡 (IA) iha tinan 2017 hodi operasionaliza kolaborasaun.

Área foku IA ne’e mak:

1) Troka informasaun kona-ba prosedimentu padraun sira iha kazu inundasaun no rai-halai, kondisaun basia transfronteira (upstream – downstream), téknika rehabilitasaun, no jestaun Basia Hidrografika

2) Realiza interkambio entre ajensia relevante sira no parte interesada sira.

3) Formulasaun konjunta ba planu jestaun basias hidrográfika transfronteira .

4) Hamutuk  halo Implementasaun ba planu no halo  monitorizasaun no avaliasaun ba jestaun basia hidrografika  transfronteira.

𝐉𝐞𝐬𝐭𝐨𝐫 𝐑𝐞𝐣𝐢𝐨𝐧𝐚𝐥 CI-TL, 𝐃𝐞𝐦𝐞𝐭𝐫𝐢𝐨 𝐝𝐞 𝐂𝐚𝐫𝐯𝐚𝐥𝐡𝐨, hateten “Objetivu prinsipal husi inception workshop ba TDA ne’e mak atu hetan informasaun preliminár husi partisipante sira ne’ebé partisipa iha diskusaun, no mos atu fahe no introdús konseitu husi Analiza Diagnosa  Transfronteira  (TDA- Sigla Inglesh)”. Sita CI-TL

Sekretariu Estadu Floresta Fernandino Vieira hateten, bee mak elementu fundamentál ba moris, ekonomia no sustentabilidade ambientál.

“Bee maka ita-nia moris, sustenta ai-horis no animál sira, sai habitatante ba peska sira, no fundamentu ba ai-laran ne’ebé proteje biodiversidade no klima. Mota sira ne’ebé suli fronteira entre Timor-Leste ho Indonézia la’ós de’it liña iha mapa, maibé artéria moris, ekonomia no kultura ba komunidade sira.”

“Basia hidrografika Talau-Loes no Mota Masin ne’ebé liga Timor-Leste ho Indonézia la’ós de’it liña iha mapa, maibé sai hanesan artéria moris ba komunidade sira iha rejiaun rua.” Sekretariu Estadu Floresta Fernandino Vieira hatete liu husi nia diskursu iha Otel Timor, 12/02/2026.

Sekretariu Estadu Floresta Fernandino Vieira hatutan TDA sei hala’o husi peritus sira husi Universidade  UNDANA Kupang nu’udar parseiru akadémiku. Estudu ida-ne’e sei halo identifikasaun ba dezafiu ambientál no sosial-ekonómiku sira hodi kria baze dadus sientífiku ne’ebé forte ba planeamentu politíka no intervensaun iha futuru.

“Workshop ohin loron sai etapa dahuluk importante liu, liu husi Análize Diagnóstiku Transfronteirisu (TDA) ne’ebé hala’o husi peritus sira husi Universitas Nusa Cendana. TDA la’ós de’it relatóriu ida, maibé evidénsia sientífika no sosioekonómika fundamentál atu identifika kauza prinsipál dezafiu ambientál sira iha basia hidrografika ne’ebé ita fahe hodi sai baze komún ida ba hari’i vizaun no jestaun kooperativa iha futuru.” Nia haktuir

Rezultadu husi TDA sei sai fundamentu ba elaborasaun Programa Asaun Estratéjiku, ne’ebé orienta medida konkreta ba protesaun ekosistema, hasa’e seguransa bee, aumenta produtividade agríkola no garante susténsia komunidade sira ne’ebé depende ba rekursu bee transfronteira.

“Dadus ne’e sei sai baze indispensável ba planeamentu no implementasaun intervensaun sira iha futuru ne’ebé efetivu, ekuitativu no sustentável. Ida-ne’e sei orienta elaborasaun Programa Asaun Estratéjiku ida ho asaun konkretu ba protesaun bacia hidrografika no ekosistema sira ne’ebé asosiadu ho sistema hidrolojia transfronteira, hodi hasa’e seguransa bee nian, aumenta produtividade agríkola no apoia melhora subsisténsia komunidade sira ne’ebé depende ba rekursu bee.” Nia Informa

Reafirma kompromisu MAPPF atu integra rezultadu estudu ne’e ba politika no programa nasionál sira, no elojia papél CI-TL nu’udar ajénsia implementadór ne’ebé fó kontribuisaun tékniku no fasilita parseria entre parte sira.

Iha fatin hanesan, Presidente Autoridade Munisípiu Covalima Miguel Armada Cardoso hateten, setór agrikultura iha munisípiu refere sofre dezafiu bee, maski infraestrutura irrigasaun balun hanesan irrigasaun Kayrala ne’ebé fornese bee husi Bonuk, Ainaro, existe ona.

“Ita ko’alia konaba agrikultura iha munisipiu Covalima la’o di’ak, primeru ita kria ona kondisoens balun hanesan irrigasaun no irrigasaun Kayrala ne’ebé fornese bee mai husi Bonuk Ainaro, Bee ida ne’e la sufisente tamba nia kontinusaun seidauk to’o iha Beilaku.” Dehan Autoridade Munisipio Covalima, Miguel Armada Cardoso.

Tuir nia, produsaun hare’e iha tinan 2024 hetan média 2–3 tonelada kada hektares. Maibé liu husi medida intensifikasaun no uza mekanizasaun agríkola, iha tinan 2025 produsaun aumenta sa’e ba 4–5 tonelada kada hektares.

“Ita-nia produsaun kada hektares nia hetan deit 2-3 toneladas por hektares, depois  ita uja intensefikasaun hanesan kabubu karik 20×20 depois ita hadia halo intensifikasaun, halo nia kabubu 50×50, nune’e trator kiik sira bele tama no hetan nia rejultadu iha tinan 2025 hektar ida hetan toneladas 4-5 ton.” Nia Salienta

Nia informa, Covalima iha trator boot 21 unidade, hand traktor, makina ko’a hare, no makina kuda hare, ne’ebé ajuda agrikultór sira hodi aumenta produtividade.

“Traktor boot iha 21 traktor kiik hanesan hands traktor 60 liu husi SAPIP makina koa hare 60 makinan kuda hare 30.” Nia informa

Maski nune’e, problema distribuisaun bee nafatin sai dezafiu, liuliu iha Covalima liliu postu administrativu sira. Autoridade lokal sira iha planu atu koordena ho Ministériu Obras Públikas hodi buka solusaun sustentavel ba fornesimentu bee ba área Zumalai no Tilomar.

Inception Workshop ne’e halibur reprezentante governu, espertu tekniku, ho parte interesada sira husi Nasionál no Munisipal, lider komunitária husi suku 12 iha Covalima no Bobonaro, hodi aprezenta metodolojia TDA, revee dadus inisiu kona-ba klima no hidrolójia, no kolekta informasaun lokál nu’udar mata dalan ba assementu iha kampu. Projetu refee sei implementa uluk iha munisipiu Covalima.

Projeitu MITLTW ne’e finansia husi Global Environment Facility (GEF) no implementa husi CI-TL ho parseiru nasionál sira iha nasaun rua, ho objetivu atu fortalese jestaun kolaborativu ba rekursu bee ne’ebé partilla hamutuk entre Timor-Leste no Indonesia, importante ba agrikultura, biodiversidade no vida-moris komunidade sira iha rejiaun fronteira durante tinan lima (2025–2030).

Share This

COMMENTS