PM Xanana : “Guine-Bissaun Estadu Falladu” ! Governu Golpe Militar La Simu Maibe Guineense Barak Rekunhese

Imajem : Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão

Sapnews Pro, Díli : Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão hateten Guine-Bissau la’os estadu frajil maibe estadu falladu tanba ne’e Timor-Leste assume fali Presidénsia CPLP ho tema “Consolidar Estado de Direito e Democrático” ba períodu 2026–2027 hodi ajuda dalan ba prátika demokrasia no direitus humanos.

Marciana Conceição – SAP News Plus

Durante enkontru semanal entre Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, no Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão halo analiza kona-ba Timor-Leste ne’ebé asumi sedu Prezidénsia CPLP hafoin Golpe Estadu iha Guiné-Bissau.

Xefe Governu Timor-Leste, Kay Rala Xanana Gusmão haktuir “problema polítiku iha Guine-Bissau, iha eleisaun tinan kotuk mosu golpe de estadu CEDEAO iha Áfrika atu ajuda maibe la konsege, Guine-Bissau mak assume Presidénsia Comunidade dos Países da Lingua Portuguesa (CPLP), sira hasai tiha fo fali mai ita, ita sei kaer tinan ida ho balun, nune’e maka CPLP husu atu haruka komisaun ida ba ajuda resolve problema polítika iha Guine-Bissau”.

“Depois de tinan 40 sira ukun an iha tinan 2014, ita ba ajuda sira monta sistema tomak kona-ba Comissão Nacional de Eleições (CNE) no Secretariado Técnico Administração Eleitoral (STAE) hodi sira bele hala’o primeira eleições democráticas iha Guine-Bissau, maibe depois ba fali golpe militar”. Hatete Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão iha Dili, 12/02/2026

Xanana Gusmão akresenta, “agora ho golpe estadu ne’e, ita la temi estadu fragil maibe ita temi estadu falladu, iha Moçambique mós iha problema polítikus no iha Ángola mós problema, wainhira Guine-Bissau kaer presidénsia, sira tau tema CPLP no Soberania Alimentar, Ita (Timor-Leste) nia tema mak Consolidar Estado de Direito e Democrático, asuntu ne’e sai dejafiu boot ba CPLP”.

Xanana sublinha Timor-Leste nu’udar kofundador G7+ iha papel importante hodi haree estadu frajil sira no iha obrigasaun atu ajuda Guine-Bissau hodi prátika demokrasia no direitu humanos iha mundu.

“Timor-Leste Kofundador ba G7+ ne’ebe haree ba estadu fragil, agora Guine-Bissau sai estadu falladu, ita kontente tanba rai barak iha Áfrika muda ona sistema ba demokrasia, agora iha dever mós atu ajuda Guine-Bissau ba dalan demokrasia no direitus humanos”. Nia afirma

Ligadu ho deklarasaun diplomátiku ne’e, Governu Repúblika Guiné-Bissau liu hosi Ministériu Negósiu Estranjeiru, Kooperasaun Internasional no Komunidade, João Bernardo Vieira espresa ninia indignasaun profundu ba deklarasaun ne’ebé hato’o husi Primeiru-Ministru Timor-Leste, Kay Rala Xanana Gusmão, kona-ba Guiné-Bissau hanesan “Estadu falladu”.

“Deklarasaun sira foin lalais ne’e kona-ba Guiné-Bissau revela falta dignidade, postura polítika, no pozisaun morál ne’ebé kle’an atu avalia ita-nia Estadu nia realidade institusionál. Tantu Xanana Gusmão no José Ramos Horta iha istória ida hosi polémika públika sira ne’ebé hafraku autoridade ho ne’ebé sira hakarak pronunsia kona-ba governasaun hosi nasaun sira seluk”. Sita Komunikadu Imprensa, Media MNE-GB. Guine-Bissau,12/02/2026

Ministériu Negósiu Estranjeiru, Kooperasaun Internasional no Komunidade, João Bernardo Vieira sublinha katak “Ida-ne’e oportunidade atu fó hanoin ba Sr. Primeiru Ministru Xanana Gusmão katak ninia kareira polítika inklui epizódiu sira ne’ebé hetan publisidade luan ne’ebé hamosu pergunta sira kona-ba ninia konduta, liuliu durante períodu ida ne’ebé kombatente timoroan barak hasoru hela, iha liña frente, konsekuénsia direta sira hosi konflitu ne’ebé estraga Timor-Leste”.Lamentasaun ba deklarasaun PM Xanana

“Nune’e mós, Presidente Repúblika Ramos-Horta hetan beibeik iha debate públiku, ho hahalok no pozisaun sira ne’e hamosu dúvida kona-ba ninia estabilidade no konsisténsia polítika. Kombinasaun hosi fatór sira-ne’e difikulta atu komprende oinsá figura sira ho perfil hanesan ne’e bele asume responsabilidade sira lideransa nian iha organizasaun ida ho pezu institusionál CPLP nian”. Nia atake PR Ramos Horta

João Bernardo Vieira deklara “Guiné-Bissau la simu, no mós sei la simu kualkér tentativa ba umillasaun públika, estigmatizasaun polítika, ka deskualifikasaun institusionál, la haree ba nia orijen, no menus liután hosi Estadu Membru CPLP nian ida ne’ebé nia dalan rasik la bazeia ho konsistente ba prinsípiu fundamentál sira demokrasia nian”. Nia kontra

Relativamente ho komunikadu ne’ebe fo sai hosi governante Guine-Bissau ne’e, hetan mós reasaun pro no konta oioin hosi nia sidadaun sira tanba rekunhese realidade ne’ebe akontese iha sira-nia nasaun (golpe de estadu ka golpe militar).

Arlindo Timóteo Filipe hateten “La vale atu taka ulun. Xanana Gusmão hatete lós duni. Ita agora hasoru projetu estadu ida ne’ebé falha ona. Prontu! Presiza atu restabelese fali orden konstitusionál”.

Carlos Ussumane Bangura sente triste haree joven sira ne’ebe ataka fígura Jose Ramos Horta no Xanana Gusmão ne’ebe kualidade rekunhesidu no projesaun mundial.

“Triste tebes, haree joven sira ne’ebé dehan an katak sira iha edukasaun maibé sai hanesan marioneta. Ataka figura sira ne’ebé iha kualidade rekoñesidu no projesaun mundiál, tanba sira-nia opiniaun kona-ba situasaun karikatu no vergonhozu ne’ebé nasaun hasoru iha tinan hirak ikus ne’e”.

Ussumane destaka tan, aksaun hotu-hotu hosi rapáz ida ne’e iha tempu ikus hatudu katak nia hakarak de’it atu hatudu servisu hotu-hotu. Nia iha sorte boot tebes tanba hetan nomeasaun hanesan Ministru Negósius Estranjeirus iha Palásiu Foun “Ditador”, hodi troka sira ne’ebé sempre luta hamutuk ho nia ba instala ditadura iha Guiné-Bissau.

“Tuir lolos, bele iha militar ida ho perkurso di’ak liu atu okupa kargu ne’e hodi defende di’ak liu interese golpista sira. Ema ne’ebé ataka ema hotu tanba golpe vergonhozu ida sei la iha futuru naroman”. Nia sublinha

Mendes de Carvalho sublinha, indignasaun institusionál sempre lalais liu duké autokrítika. Bainhira ema ida dehan ho lian aas buat ne’ebé ema hatene iha rai-laran no rai-li’ur, resposta ne’ebé mosu la’ós atu diskute realidade, maibé atu hasai komunikadu ofisiál hodi ataka ema ne’ebé iha koragem ko’alia buat ne’ebe akontese.

“Xanana Gusmão bele sai figura kontroversiál, maibé nia fo de’it korajen atu dehan buat ne’ebé diplomata barak prefere sussura de’it (ko’alia ho lian ki’ik ka segredu), Guiné-Bissau durante dekada barak sei metin iha instabilidade polítika, golpe sira tutuir malu no instituisaun sira ne’ebé fraku”.

Temi ida ne’e hanesan “Estadu falhadu” moras tanba nia desmonta diskursu konfortável diplomásia nian. Maibé rótulu ne’e la’o kleur ona iha relatóriu internasionál sira, la’os ho deit indignasaun teatrál hanesan hosi Ministériu Negósius Estranjeirus Guine-Bissau halo.

“Iha laran loos, problema la’ós Xanana ko’alia. Problema mak ministru tenke admite, maski la hakarak, katak lialos ne’e moras liu duké deklarasaun saida de’it. Ema ne’ebé dehan verdade la merese kastigu, nia merese atu rona”. Nia hakerek

Paulo Varela sublinha mós katak estadu Guine-Bissau iha direitu atu defende an no rejeita klasifikasaun ka adjetivu ruma ne’ebé nia konsidera ofende onra Nasaun nian. Maibé, “ita tenke konkorda katak notísia sira ne’ebé to’o mai kona-ba Nasaun nia governasaun no nível susesu hanesan Estadu, no mós kresimentu dezenvolvimentu iha durante 50 independénsia”.

“Tanba ne’e, bainhira la konkorda katak nasaun presiza ajuda tanba falha no kontinua ko’alia, ne’e sai preokupasaun liutan, alén de falha, sei persiste iha negasaun, la simu katak durante ne’e falha hela”. Nia hakerek

Argumentu barak ona ita rona no ita konkorda ho hotu-hotu ne’ebé bele sai orijen ba difikuldade sira ne’ebé nasaun hasoru iha dalan ba estabilidade. Maibé problema sira presiza atu trabalha no enfrenta diretamente.

“Ne’e prosesu ida, loos duni, maibé presiza simu katak problema ne’e eziste no fó nia naran. Líder Timoroan bolu hanesan “falhançu”; Guiné-Bissau fó naran saida ba nia problema ?, La vale, se dehan katak problema Guiné nian mak problema Guineense sira de’it. Teoria no argumentu ne’e la atualiza ona no la forte tan iha prinsipiu Globalizasaun nian”. Nia aseita ho deklarsaun Xanana Gusmão

Djagra Jaquité hakerek, “Moe laiha de’it, iha imi-nia oin ne’ebé naruk sira ne’e. Imi hotu-hotu hamutuk, la to’o Sr. Xanana Gusmão. (Não têm um pingo de vergonha nessas vossas caras largas. Todos vocês juntos, nem ao calcanhar do Sr. Xanana Gusmão chegam).

Lembra fali katak, Kandidatu prezidensiál Fernando Dias haktuir ema armadu sira invade nia sede kampaña nian bainhira nia hasoru malu ho observadór internasionál sira, nia konsege halai tanba intervensaun lalais hosi joven sira ne’ebé marka prezensa iha fatin akontesimentu.

Kandidatu independente ne’ebé hetan apoiu hosi Partidu Renovasaun Sosial (PRS) no Partidu Afrikanu ba Independénsia Guiné no Cabo Verde nian (PAIGC), ne’e deklara aan hanesan manán-na’in hosi eleisaun prezidensial iha loron-domingu (23 Novembru 2025), hafoin enfrenta golpe estadu.

“Ami sai alvu hosi tentativa golpe Estadu falsu ida, tanba razaun simples ida: ha’u manán eleisaun prezidensiál sira iha primeira volta. Ida ne’e hanesan planu ida ne’ebé orkestra hosi Umaro Sissoco Embaló hodi entrega podér ba militár sira, dezde nia lakon eleisaun sira, hodi kastigu povu guiniense”, nia deklara iha Bissau, 27/11/2025. Sita média DW Guiné-Bissau

Kandidatu konfirma mós detensaun hosi Líder PAIGC Domingos Simões Pereira, no advogadu Octávio Lopes, lori ona sira na’in rua ba sela tanba nasaun iha ámbitu hosi golpe militár ne’ebé halo nakdoko nasaun.

“Ami husu ba povu Guiné-Bissau nian atu tun ba dalan sira hodi eziji libertasaun hosi Domingos Simões Pereira no ami hotu. Ami husu ba autoridade kompetente sira, sira ne’ebé hadau poder ho forsa, atu liberta detidu sira hotu no permiti publikasaun hosi rezultadu eleitoral sira no restaurasaun hosi Estadu Direitu iha nasaun”, apela Dias ba guineense.

Dias mós husu ba komunidade internasionál atu asume ninia responsabilidade, nune’e Komisaun Nasionál Eleisaun (CNE) bele fó sai rezultadu eleisaun.

Hafoin tiruteiu ne’ebé rona iha Bissau tuku 12:40 loron Kuarta ne’e (26 Novembru), militár hadau poder iha nasaun ne’e. Iha komunikadu ida ne’ebé transmiti hosi Televizaun Públika Guiné-Bissau nian, Komandu Militár ba Restaurasaun Orden Konstitusionál nian fó sai katak asumi ona “poder tomak hosi Estadu Repúblika Guiné-Bissau nian”. Deklarasaun ne’e lee hosi Denis N’tchama iha Televizaun Públika.

Misaun Observasaun Eleitorál Uniaun Afrikana (UA), hamutuk ho Komunidade Ekonómika Estadu Áfrika Osidentál (CEDEAO) no Fórum Katuas Áfrika Osidentál, hatudu preokupasaun maka’as no kondena maka’as saida maka akontese, iha véspera divulgasaun rezultadu eleisaun prezidensiál no lejislativa.

Xefe Misaun Observasaun Eleitorál hosi Uniaun Afrikana, CEDEAO, no Fórum Anciões Áfrika Osidentál, Filipe Nyusi, Issufu Kamara, no Goodluck Jonathan, preokupa ho situasaun pós-eleitorál iha Repúblika Guiné-Bissau.

“Ami, Xefe Misaun Observasaun Eleitorál nian hosi Uniaun Afrikana, CEDEAO no Fórum Anciões Áfrika Osidentál nian, nota konkluzaun ordenadu no pasífiku hosi prosesu votasaun ba eleisaun prezidensiál no lejislativa sira ne’ebé hala’o iha loron 23 fulan-Novembru tinan 2025 iha Repúblika Guiné-Bissau”. Sita iha deklarasaun konjunta ne’ebé hato’o husi xefe misaun observasaun na’in tolu (Filipe Nyusi, Issufu Kamara, no Goodluck Jonathan)

Apezarde prosesu demokrátiku no eleitoral ne’ebe la’o, “ami espresa preokupasaun kle’an ba anúnsiu golpe Estadu husi forsa armada sira enkuantu nasaun hein hela anúnsiu rezultadu sira”.

“Ami lamenta katak anúnsiu ne’e halo iha tempu ne’ebé misaun sira foin konklui enkontru ho kandidatu prezidensiál prinsipál na’in rua, ne’ebé garante mai ami kona-ba sira-nia vontade atu simu povu nia vontade”.

Filipe Nyusi ne’e lamenta ho akontesimentu refere tanba kontradiz ho prosesu estadu direitu no demokrátiku. “Ami lamenta tentativa klaru ida-ne’ebe atu perturba prosesu demokrátiku no lukru sira ne’ebé hetan ona to’o agora. Ami husu ba Uniaun Afrikana no CEDEAO atu foti medida nesesáriu sira hodi restaura orden konstitusionál”.

Nia mós husu ba militar hodi liberta funsionariu sira hodi bele servisu no fo konkluzaun ba prosesu eleitoral iha Guiné-Bissau.”Ami hato’o preokupasaun kona-ba detensaun ba funsionáriu sira ho pozisaun aas, inklui sira ne’ebé responsavel ba prosesu eleitorál. Ami husu ba forsa armada sira atu liberta kedas funsionáriu sira ne’ebé maka hetan detensaun hodi permite prosesu eleitorál nasaun nian atu la’o ba nia konkluzaun”.

“Ami apela ba povu Guiné-Bissau nian atu mantein kalma no reafirma ami-nia kompromisu atu apoia nasaun ne’e iha ninia dalan demokrátiku no ami subliña importánsia atu prezerva dame, estabilidade no moris-di’ak povu guiniense nian durante períodu sensível ida ne’e.”

Tuir publikasaun Video hosi Índico News TV porta-vós Altu Komandu Militár, Denis N’Canha deklara desizaun golpe militar ne’e akontese hafoin deskoberta hosi “planu ida ne’ebé la’o hela hodi destabiliza nasaun”, ne’ebé alegadamente envolve polítiku nasionál sira no estranjeiru sira, nune’e mós “partisipasaun hosi na’ok-teen koñesidu ida”.

Komunikadu ne’e temi mós tentativa manipulasaun rezultadu eleitorál no ezisténsia “depózitu arma nian”, ne’ebé deskobre hosi servisu intelijénsia Estadu nian.

Entre medida sira ne’ebé fó sai husi Altu Komandu Militár mak hanesan:

  1. Ezonerasaun imediata ba Prezidente Repúblika;
  2. Taka instituisaun hotu-hotu Repúblika nian to’o avizu seluk;
  3. Suspensaun ba prosesu eleitorál ne’ebé la’o hela;
  4. Taka fronteira rai, tasi, no espasu aéreu nasionál;
  5. Impozisaun ba restrisaun entre tuku 7:00 kalan no tuku 6:00 dadeer;
  6. Suspensaun ba atividade meiu komunikasaun sosiál sira hotu.

Komunikadu ne’e subliña katak medida sira ne’e sei vigora nafatin “to’o situasaun ne’e hetan esklaresimentu loloos no kondisaun sira hetan restaurasaun ba retornu tomak ba normalidade konstitusional”.

Porta-vós komandu militár, Denis N’Canha, deklara ona katak Forsa Armada sira desidi ona “demiti kedas Prezidente Repúblika no suspende, to’o avizu seluk, instituisaun tomak hosi Repúblika Guiné-Bissau nian”. Tuir nia, medida ne’e foti hafoin “deskoberta planu ida ne’ebé la’o hela” hodi destabiliza nasaun.

N’Canha afirma katak “sidadaun nasionál no estranjeiru sira” tenta ona manipula rezultadu eleitorál sira hodi bele implementa planu ne’e.

Ho hanoin ida-ne’e, militár sira mós fó sai suspensaun hosi prosesu eleitorál, atividade sira hosi mídia, no taka imediatu hosi fronteira sira “terrestre, aéreu no tasi nian” ho obrigatóriu.

Entretantu, Guiné-Bissau hala’o eleisaun prezidensiál no lejislativa simultánea iha loron 23 fulan-novembru. Eleisaun sira konvoka iha ámbitu ditadura ida ne’ebé dura tinan neen no lidera hosi Umaro Sissoco Embaló.

Komisaun Nasionál Eleitorál (CNE), responsável ba organiza prosesu eleitorál, iha ona lideransa tinan tolu nia laran, maibé konveniente ba Sissoco. Supremu Tribunál Justisa nian (STJ), órgaun judisiál supremu iha Guiné-Bissau ne’ebe instánsia aas liu ba fiskalizasaun ba prosesu eleitorál iha ninia faze hothotu.

Prosesu ne’ebe iha faze atu halo tabulasaun ba rezultadu eleisaun rejionál sira. Lideransa kandidatura Fernando Dias da Costa nia delegadu iha sentru votasaun hotu-hotu hala’o kontajen paralelu ba votu sira uza relatóriu sumáriu hosi sentru votasaun sira. Projesaun refere indika maioria absoluta iha primeira volta no derrota konsekuente hosi ditadór. Resultadu ne’e espekta atu Guiné-Bissau fila fali ba períodu ne’ebé hakmatek liu iha nia istória.

Guiné-Bissau, nasaun ida hosi Áfrika Osidentál ne’ebe ukun an ona durante tinan limanulu resin rua (52), oras ne’e enfrenta hela golpe estadu ba dala haat dezde nia independénsia hosi Portugal iha tinan 1974.

Share This

COMMENTS