PM Xanana Husu Lautem Oan Hamutuk Simu Poder Lokal Hodi Dezenvolve Munisípiu

Imajem : Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão iha Lautem, 16/03/2026. Foto : Média PM

‎SAPNewsTL, Lautem – Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão apela bá Autoridade Munisipál no matenek-oan sira munisípiu Lautém nian atu kompriende didi’ak katak, simu politika desentralizasaun podér lokál la’ós atu ukun maibé atu dezenvolve poténsia sira iha munisípiu ne’e.

‎Xefe Governu apresia ho preparasaun hosi Autoridade munsipál Lautém no mós autoridade lokál sira ne’ebé deklara prontidaun atu simu polítika desentralizasaun prodér lokál.

‎“Simu podér lokál la’ós atu ukun maibé atu dezenvolve rai no hamenus ki’ak. Lautém iha poténsia bo’ot atu dezenvolve hamutuk. Maibé imi tenke hamutuk no hamutuk duni. Husu bá intelektuál sira Lautém oan atu fila-fali mai ajuda prepara no kontribui hodi dezenvolve imi-nia rain,” dehan Primeiru-Ministru Xanana Gusmão iha Jinájiu Lospalos-Vila,16/03/2026. Sita média PM

‎Poténsia rekursu mineiru iha Lautém mak hanesan; minerais metáliku kompostu hosi Ouro, Cobre, Maganés. Minerais non metáliku kompostu hosi kálkariu, rai henek no fatuk.

‎Estrella Resources Limited halo ona estudu iha área Lautém no identifika ona rekursu mineiru ne’ebé iha valór ekonómiku bo’ot.

‎Munisípiu Lautém iha mós poténsia rekursu minarai (onshore) hanaran Bloku Rarahan ne’ebé lokaliza iha Lospalos munisípiu Lautém ho parte estratéjiku bá esplorasaun hidrokarbonu.

‎Área ne’e parte hosi planu dezenvolvimentu seitór mineiru no enerjia iha Timor-Leste. TIMOR GAP RARAHANA BLOCK UNIP halo lansamentu ofisiál iha 12 dezembru 2025. Rarahan Block Lda halo ona estudu esplorasaun.

‎Poténsia ekonomia munisípiu Lautém iha área balun ne’ebé bele dezenvolve atu ajuda povu nia moris no dezenvolve ekonomia lokál.

‎Área importante sira mak hanesan agrikultura, iha ne’ebé Lautém rai di’ak no natar barak bá atividade agrikultura liu-liu produtu sira ne’ebé bele dezenvolve mak hanesan hare, batar, ai-farina, modo, ai-dila no seluk tán.

‎Poténsia turizmu, munisípiu Lautém iha fatin turístiku barak ne’ebé bonitu no naturál mak hanesan Parque Nacional Nino Konis Santana, illa Jaco, Tutuala, Com, Ira Lalaro Lake ne’ebé bele atrai turista lokál no internasionál, nune’e bele kria servisu bá komunidade.

‎Iha Peskas, Lautém lokaliza besik tasi, komunidade barak halo peska no ida-ne’e poténsia bele dezenvolve bá peska komersiál, akuakultura ka hakbiit ikan iha tasi ka bee.

‎Kultura no patrimóniu, Lautém mós riku iha kultura tradisionál liu-liu kultura Fataluku ne’ebé bele sai parte hosi turizmu kultura no edukasaun.

‎Negósiu ki’ik no indústria ki’ik, munisípiu ne’e mós bele dezenvolve negósiu ki’ik, indústria ki’ik hanesan prosesamentu ai-han, artezanatu no produtu lokál.

‎Iha fatin hanesan Ministru Administrasaun Estatál (MAE), Tomas do Rosário Cabral fó sai rekomendasaun sira bazeia bá Ekipa Avaliasaun Kondisaun Mínima (AKM), Rekursu Umanu Lautém presiza kumpri Standard Operational Procedure (SOP) no Termu Referénsia ne’ebé mak kria ona bazeia bá kompeténsia delegada. Nesesita formasaun no asisténsia téknika bá estrutura autoridade munisipál, Formasaun Espesializada hodi reforsa kapasidade munisípiu liu-hosi apoiu tékniku nasionál no INAP. Estrutura Autoridade Munisipál tenki kompriende kona-bá servisu ne’ebé delega ona bá Munisípiu no hirarkia ne’ebé eziste bazeia bá DL 34/2025 (6a alteração DL 3/2016).

‎Administrasaun no Expediente Jerál, Lautém Presiza reorganiza servisus administrativos hotu tuir regras nebe vigór. Presiza melloramentu iha jestaun arkivu manuál inklui arkivu dijitál. Mensalmente, Autoridade Postu Administrativu (APA) no Suku tenki halo atualizasaun bá dadus no informasaun nível Postu Administrativu no Munisípiu.

‎Rekomendasaun bazeia ba rezultadu AKM, Lautém ninia Jestaun Finanseira no aprovizionamentu, Sei rekomenda bá Komité Revizaun Orsamentu (CRO) hodi konsidera proposta Orsamentu Jerál Estadu (OJE) ne’ebé aprezenta hosi Munisípiu, Presiza kria sistema kontrolu finanseiru (Livru Kaixa), fundo de maneio. Konsidera orsamentu iha rúbrika Kapitál Menór hodi bele fasilita funsionamentu servisu administrasaun. Obrigatóriu atualiza dadus Monografia no Demografia, nune’e planu bá orsamentu munisipál bele koresponde bá númeru total ne’ebé atualizadu. Planu Asaun Annuál (PAA), Orsamentu no Programa Investementu Munisipál (PIM) tenki publika iha Portál Munisipál bazeia bá rekomendasaun hosi Câmara das Contas. Relatóriu bá ezekusaun tenke kumpri prosedimentu legál ne’ebé vigór.

‎Observasaun Jerál hosi MAE, Lautém Iha início do ano, Autoridade Munisipál tenki aprezenta planu orsamentu no planu aprovizionamentu hodi hetan aprovasaun hosi Superiór Tutela antes atu implementa. Ezekusaun orsamentu tuir kategoria no tenki iha kabimentu orsamentu molok emiti Commitment Payment Voucher(CPV). Planu Asaun Anuál, orsamentu Munisipál ho nia ezekusaun, Programa, Planu Investimentu Munisipál no planu aprovizionamentu hotu tenki publika iha Portál Munisipál. Nesesita komunikasaun no kordenasaun di’ak iha fatin servisu.

‎Atu fasilita hodi hadi’a rekomendasaun sira ne’ebé iha, MAE sei oferese formasaun jenérika no formasaun téknika ne’ebé hahú ona formasaun iha semana da-ruak fulan fevereiru to’o novembru 2026 hosi INAP, DGDGL no DGSMAL ho partisipante mai-hosi estrutura autoridade munisipál no postu administrativu.

‎Iha fatin hanesan, Prezidente Autoridade Munisípiu Lautém, Mélio de Jesus aprezenta bá Primeiru-Ministru ho ministru sira ne’ebé prezente kona-bá perfil no ponténsia tomak hosi munisípiu ne’e nu’udár baze hodi responde bá kritériu sira mak hatuur iha polítika desentralizasaun podér lokál nian.

‎Iha aprezentasaun ne’e haree liu dezenvolvimentu ekonómiku, sosiál, infraestrutura no institusionál, inklui rekursu umanu, rekursu naturais, orsamentu no koordenasaun munisipál nian.

‎Lautém iha ninia Balkaun Úniku ne’ebé foin mak inaugura no Portál atu fasilita jestaun iha área hirak ne’e, Governu foti ona inisiativa hodi dezenvolve servisu integradu hanesan “Balkaun Úniku” atu aselera atendimentu ba komunidade iha nível munisipál.

‎Ikus-liu Prezidente Autoridade deklara perante Primeiru-Ministru ho ministru sira katak, munisípiu Lautém prontu ona atu simu podér lokál ne’ebé Governu sentrál sei implementa iha tinan 2027.

‎Polítika ne’e hatuur iha Lei númeru 3/2016 kona-bá Podér Lokál no Desentralizasaun Administrativa ho nia objetivu prinsipál sira maka: hametin demokrasia lokál, povu bele partisipa direta iha tomada desizaun, hasa’e efisiénsia servisu publiku, promove dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál, munisípiu bele planeia dezenvolvimentu tuir realidade rasik, hamenus sentralizasaun iha kapitál no aumenta transparénsia no responsabilidade.

‎Dadus Monografia, Munisípiu Lautém iha postu administrativu neen, suku 34, aldeia 151, uma ka’in 19.509 ho totál populasaun 94.161.

‎Alokasaun OJE bá Munisípiu Lautém iha tinan fiskál 2026 ho totál $8,494,839 fahe bá Saláriu no Vensimentu $2,479,828, Bens no Servisus $832,158, Transferénsias Públikas $4,073,366, Kapitál Menór $100,000 no Kapitál Dezenvolvimentu $1,009,487.

‎ Iha dikusaun ne’e partisipa mós hosi Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku, Gastão Francisco de Sousa, Ministru Obras Públikas, Samuel Marçal, Ministru Agrikultura, Pekuária, Peska no Florestas, Marcos da Cruz, Ministra Saúde, Élia dos Reis Amaral, Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus Soares, Ministru Transportes no Komunikasoins, Miguel Marques Gonçalves Manetelu, Vise-Ministru bá Infraestruturas, Júlio do Carmo, Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, Expedito Dias Ximenes, Sekretáriu Estadu Arte no Kultura, Jorge Soares Cristovão, Sekretáriu Estadu Florestas, Fernandinho Vieira, autoridade munisipál, autoridade postu administrativu, autoridade lokál, veteranus, intelektuál, diretór servisu munisipál sira, xefe departementu sira, inklui autoridade sivíl ho militár.

Share This

COMMENTS