PR Horta Kondena Irán Ataka Médiu Oriente, Oho Khamenei Viola Lei Internasional

Imajem : Presidente Repúblika Demokrátika Timor-Leste, José Ramos Horta. Foto : Média PR
Sapnews Pro : Relativamente ho ataka no tensaun funu iha médiu oriente, iha ne’ebe Irán halo reasaun ba atake Israel no Estados Unidos América, Timor-Leste kondena Irán tanba ataka nasaun ne’ebe la hola parte iha konflitu rejional no propoin negosiasaun hodi hapara funu iha mundu.
Presidente República Democrática Timor-Leste José Ramos Horta kondena aktu hosi Irán tanba ataka iha Emiradu Arabu Unidu, Qatar, Bahrain, Kuwait, Jordan, no Saudi Arabia.
“Ha’u halo kondenasaun ba atake Iran iha Emiradu Arabu Unidu, Qatar, Bahrain, Kuwait, Jordan, no Saudi Arabia”. Hakerek Presidente Repúblila José Ramos-Horta iha Dili, 02/03/2026.
Nasaun sira ne’ebé Iran ataka, firme iha oposisaun ba uza territoriu no espasu eriar husi sira hodi halo operasaun militár kontra Iran. Maibé, rejime Iran halo ataka ba ema ne’ebe inosente iha nasaun ne’ebé la involve iha atake kontra Iran.
Nasaun sira provesu (hakarak damen) katak sira buka solusaun paizifikadu iha rejiaun inklui sira ne’ebe lidera esforsu ba buka solusaun estadu Israel no Palestina, hakotu funu entre Rusia no Ukraina. Sira mós mak parte importante iha provede asisténsia humanitária globalmente.
Atake kontra sira bele enfrakese sira-nia esforsu iha prosesu ne’e. Ligadu ho kazu ne’e rezulta palestiniana sira barak husi 70,000 mak lakon vida inklui feto no labarik.
“Ha’u mós hakarak husu restrensia no kampanha militár kontra Iran. Atake Amerika no Israel ba estadu ne’ebé la iha armamentu nuklear, no asasinu lider espirituál Iran, klaru katak viola Karta Nasaun Unidas no Lei Internasionál”. Nia sublinha
Premiadu Nobel da Paz ne’e sublinha la iha argumentu klaru ba auto-defesa no la iha evidénsia ne’ebé mostra ameaças iminente kontra sira, maibé dialogu no diplomasia ne’ebé halo husi Oman hatudu progresu konsideravel. Atake ne’ebe maka laiha justifikasaun.
“Ha’u rekonese katak povu inosente Iran aguenta ona dékada barak opresaun nian husi rejime teokrátiku no sofre husi sanksaun. Tanba ne’e, iha loron 6 Fevereiru 2026, ha’u maka sai sinatáriu primeira iha deklarasaun liu husi laureadu nobel 100 iha mundu, husu hakotu kapturasaun no ezekusaun ba Iranianu ne’ebé buka liberdade no demokrasia”.
Ramos Horta hatutan, “atake EUA no Israel hasoru Iran sei halo moras povu Iran, hanesan ne’ebé akontese Gaza”.
Taktika ne’e estabelese presedente alarmante, permite estadu sira ne’ebé iha kapasidade militar halo violasaun konsistente ba lei internasionál, establese doutrina ne’ebé imprevisível, inkonsistente no personaliza liu tebes ba assuntos internasionál. Ne’e sei sai motivasaun ba ema seluk halo kazu ho maneira hanesan.
“Iha Timor-Leste, sempre rekonese presizaun dialogu no rekonsiliasaun hanesan úniku dalan ba estabilidade no futuru ne’ebé di’ak liu. Ha’u husu katak kada parte tenki aproveita oportunidade hotu ba deseskalada no fila fali ba meja negosiasaun”.
Prezidente Estados Unidos, Donald Trump, hatete guerra kontra Irán bele dura to’o fulan ida. Deklarasaun ne’e sai hafoin Washington anunsia katak sira destrui sede prinsipal Guarda Revolusionária Irán nian, no Israel afirma operasaun konjunta ne’e fó “golpe grave” ba sistema komandu no kontrolu Teerán nian.
“Ha’u foin simu informasaun katak ami destrui no afunda ona naviu guerra Irán nian hamutuk 9, balu boot no importante tebes. Ami sei kontinua buka sira seluk, iha tempu badak, sira mós sei flutua iha tasi nia kraik!” Hakerek Presidente EUA Donald Trump iha rede sosial, 02/03/2026
Iha entrevista ida ho Daily Mail, Trump dehan operasaun militar ne’e bele la’o durante semana haat. “Prosesu semana haat. Irán mak nasaun boot, entaun bele lori semana haat ka menus,” dehan Trump.
Nia mós sublinha katak EUA sei nafatin loke dalan ba negosiasaun ho Irán, maibé la konfirma, se dialogu ne’e sei akontese iha tempu badak.
Konflitu ne’e aumenta inserteza iha Rejiaun Oriente Médiu no ekonomia global, liu-liu hafoin relatu kona-ba mate Ali Khamenei, Lider Máximu Irán nian. Setor transporte marítimu, aviasaun no merkadu mina-afetadu tebes ho eskalada militar ne’e.
Ofisial EUA rua ne’ebé ko’alia ho Reuters ho kondisaun anonimatu hatete katak militar EUA mate iha baze ida iha Kuwait. Trump admite katak sei bele iha tan vítima, no promete atu halo vingansa.
“Amerika sei vingasa morte sira ne’e no sei fó kastigu maka’as liu ba terrorista sira ne’ebé halo guerra hasoru ema sivilizasaun,” dehan Trump iha mensajen vídeo.
Sondajen Reuters/Ipsos hatudu katak apenas ida husi ema haat iha EUA mak apoia operasaun militar ne’e. Taka Estreitu Hormuz – dalan prinsipal ba 20% fornesimentu mina mundiál, bele halo presu mina sa’e maka’as, afetandu konsumidor iha EUA no nasaun seluk.
Desafiu Existensiál Ba Irán
Militar Israel hatete katak forsa aerea Israel nian domina espasu aéreu iha Teerán no halo atake ba sentru intelijénsia, seguransa no komandu militar.
Irán liu hosi Guarda Revolusionária, afirma katak sira ataka naviu mina EUA no Reino Unido iha Golfo no Estreitu Hormuz, no uza drone no míssil hasoru baze militar iha Kuwait no Bahrain. Dadus transporte marítimu hatudu atus naviu para besik iha tasi, ho previzaun presu mina sei sa’e iha merkadu internasionál.
Transporte aéreu global mos hetan perturbasaun boot, tanba aeroportu prinsipal sira iha Oriente Médiu taka temporariamente, inklui Dubai, ne’ebé konsideradu hanesan sentru aviasaun internasionál movimentadu liu iha mundu.
Iha Irán, Prezidente Masoud Pezeshkian hatete katak konsellu lideransa temporáriu kompostu hosi nia rasik, xefe judisiál no membru Konsellu Guardando, simu responsabilidade Lider Máximu nian durante períodu tranzisaun.
Ministru Negósiu Estranjeiru Irán nian, Abbas Araghchi, sublinha katak Teerán loke dalan ba deseskalada, maibé mos afirma katak Irán prontu kontinua kombate. “Bombardeamentu iha kapital la afeta ami-nia kapasidade atu halo guerra,” nia hakerek iha rede sosial X.
La Iha Resposta Simples Ba Futuru
Trump konvida povu Irán atu derruba governu sira nian, maibé senadór sira iha EUA hatete katak mudansa rejime la fasil atu akontese liu deit hosi atake aéreu.
Senadór Republikanu Tom Cotton dehan katak la iha resposta simples kona-ba saida mak sei akontese tuir mai. Enkuantu senadór Lindsey Graham afirma katak povu Irán rasik mak tenke deside sira-nia lideransa.
Konflitu ne’e tama ona loron daruak. Trump afirma katak 48 lider Irán nian mate, no militar EUA hahú afunda marinha Irán nian, ho naviu guerra sia mak estragadu. Militar EUA mos konfirma katak mais de 1.000 alvu iha Irán mak atakadu, inklui instalasaun míssil iha rai-okos ne’ebé bombardeadu ho avion B-2 stealth.
Retaliasaun Irán nian mos hahú fó impaktu. Militar EUA konfirma katak militar tolu mate no lima seluk hetan kanek grave iha operasaun hasoru Irán, enkuantu balu seluk sofre kanek ki’ik tanba estilha.
Situasaun iha rejiaun kontinua tensu, ho komunidade internasionál husu atu halo deseskalada lalais hodi prevene konflitu ne’ebé bele sai boot liu tan.


