๐ ๐๐ ๐๐ผ๐ป๐๐ถ๐ฑ๐ฒ๐ฟ๐ฎ ๐ข๐๐ ๐ฎ๐ฌ๐ฎ๐ฒ ๐ฆ๐ฒ๐ถ ๐๐ฎ๐บ๐ผ๐๐ ๐ฅ๐ถ๐๐ธ๐ ๐๐ถ๐๐ธ๐ฎ๐น & Ekonรณmiku

Imagen: MDI halo Konferรฉnsia Imprensa iha, Sentru Mรฉdia Haburas Farol, Kinta-feira, 06/11/2025
SAP News TL, Dรญli : Bazeia ba analiza Mata Dalan Institute (Sigla MDI) kona-ba submisaun analรญtiku ba Parlamentu Nasionรกl (PN), ligadu ho Proposta Orsamentu Jeral Estadu (OJE) tinan fiskal 2026 define katak, alokasaun ba
investimentu setor produtivu ki’ik, sei hamosu risku fiskal no ekonomiku ba Timor-Leste iha tempu naruk, tanba dependรฉnsia maka’as ba fundu petroliferu.
๐๐ฎ๐ข๐ฅ๐ก๐๐ซ๐ฆ๐ข๐ง๐จ ๐๐๐ฆ๐จ๐ฌ & ๐๐๐ซ๐๐๐ฅ๐ ๐๐๐ซ๐ฒ – ๐๐๐๐๐๐ฐ๐ฌ๐๐
Tuir Kordenador Programa MDI, Noel Gaspar Tilman hateten, MDI nia avaliasaun
independente afirma katak, orsamentu tinan fiskal 2026 hatudu progresu iha transparรฉnsia no konsultasaun, maibรฉ nafatin sentralizadu tebes, dezekilibradu iha setรณr sira, no limitadu iha apoiu dezenvolvimentu inkluzivu, reziliente ba klima, no orientadu iha nivel lokรกl.
“Ami nia avaliasaun kona-ba alokasaun orsamentu konsolidada iha proposta orsamentu ba tinan fiskรกl 2026 hamutuk dolar amerikanu biliaun 2,291, ho dolar amerikanu biliaun 1,85 aloka ba administrasaun sentrรกl. Maski iha retรณrika nasionรกl haktuir kona-ba kompromisiu Governu da-lX nian hodi apoiu ba ekonomia rurรกl, maibรฉ setor produtivu hanesan agrikultura hetan de’it millaun US$20.2” Dehan Kordenador MDI, Noel Gaspar, liu husi Konferรฉnsia Imprensa iha, Sentru Mรฉdia Haburas Farol, Kinta-feira, 06/11/2025
Nia fundamenta, alokasaun refere menus hosi 1% hosi despeza total mezmu que setรณr ne’e sustenta besik 67% hosi populasaun Timor-Leste. Kompara ho alokasaun orsamentu ho montante US$223 milloens ba infraestrutura hanesan estrada no ponte sira, no setรณr petrรณleu no minerรกl simu US$194 milloens, hatudu รฉnfaze kontinua ba investimentu ho eskala boot ho kapitรกl intensivu envezde dezenvolvimentu ne’ebรฉ sentradu iha ema, produtivu, no sustentรกvel.
“Tuir analiza husi MDI haree katak, parte ida ne’e sai kestaun ba ekonomia lokal Timor-Leste tanba sei lori impaktu ba kresimentu ekonomiku, entaun ligadu ho kestaun ne’e, ohin ami husi MDI ofisialmente aprezenta submisaun analรญtiku ba Parlamentu Nasionรกl kona-ba Orsamentu Jeral Estadu tinan 2026”.
Gaspar salienta, kestaun dezekilibriu ida-ne’e subliรฑa dezafiu estruturรกl ida, Timor-Leste nia estabilidade fiskรกl no kreximentu ekonรณmiku depende maka’as nafatin ba levantamentu sira hosi Fundu Petrolรญferu ne’ebรฉ finansia maizumenus 75% hosi despeza totรกl. Entaun MDI nia anรกliza identifika kestaun krรญtiku oioin iha proposta OJE 2026 nian:
1.Desentralizasaun limitadu no empoderamentu fiskรกl lokรกl, alokasaun OJE
2026 fรณ porsaun USD miliaun 57 ba desentralizasaun maibรฉ la espesifika ho
klaru finansiamentu hira mak sei apoia diretamente inisiativa nivel munisรญpiu ka
komunidade nian.
“Ita haree katak, laiha Fundu Dezenvolvimentu Munisipรกl (FDM) ka mekanizmu transferรฉnsia ne’ebรฉ destinadu atu asegura finansiamentu ne’ebรฉ previzรญvel, transparente, no ekuitativu ba kada munisรญpiu. Governu lokรกl sira kontinua depende maka’as ba programa sentrรกl bazeia ba projetu sira hanesan PNDS, DIM, no MOP, ne’ebรฉ limita sira-nia kapasidade atu planeia, ezekuta, no monitoriza prioridade lokรกl sira ho independente.
2. Dezenvolvimentu rurรกl fragmentadu no koordenasaun fraku, programa dezenvolvimentu rurรกl fragmentadu nafatin entre liรฑa ministรฉriu sira, inklui agrikultura, Infraestrutura, Ambiente, no Administrasaun Estatal seidauk iha enkuadramentu dezenvolvimentu rurรกl integradu.
Kordenador Programa MDI hatutan, kestaun hirak ne’e, hamosu duplikasaun ka โoverlappingโ ba esforsu sira no utilizasaun rekursu ne’ebรฉ la efisiente, tanba fragmentasaun ida-ne’e konsistente no reflete ho deskobrimentu sira hosi Banku Mundiรกl nia Relatoriu 2023 no ADB nia estratรฉjia parseria nasaun nian (2023โ2027).
Enkuantu hatรกn ba dezafiu sira-ne’e, MDI nia submisaun trasa rekomendasaun xave lima ba Parlamentu Nasionรกl mak hanesan:
1. Hari’i Fundu Dezenvolvimentu Munisipรกl (FDM), kria mekanizmu dedikadu ida iha Ministรฉriu Administrasaun Estatรกl (MAE) nia okos hodi garante transferรฉnsia fiskรกl sira neโebรฉ direitu no previzรญvel ba munisรญpiu no suku sira, tanba sumbmisaun ida ne’e sei hasa’e autonomia lokรกl, transparรฉnsia, no resposta ba nesesidade rurรกl sira.
2. Integra Dezenvolvimentu Rurรกl no Jestaun Utilizasaun Rai: Forma Komitรฉ Inter-Ministeriรกl ida kona-ba dezenvolvimentu rurรกl integradu iha Gabinete Primeiru-Ministru nia okos, hodi liga programa sira iha Ministรฉriu Agrikultura, Infraestrutura, Ambiente, no Administrasaun Estatรกl. Sistema jestaun rai neโebรฉ desentralizadu, hetan apoiu husi mapamentu dijitรกl no dadus klimรกtiku, tenke orienta planeamentu rurรกl no proteje rai neโebรฉ produtivu.
3. Investe iha Setรณr Produtivu Naun-Petrolรญferu sira: Realoka porsaun bo’ot liu hosi investimentu pรบbliku ba agrikultura, turizmu, indรบstria kriativu sira, no manufatura ki’ik sira hodi diversifika fonte rendimentu sira no hametin reziliรฉnsia ekonรณmika domรฉstika.
4. Hakbiit Empreendedorizmu no Inovasaun Juventude: Estabelese Fundu Nasionรกl Empreendedorizmu Juventude ho subsรญdiu sira ne’ebรฉ alvu, asesu ba krรฉditu, no mentorizasaun ba start-up sira liuliu iha รกrea rurรกl sira. Suporta inovasaun juventude iha agri-negรณsiu, ekonomia dijitรกl, no empreza verde sira liuhosi kolaborasaun ho BNCTL, SEPFOPE, no parseiru setรณr privadu sira.
5. Hametin Governasaun Risku Klima no Dezastre: Kria enkuadramentu nasionรกl ba finansa klimรกtika ho matadalan neโebรฉ klaru, mekanizmu akompaรฑamentu neโebรฉ transparente, no implementasaun lokรกl liuhosi fundu reziliรฉnsia klimรกtika munisipรกl. Integra DRR iha planeamentu infraestrutura no agrikultura hodi hamenus vulnerabilidade no proteje meius subsistรฉnsia.
Entretantu, MDI reafirma katak, dalan ba progresu nasionรกl sustentavel tenki harii iha governasaun inkluzivu no dezenvolvimentu ne’ebe sentradu iha ema, nune’e MDI husu ba Parlamentu Nasionรกl, Governu, Sosiedade sivรญl, no setรณr privadu sira atu servisu hamutuk hodi trasforma vizaun Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmรฃo nian.

