Governu Deside Ezonera Rogério Lobato Ho Estrutura Iha RAEOA

Imajem : Reunião Konsellu Ministrus Iha Palácio Governo Díli, 27/08/2025. Foto : Portal Governo

SAP News TL, Díli : Reuniaun Konsellu Ministru iha loron 27 Agostu 2025, Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu tolu, ne’ebé aprezenta husi Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, kona-ba Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Kusi Ambenu (RAEOA).

Marciana Da Conceição Jurnalis – SAPNewsTL

Rezolusaun ne’e sublinha atu Disolve Komisaun Ezekutiva ho hanoin atu estabelese Zona Ekonómika Espesiál Dezenvolvimentu Oekusi Ambenu (ZEEDOA), ho efeitu iha loron 31 fulan-agostu 2025.

“Ezonera Prezidente no membrus Autoridade RAEOA nian, ho efeitu hahú iha loron 31 fulan-agostu tinan 2025 no Nomeia estrutura provizória foun ida hodi garante kontinuidade administrasaun nian hahú iha loron 1 fulan-setembru tinan 2025”. Sita iha portal oficial governu, Díli, 27/08/225

Durante sorumutu ne’ebe Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, aprova projetu Deliberasaun ne’ebé aprezenta husi Ministra Finansas, Santina J. R. F. Cardoso, ne’ebé husu ba Ministériu Saúde atu elabora relatóriu detalladu ida kona-ba Rejime Asisténsia Médika iha Estranjeiru (RAME).

Deliberasaun ne’e estabelese katak relatóriu tenke inklui informasaun kona-ba akordu sira ne’ebé eziste ho unidades saúde iha rai-li’ur, kritérius ne’ebé aplika ba tratamentu médiku iha rai-li’ur no papél hosi junta médika iha prosesu referénsia pasiente sira. Dokumentu ne’e tenke inklui mós lista pasiente sira ne’ebé hetan ona tratamentu tuir rejime no naran sira ne’ebé hein hela tratamentu, no mós matadalan atualizadu ida hodi orienta referénsia pasientes no negosiasaun ho ospitál internasionál sira. Relatóriu no matadalan tenke aprezenta ba Konsellu Ministrus iha fulan neen nia laran.

Tuir projetu ne’ebé aprezenta hosi Sekretáriu Estadu Pekuária no Ministru Agrikultura, Pekuária, Peskas no Floresta Interinu, José Vieira de Araújo, Konsellu Ministrus delibera atu autoriza despeza kona-ba kontratu konstrusaun ba projetu irrigasaun Lakló-Sumase, iha munisípiu Manatutu, ho valór dolar amerikanu millaun 18,84.

Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta hosi Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Sosiais no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitária, Mariano Assanami Sabino, no Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku, Gastão Francisco de Sousa, atu kria Komisaun Diretiva hodi elabora Roteiru Nasionál ba Dezenvolvimentu Merkadu Abitasaun nian.

Rezolusaun Governu ida-ne’e prevee atu harii Komité Diretiva ida ne’ebé kompostu husi membru Governu balun no hetan apoiu husi Grupu Traballu Tékniku ida, ne’ebé ninia misaun mak atu prepara, halo revizaun no finaliza Roteiru. Dokumentu ida-ne’e sei define estratéjia no mekanizmu sira atu implementa, monitoriza no avalia polítika sira ne’ebé ho objetivu atu hadi’a kondisaun moris iha rai-laran.

Medida ne’e buka atu hatán ba ezijénsia abitasaun nian ne’ebé aumenta no nesesidade atu garante abitasaun dignu no adekuadu ba sidadaun sira, hanesan prevee iha Konstituisaun no Programa Governu Konstitusionál IX nian. Objetivu mak atu kria kuadru ida ne’ebé koordenadu no sustentável ba dezenvolvimentu merkadu abitasaun, ho envolvimentu hosi instituisaun públika sira, setór privadu no parseiru dezenvolvimentu sira, ho hanoin atu garante solusaun ne’ebé efetivu no asesivel liu ba populasaun.

Konsellu Ministrus delibera hodi fó podér tomak ba Sekretária Estadu Igualdade, Elvina Sousa Carvalho, atu asina Akordu Subsidiáriu entre Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Governu Austrália iha ámbitu implementasaun Faze III no IV Programa Nabilan “Ending Violence Against Women and Children” (“Hapara violénsia hasoru feto no labarik”).

Programa Nabilan hanesan rezultadu ida husi parseria entre Governu Timor-Leste no Austrália, ne’ebé implementa husi The Asia Foundation iha Timor-Leste. Ne’ebé fahe ba pilár esensiál rua—servisu no prevensaun—, programa ne’e ho objetivu atu hametin resposta ba vítima violénsia no, promove mós normas sosiál, atitude no komportamentu pozitivu sira ne’ebé kontribui ba ninia prevensaun.

Konsellu Ministrus aprova mós projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta hosi Prezidénsia Konsellu Ministrus no Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, Expedito Dias Ximenes, ne’ebé halo alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei n. 21/2017, loron 24 fulan-maiu, ne’ebé kria TATOLI – Ajénsia Notisioza Timor-Leste, IP.

Objetivu hosi mudansa ida-ne’e mak atu adapta estatutu TATOLI nian ba reforma sira foin lalais ne’e iha rejime tutela no superintendénsia hosi entidade públika sira, no mós ba enkuadramentu jestaun finanseira foun Estadu nian. Entre alterasaun prinsipál sira ne’e, inklui klarifikasaun kompeténsia tutela Governu nian kona-ba ajénsia, atualizasaun regra jestaun no funsionamentu internu, introdusaun transparénsia ne’ebé boot-liu iha prosesu rekrutamentu no kontratasaun, no reforsu devér prestasaun kontas no kooperasaun institusionál.

Ministru Justisa Sérgio de Jesus Fernandes da Costa Hornai, halo aprezentasaun ida kona-ba Termu Referénsia ba Sistema Identidade Dijitál Úniku (SIDU), ne’ebé ho objetivu atu moderniza no halo jestaun identifikasaun sivíl iha Timor-Leste sai efisiente liután.

SIDU iha objetivu atu kria sistema identifikasaun dijitál ida ne’ebé úniku, seguru no universál ba sidadaun hotu-hotu no rezidente legál sira, hodi garante eliminasaun ba duplikasaun, protesaun boot liu ba dadus pesoál sira no, ligasaun no kompatibilidade entre baze-dadus oioin Estadu nian. Ho sistema ida-ne’e, ema ida-idak sei iha identidade dijitál ne’ebé úniku no rekoñesidu ofisialmente, ne’ebé sei simplifika prosesu administrativu sira, hamenus fraude, aumenta transparénsia no hadi’a asesu ba servisu públiku no privadu sira, hanesan saúde, edukasaun, protesaun sosiál no servisu finanseiru.

Ministru Justisa Sérgio de Jesus Fernandes da Costa Hornai, aprezenta mós ba Konsellu Ministrus kona-ba modelu foun ba pasaporte eletróniku Timor-Leste nian, ne’ebé sei atualiza hodi prienxe rekezitus husi Organizasaun Aviasaun Sivíl Internasionál (ICAO).

Atualizasaun ne’e inklui modernizasaun hosi sirkuitu eletróniku integradu no sistema operativu, migrasaun ba sistema kodifikasaun biométrika ida ne’ebé avansadu liu no introdusaun hosi funsionalidade foun seguransa nian iha pájina dadus pasaporte nian. Mudansa sira-ne’e hakarak atu garante protesaun boot liu hasoru fraude, hametin dokumentu nia konfiabilidade no asegura nia aseitasaun tuir padraun internasionál.

Sekretária Estadu ba Igualdade Elvina Sousa Carvalho aprezenta ba Konsellu Ministrus relatóriu hosi Plataforma Asaun Feto (PAF), ne’ebé aprova ona iha Kongresu Nasionál Feto Timorense ba dala 6, ne’ebé hala’o iha fulan-dezembru tinan 2024. Kongresu Nasionál Feto Timorense,  ne’ebé organiza hosi Rede Feto dezde tinan 2000, hanesan forum boot liu ba partisipasaun no debate entre feto sira iha Timor-Leste, ne’ebé halibur partisipante sira husi rai-laran tomak, no mós membrus Governu, reprezentantes sosiedade sivíl no parseiru internasionál sira.

Dokumentu ne’e nu’udar matadalan estratéjiku ida ba períodu 2025-2029 no define área prioridade sira hanesan justisa, edukasaun, saúde, partisipasaun polítika, ekonomia, inkluzaun sosiál, ambiente no kombate violénsia bazeia ba jéneru.

Plataforma ne’e reflete kompromisu feto timoroan sira nian hodi kontribui ba polítika públika ne’ebé inkluzivu liu no reforsa importánsia kooperasaun entre Governu, sosiedade sivíl no parseiru internasionál sira. Relatóriu ne’e subliña mós nesesidade atu integra rekomendasaun sira PAF nian iha programa governu, hodi aliña ho Objetivu Dezenvolvimentu Sustentável no kompromisu internasionál sira seluk ne’ebé Timor-Leste asume ona.

Konsellu Ministrus delibera hodi fó ba Ministru Transportes no Komunikasoins, Miguel Marques Gonçalves Manetelu, podér tomak hodi reprezenta Governu Timor-Leste iha Kongresu Uniaun Postál Universál (UPU) ba dala 28 no iha nia reuniaun plenária hodi hili Membrus hosi Konsellu Administrasaun organizasaun nian.

Kongresu ne’e sei hala’o iha Dubai, Emiradus Árabes Unidus, hosi loron 8 to’o 19 fulan-setembru tinan 2025, hodi halibur nasaun membru UPU hamutuk 192, ho objetivu atu define matadalan estratéjiku prinsipál sira ba setór ne’e iha siklu 2026-2029.

Durante enkontru, nasaun membru sira sei hili mós dirijente foun sira UPU nian, inklui Diretór-Jerál no Vise-Diretór-Jerál, no mós membru 41 hosi Konsellu Administrasaun (kadeira ida rezerva ba nasaun uma-na’in no 40 fahe hanesan entre rejiaun jeográfika ne’ebé diferente). Eleisaun ba Konsellu Administrasaun sei hala’o iha plenáriu iha loron 18 fulan-setembru tinan 2025, no pelumenus metade hosi membru sira tenke hetan renovasaun, tuir regulamentu organizasaun nian. Kongresu sei hala’o iha Dubai, Emiradus Árabes Unidus, hosi loron 8 to’o 19 fulan-setembru tinan 2025, hodi halibur nasaun membru UPU hamutuk 192, ho objetivu atu define matadalan estratéjiku prinsipál sira ba setór ne’e iha siklu 2026-2029.

Durante enkontru, nasaun membrus sei hili mós dirijentes foun UPU nian, inklui Diretór-Jerál no Vise-Diretór-Jerál, no mós membru 41 hosi Konsellu Administrasaun (kadeira ida rezerva ba nasaun uma-na’in no 40 fahe hanesan entre rejiaun jeográfika ne’ebé diferente). Eleisaun ba Konsellu Administrasaun sei hala’o iha plenáriu iha loron 18 fulan-setembru tinan 2025, no pelumenus metade hosi membru sira tenke hetan renovasaun, tuir regra sira organizasaun nian.

Konsellu Ministrus aprova ona projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Justisa, Sérgio de Jesus Fernandes da Costa Hornai, ne’ebé nomeia Alexandre Gentil Corte Real de Araújo hodi hala’o kna’ar nu’udar vogál efetivu Governu nian iha Konsellu Superiór Majistratura Judisiál no Crecêncio dos Santos nu’udar vogál suplente.

Konsellu Ministrus manifesta nia solidariedade ho Repúblika Portugál no povu portugés, tanba inséndiu maka’as iha ai-laran ne’ebé foin lalais ne’e afeta rejiaun norte no sentrál nasaun nian, hodi estraga ai-laran liu ektare rihun 248 no halo ema mate. Iha kontestu ida-ne’e, aprova ona projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta hosi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, ne’ebé autoriza fó doasaun ho dolar amerikanu millaun 10 ba Repúblika Portugeza hodi apoia rekuperasaun hosi estragu sira ne’ebé kauza hosi inséndius.

TAGS
Share This

COMMENTS