FM Konsidera Estadu Falla Kontrole Armas, Ofisial Ne’ebe Halo Abuzu Hafraku Estadu Direitu

Diretor Exekutivu Interenu Fundasaun Mahein Abel Amaral iha Salaun enkontru Fundasaun Mahein Bairo Sentral, Dili Tersa (24/01/2023).
SAPNewsTL, Dili : Relasiona ho kazu LM ne’ebe sai preokupasaun iha publiku nia matan, Fundasaun Mahein liu husi komunikadu imprensa konsidera estadu falla kontole ba armas sira, falla kontrole hanesan ameasa ba seguansa publiku no estabilidade nasional tanba ne’e husu asaun urujente atu halo audit no kontrola armas
Diretor exekutivo Fundasaun Mahein Abel Amaral hato’o katak Durante tempu naruk, Fundasaun Mahein (FM) preokupa tebes tanba Estadu falla atu implementa regra no prosedimentu ligadu ho kontrola uzu no asesu ba armas de fogo (kilat), Maske lei iha tiha ona hodi regula seguransa sira uza kilat, maibe implementasaun seidauk natoon
“FM haree Estadu falla atu monitor no kontrola didiak sirkulasaun kilat iha Timor-Leste, nu’udar ameasa ba seguransa publiku no estabilidade nasional, Foin lalais, iha insidente no boatus liga ho sosa kilat no ofisial estadu rai kilat iha uma, no insidente sira neโe hatudu katak Governmente sira presiza tau atensaun ba kestaun neโe, Tanba neโe, FM sujere atu bele haforsa kontrolu kilat no garante seguransa sidadaun Timor-Leste nian”. Dehan Diretor exekutivu Interenu Fundasaun mahein Abel Amaral ba jornalista sira iha Salaun enkontru Fundasaun Mahein Bairo Sentral, Dili Tersa (24/01/2023).
Diretor ne’e fundamenta Povu Timor-Leste komprende ona kona-ba risku husi kilat, iha Tempu Indonรฉzia, Povu sofre tanba brutalidade militar Indonรฉzia no milisia sira nian, Depois de restaurasaun independรฉnsia, estadu foun monu ba violรฉnsia komunal durante krize 2006, Fator boot neโebรฉ provoka krize maka distribuisaun kilat ilegal ba membru forsa seguransa no ba ema sivil, Maske situasaun estabiliza ona, sei iha kilat ho tipu militar neโebรฉ seidauk rekolla toโo agora
Nia Hatutan iha tinan 2010-2011, inspesaun no audit konjunta Komisaun Investigasaun Armas F-FDTL no PNTL nian konklui katak forsa seguransa liu-liu PNTL seidauk iha kapasidade atu implementa lolos prosedimentu ba kontrola armas, Infelizmente, FM haree katak pratika aat sira neโe kontinua nafatin ohin loron. Insidente barak akontese durante tinan hirak liu ba neโebรฉ hatudu katak lider PNTL no F-FDTL seidauk bele kontrola sira nia membru sira uza kilat. Polisia tiru mate ema iha Kuluhun no Lahane, no ema deskofiesidu uza kilat ho tipu militar atu oho komunidade nia animal sira. iha mos evidรฉnsia katak kilat barak neโebรฉ la rejistu sirkula hela iha teritoriu Timor-Leste, hanesan ema barak ko’alia kona-ba kilat manu tama husi Indonรฉzia, no kazu neโebรฉ foin akontese envolve eis-Komandante PNTL LM
Foin lalais, media balun ko’alia kona-ba Governu nia planu atu sosa tan kilat ba forsa seguransa sira, Karik planu neโe iha ka la iha, publiku nia reasaun ba notisia ida neโe hatudu katak ema barak preokupa hela kona-ba numeru kilat neโebรฉ tama mai ita nia rain,Nuneโe mos, FM preokupa katak estadu nia desizaun atu sosa tan kilat la bazea ba avaliasaun nesesidade no Kapasidade, maibe dala barak bazeia ba ajenda pessoal ka politika ruma.
Entretantu, Fundasaun Mahein nota katak preokupa mundu tama ona ba resesaun ekonomiku no Timor Leste nia finaseiru la sustentavel, tanba sa lider polititiku sira propoin sosa kilat, em vez de rezolve problema ekonomia
“Agora daudaun nee ita hare Timor-Leste enfrenta hela problema politiku, ekonomiku no sosial barak, no povu barak falta asesu ba infraestrutura bazika, servisus, ekonomia no nutrisaun neโebรฉ adekuadu, Peritus barak hanoin katak mundu agora tama iha resesaun ekonomika, no au mezmu tempu Estadu Timor-Leste nia pozisaun finanseiru la sustentavel, Bainhira lidรฉr politiku sira propoin atu sosa tan kilat ba forsa seguransa sira, sira nunka esplika oinsa ida neโe sei rezolve nesesidade urjente povu nian ka rezolve Timor-Leste nia problema ekonomiku ka politiku fundamental sira”. nia preokupa
Enkuantu, Atu haforsa kontrola armas no pratika aprovizionamentu (sosa) kilat, proteje seguransa publiku no garante estabilidade nasional, Fundasaun Mahein rekomenda ba Governu, tenke reativa Komisaun Investigasaun Armas hodi estabelese sistema atu halo audit annual ba armas de fogo (kilat),ย Audit tenke kobre forsa seguransa no mos ema sivil Sira ne’ebรฉ rai kilat iha Uma, FM sujere Prezidente Republika maka tenke inisia no dirije prosesu ida neโe, no tenke mos envolve instituisaun estadu no naun-estadu relevante hotu, hanesan forsa seguransa, ministรฉriu relevante sira (Interior, Defeza), PDHJ, KAK no sosiedade sivil
FM husu beibeik politika nain sira atu kria Politika Seguransa Nasional ida atu guia desizaun aprovizionamentu (sosa) kilat ba tempu naruk, Governu tenke kria kompania estatal ho rekofiesimentu internasional atu halo aprovizionamentu armas, tuir Politika Seguransa Nasional, Agora dadaun, FM seidauk hareโe lei ruma neโebรฉ regula ema sivil rai kilat inklui kria prosesu rejistrasaun ida ba kilat kik ka kilat manu. Ema sivil la presiza kilat ho tipu militar”.
FM mos deteta katak kilat manu barak tama ilegal mai Timor-Leste liu husi fronteira Indonรฉza, FM nia monitorizasaun hatudu katak lidรฉr PNTL no F-FDTL falla total atu implementa regras no prosedimentu kontrola armas, ida neโe provoka kazu grave barak neโebรฉ komete husi membru ajรฉnsia seguransa, inklui tiru mate ema no animal.
“FM ezije komando PNTL no F-FDTL tenke responsabiliza ba fallansu neโe. FM husu ba Parlamentu Nasional atu halo investigasaun kona-ba kazu malpratika armas neโebรฉ akontese beibeik, no membru neโebรฉ responsavel tenke hetan penalidade tuir lei, wainhira ofisial estadu abuza nia pozisaun, ida neโe hafraku estadu de direitu, tanba hatudu ba publiku katak ofisial la tauk atu viola regras, ida neโe viola tiha prinsipiu Konstituisaun Republika Demokratika Timor-Leste”. hakotu Nia.
Entretantu, Kazu LM antes ne’e hetan ona libertasaun husi tribunal tanba konsidera laiha mandadu kapturasaun hodi ba halo apreensaun no buska ilegalmente, enkuantu daudaun ne’e LM livre hodi hala’o ninia atividade lor-loron, maske nune’e mai kazu refere sei nafatin preokupasaun ba publiku tanba konsidera sai ameasa ba estabilidade nasional
Jornalista : Antonio Tilman

