Negosiasaun Fronteira Indonésia La’o Ho Diak ! Elizabeth : “Prosesu Ne’ebé Komplexu & Presiza Tempu Atu Rezolve”

Imajem : Edital
SAPNewsTL, Indonésia : Durante negosiasaun fronteira marítima ronda da-haat entre Timor-Leste & Indonézia kontinua buka pontu komún ho objetivu atu hetan akordu ida ne’ebé justu, tuir direitu internasionál no bele simu hosi povu nasaun rua nian.
Xefe Gabinete Primeiru-Ministru no Diretora Ezekutiva Gabinete Fronteiras Terrestres no Marítimas, Elizabeth Exposto, ne’ebé lidera delegasaun Timor-Leste, hateten katak ronda da-haat ne’e kontinua diskusaun hosi ronda da-tolu ne’ebé hala’o iha Singapura.
“Ami mai iha Jakarta hodi hala’o negosiasaun bá fronteira marítima ho Indonézia hodi kontinua diskusaun hosi ronda da-tolu ne’ebé hala’o iha Singapura,” Dehan Elizabeth Exposto iha Jakarta, 03/09/2026. Sita Media PM
Ronda da-huluk negosiasaun fronteira marítima hala’o iha Dili, iha Agostu 2025, ronda da-ruak iha Jogjakarta, iha Dezembru 2025, no ronda da-tolu hala’o iha Singapura, iha Abril 2026.
Elizabeth esplika, diferensa hosi ronda da-tolu iha Singapura, ne’ebé Timor-Leste sai nu’udár uma-na’in, ronda da-haat ne’e hala’o iha Jakarta tanba Indonézia mak simu responsabilidade nu’udár uma-na’in.
Ronda da-haat ne’e mós hanesan primeira enkontru Elizabeth ho xefe delegasaun foun hosi Indonézia, Embaixadór Ricky Suhendar ne’ebé troka Laurentius Amrih Jinangkung, ne’ebé agora sai Embaixadór Indonézia bá Olanda.
“Ida-ne’e primeira véz ha’u halo enkontru ho ha’u-nia kontraparte foun iha negosiasaun ne’e, Embaixadór Ricky Suhendar. Ida-ne’e oportunidade ida atu ami koñese malu di’ak liután, inklui nia estilu lideransa, oinsá nia lidera negosiasaun, diskusaun no lidera ninia delegasaun,” Elizabeth atualiza.
Elizabeth mós subliña prosesu negosiasaun fronteira marítima la’ós prosesu simples, maibé kompleksu tanba involve aspetu jurídiku no tékniku, inklui lei internasionál, lei tasi nian, mapeamentu, jeografia no aspetu polítiku.
“Tanba kompleksidade ne’e maka diskusaun presiza hala’o ho kuidadu liu-hosi kompriende pozisaun Indonézia no esplika pozisaun Timor-Leste, atu buka pontu komún no hakbesik pozisaun nasaun rua nian. Fronteira marítima ne’e asuntu bo’ot liu no presiza tempu atu bele rezolve. Presiza mós reuniaun dala hira tán,” Elizabeth hateten tán.
Durante ronda da-haat, delegasaun Timor-Leste ho Indonézia hatudu nafatin vontade no kompromisu atu buka solusaun ida bá fronteira marítima ne’ebé justu, tuir direitu internasionál no bele simu hosi povu Timor-Leste no Indonézia.
Maski nune’e, Elizabeth hateten katak diskusaun iha ronda da-haat la’o ho di’ak, no delegasaun rua konsege kontinua prosesu negosiasaun ho espíritu kooperasaun no kompromisu mútua.
Tuir planu, reuniaun tuirmai sei hala’o iha Dezembru 2026. Nune’e Timor-Leste maka sei sai nu’udár uma-na’in bá ronda negosiasaun tuirmai.
Hafoin remata ronda da-haat, delegasaun Timor-Leste sei fila bá Dili atu halo preparasaun no kontinua simu orientasaun hosi Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão.
“Nu’udár xefe delegasaun, ha’u hakarak hato’o agradese bá Primeiru-Ministru Xanana Gusmão tanba nafatin fó apoiu no akompañamentu bá delegasaun Timor-Leste durante prosesu negosiasaun ne’e,” nia agradese.
Xefe delegasaun Timor-Leste no Indonézia asina hamutuk minutas reuniaun no entendimentu sira ne’ebé hetan durante diskusaun, nu’udár parte hosi prosedimentu no arkivu ofisiál bá nasaun rua.
Durante negosiasaun, ekipa negosiadór sira buka pontu komún ne’e liu-hosi negosiasaun ronda da-haat ne’ebé hala’o durante loron tolu, hahú hosi loron 1 to’o 3 Setembru 2026, iha Jakarta, Indonézia.
Foto : Média-GPM


