Alípio Fo Metodu XANANA Hodi Kontrola Moras Raiva, Labele Oho Asu

Imajem : Espesialista Saúde Animal Alipio de Almeida. 

SAPNewsTL, Dili : Doutor Animal, Membru Asosiasaun Mediku Veterinariu Timor-Leste Dosente no Peskizador Departamentu Saude Animal, UNTL Alipio de Almeida sai metodu XANANA hodi kontola virus rabies iha Timor-Leste

Introdusaun

Moras Rabies sai nafatin hanesan zoonoze ida ne’ebé maka mortál liu no halo ema barak tauk, ne’ebé maka hamate ema kuaze 59,000 tinan-tinan, barak liu iha Ázia no Áfrika. Dezde ninia introdusaun iha 2023 iha Rejiaun Administrativa Eksklusivu Oecusse-Ambeno (RAEOA), Timor-Leste luta atu kontra surtu rabies, liuliu tanba inkursaun transfronteirisu hosi Indonézia, kobertura vasinasaun ne’ebé la sufisiente, no vijilánsia ne’ebé fraku.

Ita-nia Nasaun RDTL kontinua hasoru dezafiu sira hodi halo balansu ba kontrolu moras ne’ebe mosu urjente ho prátika sira ne’ebé sensivel ba étika no kulturál. Moras Rabies ka moras asu bulak to’o agora hamate ema liu nain 10 ona no munisipiu maioria nia asu infektadu hosi moras refere.

Iha kontestu ida ne’e, Dr. Alipio de Almeida, veterináriu, dosente, no peskizadór Timor-oan iha Saúde Animál iha Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL), propoin ona métodu XANANA nu’udar enkuadramentu inovativu no olístiku ba kontrolu rabia. Sigla ne’e reprezenta:

1. X — Xenovaccination (vasinasaun massa ba asu), 2. A — Awareness ka Konxiénsia (komunikasaun risku), 3. N — Neutralisation ka Neutralizasaun (kontrolu populasaun asu nian ba kazu sira de’it ne’ebé konfirmadu pozitivu rabies; Negativu Rabies uza trap-neutro-release).

4. A — Accessibility ka Asesibilidade (servisu sira, diagnóstiku sira, vasina sira), 5. N — Networking ka Rede (Koordenasaun Saúde Ida ka one healthapproach coordination), no 6. A — Action ka Asaun (governasaun, monitorizasaun no finansiamentu).

Métodu ida-ne’e fó énfaze ba vasinasaun mass aba asu, envolvimentu komunidade ne’ebé maka’as, no kolaborasaun multisetoriál, enkuantu rejeita prátika dezumanu no la sientífiku sira hanesan oho asu ho indiskriminasaun ka dez-umanu.

Imajem : Ekipa konjunta iha Munisípiu Manufahi halo operasaun no oho asu

Iha fulan Augustu 2025 ne’e, munisípiu sira hanesan Manufahi no Covalima aplika oho asu ho brutál iha tentativa ne’ebé la loos atu kontrola surtu rabies. Asaun sira hanesan ne’e la’ós de’it étikamente la aseitavel maibé mós viola matadalan internasionál sira.

Tuir OMS no WOAH, oho asu arbiru ladún efetivu ba kontrolu moras rabies no estraga konfiansa entre komunidade sira no autoridade sira, inklui komunidade internasional sira. Só asu sira ne’ebé maka hetan teste pozitivu ba moras asu bulak deit maka tenke hetan eutanasia ho etika no dignidade atu prevene transmisaun seluk.

Tanba ne’e, debate kona-ba métodu XANANA hamosu pergunta krítiku sira: Timor-Leste tenke hala’o estratéjia ida ne’ebé bazeia ba evidénsia, etika no dignidade ne’ebé konsistente ho prátika di’ak liu iha mundu, ka fila fali ba medida reativa sira ne’ebé bele agrava problema ne’e?

Defensór sira argumenta katak XANANA fornese dalan ida ne’ebé sientífikamente di’ak, iha abut kulturál, no étikamente responsavel ba eliminasaun moras rabies iha Timor-Leste. Krítiku sira, maibé, espresa preokupasaun sira kona-ba ninia viabilidade iha ambiente rurál sira ho rekursu limitadu. Debate ne’e sentrál hodi forma Timor-Leste nia estratéjia eliminasaun rabies ba tempu naruk.

Deskrisaun kona-ba Metodu XANANA
Pilar neen (6) ne’e hanaran Metodu XANANA ho nia deskrisaun hanesan iha kraik.

X: Xenovaccination (Vasinasaun massal ba asu)
• Objetivu: atinji no sustenta kobertura vasinasaun ≥70% husi populasaun asu asesivel iha kada suco/aldeia.
• Aprosimasaun: kampaña vasinasaun husi odamatan ba odamatan no pontu sentrál par ho kampaña massa durasaun badak (loron 3–5 kada suco).

Uza vasina termostável ka apropriadu ka coolbox; Evidénsia apoia >70% hanesan operasionál ba interrupsaun transmisaun nian.

A: Awareness (Sensibilizasaun konaba moras Raiva ka Rabies ba ema hotu)
• Objetivu: hamenus espozisaun ba risku tata hosi asu, aumenta buka saúde sedu, no aumenta partisipasaun iha programa vasinasaun no esterilizasaun.

• Aprosimasaun: integrasaun iha eskolá, workshop komunitáriu, rádiu lokál, no envolvimentu lider tradisionál no munisípiu sira (lia-na’in). Mensajen sira: propriedade responsavel, primeiru-sokorru ba ema hetan tata hosi asu, kuidadu ba kanek, no dalan sira PEP nian.

N: Neutralization (Kontrola populasaun asu: euthanasia asu pozitivu rabies; trap-neutro-release asu negativu rabies))
• Objetivu: hamenus reprodusaun asu sira ne’ebé la’o livre hodi estabiliza dinámika populasaun nian no hadi’a efisiénsia kampaña vasinasaun nian.

• Aprosimasaun: trap-neuter-release (TNR) ba asu komunidade nian no asu la’iha na’in ka asu la’o livre sira, esterilizasaun massa ne’ebé alvu iha área sira ho densidade aas, no promosaun ba adosaun karik iha ema ruma hakarak hakiak asu ne’ebe kapa no esteriliza ona. Rejistu no marka asu nian hodi ajuda identifikasaun. Kombina ho vasinasaun hodi maximiza impaktu.

A: Accessibility (Asesu ba vasina, rekursu umano, fasilidade teste ka laboratoriu)
• Objetivu: garante disponibilidade PEP umanu, vasina animál, cold-chain, no pesoál treinadu iha nivel munisípiu.

• Aprosimasaun: desentraliza estoke vasina nian ba sentru munisípiu sira, fó formasaun ba para-veterináriu sira, ekipa sira iha kampu ho kaixa malirin ka coolbox móvel no fasilidade diagnóstiku báziku sira, no estabelese pelumenus laboratóriu diagnóstiku referénsia ida ho protokolu transporte-amostra nian.

N: Networking (Multiseitor, fronteira, instituisaun sira no ajensia nasional no internasional sira)
• Objetivu: kria mekanizmu koordenasaun One-Health ne’ebé funsionál ba vijilánsia, fahe rekursu no resposta lalais nian.
• Aprosimasaun: formaliza Taskforce Nasionál Rabies (MoH, MoA, MoI, Edukasaun, Autoridade Fronteira, parseiru ONU, ONG), MoU bilaterál ho Timor Osidentál (NTT) ba kampaña sinkronizadu no troka informasaun.

A: Action (Governu, Finansa, Implementasaun pilar sira iha leten, Monitorizasaun, Evaluasaun)

• Objetivu: tradús planu sira ba operasaun sustentável liuhosi lei, finansiamentu, no responsabilizasaun. Implementa pilar sira hotu ho responsablidade.

• Aprosimasaun: dekretu ministeriál atu institusionaliza métodu XANANA, liña orsamentál anuál ne’ebé taka metin ba kampaña munisípiu sira, instrumentu legál ba rejistu asu no penalidade abandonu, no revizaun programa anuál independente.

 

Konkluzaun

Iha konkluzaun, moras rabies kontinua sai ameasa signifikante ba saúde públika iha Timor-Leste, ne’ebé agrava tanba transmisaun transfronteirisu, kobertura vasinasaun ne’ebé limitadu, no vijilánsia ne’ebé fraku.

Métodu XANANA, ne’ebé propoin hosi Dr. Alipio de Almeida, oferese aprosimasaun ida ne’ebé olístiku, bazeia ba evidénsia, no umanu ba kontrolu rabies, kombina vasinasaun massa asu nian, envolvimentu komunitáriu, jestaun populasaun alvu, servisu asesivel sira, kolaborasaun multisetoriál, no governasaun ne’ebé efetivu.

Hodi aliña ho matadalan internasionál no padraun étiku sira, metodu XANANA aprezenta alternativa viável ida ba oho reativu no dez-umanu nian, hodi haburas konfiansa entre autoridade sira no komunidade sira.

Enkuantu dezafiu sira nafatin iha implementasaun estratéjia ida-ne’e iha área rurál sira ho rekursu limitadu, adota metodu XANANA bele orienta Timor-Leste ba eliminasaun moras rabies ne’ebé sustentável no sai nu’udar modelu ida ba kontrolu moras ne’ebé sensivel ba kultura, ne’ebé orienta ba siénsia.

TAGS
Share This

COMMENTS