Apresenta Progresu & Dejafiu Iha RAEOA ! PR Husu Labele Servisu Haree Partidu

Prezidente Autoridade Região Administrativa Espesiál Oe-cusse Ambenu (PA.RAEOA) Rogerio Tiago Lobato, iha Palasiu Prezidensial Aitarak-laran, Sexta (19/07/2024).

SAPNewsTL, Díli – Prezidente Autoridade Região Administrativa Espesiál Oe-cusse Ambenu (PA.RAEOA) Rogerio Tiago Lobato, relata ba Prezidenti Republika José Ramos Horta, kona-ba progresu dezenvolvimentu iha RAEOA.

Hafoin hala’o sorumutu, Prezidenti Autoridade RAEOA hateten, nia parte hato’o ba Prezidente Repúblika (PR) José Ramos Horta, kona-ba progresu no dezafiu sira ne’ebe nia ekipa hasoru iha RAEOA, nune’e PA RAEOA, rona mos intervensaun PR nian hodi haforsa serbisu administrativa.

“Aproveita mos tempu ko’alia kona-ba dezenvolvimentu iha ita nia rain, entre nia progresu, no dezafiu inklui politika internasional haree mos ba dezenvolvimentu iha nasionál liu-liu kona-ba dezenvolvimentu fiziku infraestrutura iha RAEOA.” Dehan Prezidente Autoridade Região Administrativa Espesiál Oe-cusse Ambenu (RAEOA) Rogerio Tiago Lobato, ba Jornalista sira, hafoin remata enkontru ho (PR) José Ramos Horta, iha Palasiu Prezidensial Aitarak-laran, Sexta (19/07/2024).

Prezidente RAEOA salienta, antes ne’e
Prezidente Repúblika José Ramos Horta hamutuk ho Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, halo ona intervensaun pozitivu ida, bainhira partisipa Asian games hodi promove imajen Região Administrativa Espesiál Oe-cusse Ambenu nian iha mundu, Tenik PA RAEOA.

“Prezidenti Republika mos enkoraja ami atu serbisu ho imparsial, labele serbisu haree liu ba partidu, maibé serbisu ho diak hakuak maluk Timoroan sira hotu husi partidu seluk, atu nune’e bele serbi povu no nasaun Timor-Leste tuir komprimisiu politika atu liberta povu husi mukit no kiak”.

Nia haktuir, durante simu responsabilidade administrativa hodi serbi povu RAEOA, nia parte mos orienta ona ekipa ida hala’o intervensaun iha komunidade produtivu sira nia le’et hodi serbisu hamutuk ho komunidade sira, konsege
hasa’e kuantidade produtu agrikultura hanesan hare kuaze husi numeru 2,5 tonelada sa’e ba 6,6 tonelada liu husi hala’o investimentu utilizasaun adubu organiku husi nasaun Filipina.

“Durante fulan lima 5 nia laran, ami toma responsabilidade administrativa iha RAEOA, ami serbisu hamutuk ho komunidade sira iha area agrikuktura nian, ami konsege halo investimentu hodi hasa’e produtividade, hare’e husi 2,5 ba 6,6 tonelada por hektare, maibé dezafiu ne’ebe ita hasoru mak povu Oe-cusse nia rai atu kuda hare klot, iha deit 1.717 hektares, maibé ami sei halo aproveitamentu diak uza adubu organika”. Nia informa.

Iha oportunidade sorumutu ne’e mos, Lideransa Autoriedade RAEOA ne’e afirma sei apresenta provas kona ba Aviaun ZEESM inklui Ró Haksolok, nune’e bele halo auditoria internasional.

Jornalista : João Maritho & Guilhermino Ramos

Share This

COMMENTS

Wordpress (0)
Disqus ( )