Atu Taka I.P & E.P ! Alkatiri : Governu Sentral Rasik Laiha Reseitas

Imajem : Eis Primeiru Ministru Marí Bin Amude Alkatiri iha CCF Fatuhada, 28/03/2025

SAPNewsTL, Díli : Relasiona ho IX governu konstitusional ne’ebé sei taka Empreza Públika (E.P) no Institutu Públiku (I.P), Sekretáriu Jeral Partidu FRETILIN Mari Bin Amude Alkatiri konsidera governu la’os atu taka I.P no E.P maibe atu kontrola buat hotu.

Sekretáriu Jeral Partidu FRETILIN Mari Bin Amude Alkatiri hateten, governu laos atu halakon Empreza Públiku (E.P) no Institutu Públiku (I.P) maibe atu kontrola buat hotu, Empreza sira mos tenke iha reseitas, sira manan osan barak maibe laiha reseitas diakliu lalika eziste.

“Sira laos atu halakon maibe atu kontrola buat hotu-hotu, tebes duni ha’u dehan katak empreza públika tenke iha autonomia, iha autonomia tenke iha reseitas. Agora empreza públika manan osan bobot laiha reseitas diak liu lalika iha, ha’u hatene governu halo, hau la dehan konkorda ka la konkorda maibe nia rasional maka ne’e”.Teni Sekretáriu Jeral Partidu FRETILIN Mari Bin Amude Alkatiri iha CCF Fatuhada,28/03/2025

Sekretáriu Jeral Partidu FRETILIN akresenta, nia parte la konkorda ho E.P no I.P desde VIII konstitusional maske sira hari’i hosi kosarween no rejultadu hosi sira nia servisu rasik, maske governu apoiu liu hosi orsamentu estadu ho persentajen ne’ebé maka ki’ik maibe sira manan osan liu fali Prezidente.

“Empreza públiku no Institutu Públiku signifika sira moris ho kosarween no rezultadu hosi sira nia servisu rasik, bele governu ajuda ho orsamentu estadu persentajen ne’ebe maka kiik, laos kuaje 100% mai hosi orsamentu estadu, sira-nia boot manan osan liu fali Prezidente Repúblika ne’e ha’u mos la konkorda desde VIII governu ha’u dehan kedas”. Nia subliña.

Nia afirma, I.P no E.P la presiza taka maibe tenke halo jestaun ne’ebé atu bele iha reseitas, taka deit la rezolve tanba Governu sentral rasik laiha reseitas tanba fundus hotu-hotu mai hosi mina-rai.

“La presiza taka maibe jestaun tenke diak liu para iha reseitas laos taka, taka deit la rezolve tanba Governu sentral rasik laiha reseitas, hotu-hotu hosi fundu mina-rai, osan ne’e ha’u mak lori mai sira hein investe hodi halo tan buat balun. Maibe ha’u mak lori mai, se ha’u la lori mai osan atu investe mos laiha, ne’e ita koalia momos”.

Alkatiri konsidera governu sentral laiha politika hodi diversifika ekonomia hodi hetan reseitas, reseitas ne’e mai hosi idak-idak nia servisu no povu nia partisipasaun, maibe governu ezije E.P ho I.P atu iha reseitas, sira tenke halo kobransa maibe governu sentral tenke kria lei.

“Governu sentral rasik laiha politika ida atu diversifika ekonomia atu hetan reseitas mai hosi idak-idak nia servisu, mai hosi povu nia partisipasaun, agora ezije fali empreza públiku no institutu públiku para iha rezeitas, sira atu ba foti iha ne’ebé, sira tenke halo kobransa, se halo kobransa governu sentral maka tenke halo lei”.

Mari Alkatiri hateten nia parte la konkorda ezistensia Empreza no Institutu públiku, tanba konsidera bee deit tenke fura hafoin hetan, agora sira atu ba foti osan iha ne’ebé, se presiza atu halo ida ne’e tenke halo politika dezenvolvimentu hodi halo jestaun ne’ebé di’ak.

“Agora ha’u la konkorda duni atu iha empreza públiku no institutu públiku, bee deit ita tenke fura rai para iha bee, agora sira atu ba foti osan iha ne’ebé, entaun se mak kria ida ne’e sala ona, se presiza ida ne’e primeiru tenke halo politika dezenvolvimentu para halo jestaun di’ak ba bee no ba rai”.

Nia dehan, “Halo dezenvolvimentu sustentavel para reseitas ne’e labele mai deit hosi mina-rai, kuandu reseitas la mai ona hosi mina-rai entaun sira mos bele hetan reseitas, agora bee Timor, laiha bee maibe diretor manan osan 7,8,9 mill ne’e mak nakonu, broker ne’e nakonu iha fatin hotu-hotu. Ha’u nia luta seidauk to’o ba broker maibe ha’u hatene sira idak-idak ona, ha’u mos hakarak hateten katak emprezariu rua, tolu ka haat partisipa iha konstrusaun infraestutura no halo estrutura para partisipa sai folin dua ka tiga kali lipat”.Nia hakotu

Imajem : Presidente Repúblika José Manuel Ramos Horta iha kantina Palásiu Preso sensual Díli, 25/03/2025. Foto:Média PR

Rekorda katak Presidente Repúblika José Ramos Horta deklara sei taka matan promulga dekretu Lei hodi taka Empreza Públila (E.P) no Institutu Públika ( I.P) tanba lahatama reseitas ba estadu.

“Ha’u konkorda Governu atu taka E.P no I.P iha rai ida ne’e, iha rai doben ida ne’e barak demais, governu sira anterior polítika sira maka inventa tun sa’e Institutu Públiku”. Dehan Presidente Repúblika Jose Ramos Horta iha kantina Palasio Presidensial Nicolau Lobato Bairo-Pite, 25/03/2025

Ramos Horta hatutan maske I.P ho E.P simu osan boot liu Presidente Repúblika maibe laiha reseitas ba estadu.

“Ha’u hatene direktur empreza públiku balun iha rai-liur ne’ebá, iha Portugal no Fransa, ema sira ne’e manan osan boot tanba ema hatama osan milhoes dolares, ita nian lae, nein doit metan ida”.Katak PR Horta

Imajem : Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão iha Palasiu Presitente Nivolau Lobato, Dili,20/03/2025. Foto : Media PR

Antes ne’e, Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão hateten katak I.P no E.P barak gasta osan estadu maibe laiha resultadu.

“Ha’u kontente tebtebes tanba ami aprova ona dekretu lei ida hodi bok daudaun ona EP no IP sira, oriseik iha reuniaun konsellu ministru ami hasai ona dekretu lei ida, ha’u informa ona ba Prezidente Repúblika hodi Promulga”. Tenik Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão iha Palásiu Prezidente Nicolau Lobato, Bairru-Pité, kinta (20/03/2025).

Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão nian sita katak, maski Institutu Públiku ho Empreza Públika sira ne’e tutela bá Ministériu ida, maibé labele intervein tanba sira iha autonomia administrativa finanseira no ida-ne’e mak sira gasta osan millaun bá millaun arbiru de’it no rezultadu laiha.

Problema bo’ot ne’ebé hamosu gasta osan povu nian ne’e mak mentalidade, tanba ne’e foin lalais iha reuniaun ida iha Ministériu Finansas Primeiru-Ministru husu bá responsável sira ne’ebé sei halo auditoria interna kada instituisaun Estadu, lalika tauk halo auditoria interna hodi bolu atensaun, la kumpri maka informa bá Xefe Governu atu hasai tiha.

Xefe Governu nota katak Instituisaun Públiku no Empreza Públika ne’ebé gasta osan barak-liu mak Ajénsia Dezenvolvimentu Nasionál (ADN), Komisaun Nasionál Aprovizionamentu (CNA), Eletricidade de Timor-Leste (EDTL), no Bee Timor-Leste (BTL).

Iha reuniaun Konsellu Ministru kuarta (19/03/2025) aprova projetu Dekretu-Lei ne’ebé aprezenta hosi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Agio Pereira, kona-bá Rejime tutela administrativa bá pesoas koletiva públika ne’ebé integra iha Administrasaun Indireta Estadu.

Diploma ida-ne’e atu responde bá nesesidade hodi uniformiza ezersísiu podér tutela no superintendénsia ba institutu públiku sira, nune’e bele garante jestaun ida ne’ebé efisiente no koordenada-liu.

Sein prejuizu bá espesifisidade entidade ida-idak nian, rejime ida-ne’e estabelese kuadru komún ida bá supervizaun governamentál, hodi asegura koerénsia ne’ebé boot-liu iha atuasaun institutu públiku sira.

Entre dispozisaun prinsipál sira, diploma ne’e define kompeténsia hosi membru Governu ne’ebé tutela, nune’e mós autorizasaun konjunta lubuk ida ne’ebé, tanba ninia impaktu iha despeza públika, tenke hetan aprovasaun iha koordenasaun ho Ministériu Finansas.

Aktu sira ne’ebé relasiona ho organizasaun Administrasaun Públika no partisipasaun iha entidades privadas, oras-ne’e presiza aprovasaun hosi Konsellu Ministru, no aktu sira ne’ebé laiha autorizasaun ne’e konsidera nulu.

Preve mós tutela substitutiva, hodi permite membru Governu atu halo intervensaun iha kazu inérsia grave, hodi garante kumprimentu ba obrigasaun legál sira.

Violasaun bá normas bele hamosu responsabilidade sivíl, kriminál, dixiplinár no finanseira. Atu adapta bá regras foun, institutu públiku sira sei iha períodu tranzisaun ida hodi halo revizaun bá sira-nia estatutu no lejizlasaun interna.

Jornalista : Marciana da Conceição

Share This

COMMENTS

Wordpress (0)
Disqus ( )