Alkatiri : “Jerusalém Sentru Ba Judaika, Katólika & Islámika ! Labele Repete Nafatin Konflitu”

Imajem : Eis Primeiru Ministru Mari Bin Amude Alkatiri.
SAPNewsTL, Dili : Ohin loron 02 abril 2026 kinta feira-santa ba maluk hotu-hotu ne’ebe tuir relijiaun katolika-kristaun, atu ba Páscoa nia rohan liu husi sexta feira santa aban, bainrua sabadu Aleluia e domingo Pascoa katolika.
Ema hotu komemora pascoa ne’e iha tempu ne’ebe susar nafatin hanesan foin lalais ita komemora Idul fitri, tamba iha Cidade ida iha mundo maka cidade ida que bele dehan Sagrado ba relijiaun tolu (3) Judaika, Katolika-Kristaun e Islam.
“Ita selebra Idul Fitri iha tempu ida que, masjid ida que importante liu ba Islam tomak, Autoridade Israel la Autoriza atu loke, masjid Al-Aqsa tamba ne’e ha’u dehan tempu ne’eba katak ha’u sei la halo open house e sei kontinua prosesu to’o iha pascoa”.
“Pascoa besik ona ita lahatene los questão katoliku sira que Israel sira mos importante cidade simboliku importante ba relijiaun, halo nusa maka sira atu komemora pascoa iha Jerusalem”. Hateten Eis Primeiru-Ministru Mari Alkatiri, Dili, 02/04/2026
Jerusalem cidade ida importante tebes, istoria tomak relijiaun tolu (3) nian, iha tinan rihun tolu (3000) ona liu ba kraik maka cidade Jerusalem hetan konkista dala ha’at nulu (40) resin konflito oin-oin, ho kobertura dehan konflitu relijioju.
Infelismente to’o agora Jerusalem sai sentru de konflitu e não sentru de Culto ba ita hotu, ba Judeus, Katoliku e ba Islam. “Tamba ne’e hau hakarak fo hatete ba mundo tomak katak Jerusalem tenki sai duni Kapital e simbolo ba relijiaun tolu (3) ne’e”.
Tamba Abrão tinan rihun rua (2000) liu ba sai husi Egiptu, Judeus sira konsidera hanesan anjudo e mai to’o medio oriente (Sigla Indonesia) Timur Tengah iha ne’eba liu husi nia descendente sira hamoris habo’ot relijiaun Judaika e hamoris relijiaun Katolika-Kristaun e Islam, Abrão sai hun sai abut ba relijiaun tolu (3) ne’e.
Ne’e deit bele dehan ona sufisiente (Sigla Ingles), atu relijiaun tolu (3) ne’e labele atu hetan konflitu nafatin, maibe Jerusalem sei nafatin sai Cidade de Konflitu em ves sai cidade da paz hodi konkorda relijiaun sira hotu.
“Ha’u nia esperasnsa atu loron ida bele Jerusalem hetan Administrasaun ida que koñese didiak istoria, labele repete nafatin konflitu iha rai ida que nai maromak fo ba ita hotu atu halo ita nia serimonia fo reza no adorasaun”. Nia sublinha
Alkatiri husu Katólika-Kristaun e Islam sira atu ho espíritu festa Páscoa bele iha intendimentu ida, labele kaer relijiaun ho fahe malu beibeik.
“Ba maluk katoliku sira hotu ba mos maluk Judeus sira tamba pascoa Katóliku la kleur tan tama ba loron ezudu Judeus que ita bele foti hanesan Pascoa Judaika nian. Atu ba Judeus, Katólika-Kristaun e Islam buka atu halo intendimentu la’os kontinua kaer ba relijiaun atu fahe malu”.
“Ha’u hatene katak ba ida ne’e Timor-Leste bele sai exemplu diak, konflitu entre relijiaun laiha, Katóliku relijiaun bele dehan bo’ot tebes dominante maibe laiha konflitu relijioju iha ita nian rain. ita haree fila fali ba rai hanesan Indonézia maioria Islamika mais biar iha ne’ebe Judeus sira mos moris hakmatek, Islam sira moris hakmatek nafatin e Kristaun-Katoliku dala barak iha problema ruma mais iha estadu garantia paz estabilidade e ambiente Interelijioju”.
Ezemplu diak rai rua ne’e Timor-Leste nian Maioria Katólika minoria la iha problema no Indonézia maioria Islam, minoria mos la iha problema, ne’e ezemplu ba mundu.
“Ita bele dehan ita fo ita nia atu aban bainrua Jerusalem sai fali rai ida, sidade ida ba ita hotu, para atu ba buka hatene lolos abut, hun, ba relijiaun tolu (3) ne’e e haburas intendimentu, haburas iklima Multirelijioju”.
Abrão sai husi Egyptu hanesan ema la’o lemorai ida mai iha Timur-Tengah no konsege duni haburas relijiaun tolu (3). Tamba ne’e, se deit mak ema la’o rai ou lemorai ninia misaun maka buka paz, estabilidade no intendimentu”. Nia hakotu


