Konsulta Popular ! Bendito : Labele Iha Explorasaun, Exploitasaun & Atan Tan

Imajem : Entrevista Antero Bendito iha Kampus Sentral UNTL Kaikoli, 27/08/2024. Foto : Marciana da Conceição

SAPNewsTL, Dili – Universidade Nacional Timor Lorosa’e (UNTL) nia Fakuldade Filosofia Ciéncia Humana (FFCH) realiza semináriu nasionál hodi komemora loron konsulta popular, 30 Agustu ba dala XXV.

Dr. Antero Bendito da Silva hateten, topiku ne’ebe nia lori “importansia ideologia marximu iha luta libertasau povu”, fó lembra fila fali baze teoriku ba revolusaun maubere, luta ne’ebe beiala sira halo harosu invazaun sira iha tinan 1974-1999.

“Topiku ne’e fó lembra fali baze teoriku ba revolusaun maubere maka luta ne’ebe ita nia beiala sira halo hanesan avo Xavier, saudozu Nicolao Lobato, ASDT, FRETELIN halo iha tinan 1974-1999”. Dehan Dr. Antero Bendito da Silva ba SAPNews iha kampus sentral UNTL,27/08/2024

Dr. Antero salienta, objetivu revolusaun maubere hodi kria estadu soberanu ne’ebe defende integridade no dignidade povu maubere nian.

“Objetivu revolusaun maubere maka atu kria estadu ida soberanu hodi defende integridade no dignidade povu maubere nian, agora ita ukun aan ona ita luta oinsa bele muda povu nia moris”.

“Tanba ne’e ha’u apresia ba Fakuldafe Filosofia UNTL ne’ebe konsege loke espasu neutru hodi kria debate baze teóriku kona-ba luta libertasau patria nian”.Hateten Antero Bendito

Antero deklara, sira servisu ho entusiazmu, bainhira ONU aprova referendu, bidu sai ba liur, laiha ona tauk, haree kilat hanesan aidona.

“Uluk ami servisu ho entusiasmu, bainhira referendu ONU aprova, ami bidu ona sai ba liur, militar se kilat mós ami hanoin ai-dona mak se mai, momentu ne’eba iha situasaun ne’ebe ema hotu sente katak ne’e risku no sente tauk maibe dalan laiha ona, dalan ikus mak tenke referendum, no tenke oferese duni vida maibe Timor tenke ukun aan”.Nia konta

“Militar Indonesia sira nafatin iha Timor no kaer seguransa liu husi fraksi milisi, sira oho no sunu ema nia uma arbiru, ema idaidak halai buka moris sorte ONU la halai no ajuda Timoroan sira hodi lori ba Darvim, Kupang, Asia ikus mai Timor ukun aan duni”. Nia informa

Joven rezisténsia ne’e hatutan, ukun an fo espasu ba ema hotu iha liberdade no hetan asesu ba edukasaun.

“Ita iha ona estrutura estadu ne’ebe funsiona ida ne’e sai vantajen boot ba ita, maske seidauk masimu maibe bele sustenta ita hanesan estadu ida durante tinan rua-nulu resin-lima (25), iha espasu liberdade no iha espasu atu asesu ba edukasaun”.

Bendito dezeja, hakarak alkansa Timor-Leste ne’ebe iha justisa sosial, solidariedade no labele iha ema ida sai atan, explorasaun no exploitasaun.

“Ita hotu nia esperansa, hanoin atu Timor sai diak liu, Timor ida ne’ebé iha justisa sosial, solidariu, labele halo ema seluk sai atan, iha uma kain mane sira labele hanehan fali feto demais liu, tenke demostra katak ita ukun aan ne’e atu liberta ema iha ita nia nasaun husi kualker tipu exploitasaun no explorasaun husi ema ba ema”.

Antero husu atu ukun na’in sira tau atensaun ba vizaun Timor nian hodi hari’i sosiedade ne’ebé justa, solidáriu no laiha explorasaun ema ba ema, tenke tau atensaun bainhira halo planeamentu estratéjiku hodi orienta membru polítiku sira.

“Dezenvolvimentu seidauk la’o maksimu tanba ne’e ita husu atu ukun nain sira tau atensaun ba vizaun Timor nian hodi hari’i sosiedade ne’ebe justa, solidariu no sustentavel, partidu polítiku hotu tenke tau atensaun ba ida ne’e, bainhira halo planeamentu estratejiku hodi orienta sira nia membru polítiku sira”.Nia husu

Premeadu Direitus Humanus ne’e parabeniza Timoroan tomak no komunidade internasional hirak ne’ebe hamutuk selera loron konsulta popular ba dala XXV.

“Parabens ba povu Timoroan tomak no komunidade internasional ne’ebe uluk tulun ita hetan ukun rasik an, ohin ita komemora tinan 25 konsulta popular”.

Anteiro Bendito husu ba estudante UNTL hodi kria ispíritu ativismu, kritiku, extra parlamentar hodi kria espasu ko’alia, peskiza, debate no fo kontrolu ba dezenvolvimentu nasaun nian.

Estudante FFCH-UNTL Melquianos Lopes

Iha fatin hanesan, Estudante Melquianos Lopes haktuir libertasaun patria atinji ona, maibe libertasaun povu seidauk total no kompleta tanba ne’e husu ukun na’in sira hodi ukun ho responsabilidade

“Ita nia rai liberta ona, ita nia libertasaun povu seidauk la’o diak, buat barak la’o diak no balun seidauk diak, tan ne’e husu governante sira atu luta ba igualdade no trata povu hanesan ba munisípiu hotu, ukun ho responsabilidade ba povu no nasaun”. Melquianos Lopes sublinha

Enkuantu, semináriu ne’e hetan partisipasaun maksimu husi estudante Fakuldade Filosofia Ciéncia Humana, Universidade Nacional Timor Lorosa’e.

Jornalista : Conzita Mota & Marciana Da Conceição

Share This

COMMENTS

Wordpress (0)
Disqus ( )