Konverte Bolsa Hakbi’it Ba Parsial ! Estudante 1.000 Abandona Estudu

Imajem : Estudante IJS halo komunikadu imprensa iha Jardim 5 Maiu Dili, 03/07/2024. Foto : Marciana Fernandes

SAPNewsTL, Díli – Estudante bolsa hakbi’it Institutu João Saldanha, (IJS) lamenta ho desizaun IX Governu Konstitusional ne’ebe konverte bolsa hakbi’it ba bolsa parsial, tamba rihun ida resin abandona sira nia estudu iha ensinu superior.

Representante estudante Institutu João Saldanha, Julio Orlando Sousa hateten, Edukasaun nu’udar direitu báziku ba Timoroan hotu hodi bele asesu hahu husi pre- primária to’o ensinu superior ne’ebe estipula iha lei inan Konstituisaun RDTL artigu 59⁰ no artigu 16⁰ kona-ba Universalidade no Igualdade, sidadaun hotu-hotu hanesan iha lei nia okos, no mós iha direitu no obrigasaun hanesan.

“Edukasaun nu’udar setór importante hodi produz rekursu umanu neʼebé sai hanesan rikusoin Timor-Leste nian hodi garante sustentabilidade iha ambitu prosesu konstrusaun Estadu. nune’e, Estadu kria politika públika oioin hodi hakbi’it timoroan sira hotu atu asesu ba edukasaun,” Dehan Portavós Julio Orlando Sousa bá Jornalista sira iha Jardim 5 de Maio, Quarta (03/07/2024)

Nia informa, liu husi baze dekretu lei nú 13/2020, 15 de Abril, kona-ba regulamentu Fundu Dezenvolvimentu Kapitál Humanu (FDCH) no Diploma Ministeriál lei 9/2021, 10 de Março.
VIII Governu oferese bolsa ho tipu integrál ka hakbi’it ba estudante sira neʼebé kategoria inan-aman la iha kbi’it hodi tulun maluk sira ne’ebe laiha kbi’it, Tenik nia.

“Objetivu husi bolsa ne’e atu tulun ami kbi’it la’ek nia-oan sira hodi bele asesu ba ensinu superior iha rai laran. Tuir dadus ne’ebé Fundu Dezenvolvimentu Kapitál Humanu FDCH fó sai iha 30 de abril de 2024 katak, estudante sira neʼebé asesu ba bolsa hakbi’it, dadaun ne’e eskola iha ensinu superior públiku tantu privadu hamutuk sanulu-resin-neen (16) ho totál estudante 3.030.

Nia hatutan, Ho bolsa integrál ka hakbi’it, tulun tebes estudante sira hodi bele asesu ba ensinu superior tanba estudu iha kapitál hanesan Dili, la’os deit selu eskola, maibé mós presiza sosa ai-han, selu kós, selu bemo, sosa livru, pulsa internet, print, foto kópia no nesesidade sira seluk ne’ebé bele fasilita estudu estudante kbi’it la’ek nian hơ di’ak bazeia ba kontratu tinan-lima.

“Infelizmente ho politika IX governu nian ne’ebé lidera hosi Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão liu husi nia Ministériu relevante no Fundu Dezenvolvimentu Kapitál Humanu (FDCH) họ baze diploma Ministerial nú 11/2024 de 7 de fevereiru neʼebé deside iha Konsellu Ministrus, ne’ebé halo mudansa bolsa hakbi’it ba bolsa parsial. Desizaun ida ne’e, tuir ami, injustu no sei la tulun ami kbi’it la’ek nia oan sira atu bele asesu ba ensinu superiór iha Timor Leste”.

Estudante Julio Orlando, afirma, Governu konverte bolsa hakbi’it ba bolsa parsial la’os deit difikulta estudante sira maibé konsekuensia
mak hatama estudante sira ba rai-ku’ak.  Nune’e, estudante bolsa hakbi’it iha Timor laran tomak totalmente la konkorda no sei la asina ba karta kontratu foun bolsa hakbi’it muda ba bolsa parsiál neʼebé FDCH atribui ona ba kada Universidade ho data ne’ebé determinadu, Nia Dehan.

“Desizaun refere nia konsekuensia maka daudaun ne’e ami estudante bolsa hakbi’it enfrenta problema maka ami laiha finansiamentu atu selu alojamentu, transporte, print, foto kopia, ai-han no nesesidade báziku sira seluk tan. No efeitu seluk mak hanesan ami estudante bolseiru hamutuk rihun ida resin abandona ona, ami nia estudu tanba kestaun laiha kapasidade finanseiru ne’ebé bele tulun”.

Estudante hirak ne’e husu ba konsellu ministru hodi halo rekursu ba dezisaun injustu ne’ebé manifesta iha diploma ministerial nú 11/2024, 7 de fevereiru ne’ebé fo impaktu negativu direta ba benefisiariu sira nia prosesu aprendizajem.

Entretantu, tuir dadus ne’ebe iha total estudante bolsa hakbi’it ne’ebe asesu ba Universidade Públiku no Privadu sira iha Teritoriu nasionál hamutuk 3.030.

Antes ne’e, estudante husi Universidade Católica Timorense (UCT) mos reafirma ona sira nia pozisaun hodi la asina kontratu foun tanba konsidera fo impaktu ba sira nia estudu iha universidade.

Maske nune’e, maibe parte FDCH fo ona deklarasaun katak governu sei mantein pozisaun hodi la halo revizaun ba diploma ministerial nú. 11/2024, 7 Fevereiru.

Jornalista : Marciana Fernandes

Share This

COMMENTS

Wordpress (0)
Disqus ( )