Kuidadu Inan Sira, UNFPA Ho Parseiru Realiza Workshop Kona-Ba Muda Hahalok Komunidade

Imajem : Representante UNFPA Timor-Leste Navchaa Suren iha salaun Hotel Timor, 18/11/2025.

SAPNewsTL, Dili : Governu liu husi Ministeriu Saúde servisu hamutuk ho United Nations Population Fund (UNFPA) no Governu Austrália realiza workshop ho tema kona-ba Dezenu Intervensaun Mudansa Komportamentu hodi Reduz Mortalidade Inan iha Timor-Leste.

Reprezentante UNFPA Iha Timor-Leste Navchaa Suren hatete dizeminasaun ne’e atu dezenvolve intervensaun komunitária ba mudansa hahalok hodi kombate mortalidade inan materna iha Timor-Leste.

Inisiativa ida-ne’e hatudu parseria trilaterál ne’ebé forte entre Ministériu Saúde, Universidade Tasmánia, UNFPA, no hetan apoiu husi Governu Austrália.

“Timor-Leste halo ona progresu signifikante lubuk ida hodi hadia Saúde Seksuál no Reprodutiva inklui saúde inan nian desde ninia independénsia. Maibé, proporsaun mortalidade inan nian sei iha 195 kada 100,000 bebé moris, ne’ebé maka konsidera sei aas nafatin. Inan ida-idak la’ós de’it lakon trájiku ba feto ida nia moris maibé mós lakon boot ba nia família, komunidade, no dezenvolvimentu nasaun nian”. Dehan Representante UNFPA Timor-Leste Navchaa Suren iha salaun Hotel Timor, 18/11/2025.

Atu kombate mortalidade inan nian, Governu ho apoiu hosi parseiru sira, halo ona investimentu signifikativu sira hodi hadia disponibilidade no kualidade servisu sira iha fasilidade saúde sira hotu. Iha investimentu substansiál sira-ne’e iha infraestrutura, formasaun, no hametin sistema saúde nian, lakuna persistente ida sei iha entre kunhesimentu kona-ba servisu saúde no hahalok loloos hodi buka no utiliza fasilidade sira.

Tuir evidénsia ne’ebé disponivel, kuaze metade hosi partu hotu-hotu iha Timor-Leste akontese iha uma, no 52% hosi feto sira kontinua hasoru barreira hodi asesu ba servisus saúde inan nian ne’ebé esensiál.

“Ita hatene katak distánsia ba fasilidade sira, disponibilidade transporte, konxiénsia no koñesimentu maka sai hanesan bareira balun atu asesu ba kuidadu saúde. Nune’e mós norma sosiál, kulturál, jéneru no dinámika podér iha família laran, influensia feto sira-nia abilidade atu buka kuidadus. Reponde no hatan ba dezafiu sira-ne’e esensiál atu kontinua halo progresu iha hadi’a saúde inan nian”.

Navchaa akresenta,Timor-Leste buka hatene barreira sira atu buka kuidadus saúde inan nian no intervensaun potensiál sira atu rezolve bareira sira ne’e. Ida-ne’e mak peskiza kualitativu bazeia ba komunidade ne’ebé interesante tebes, ne’ebé aplika siénsia komportamentál no halibur hanoin sira husi grupu komunidade iha fatin tolu no ekipa sei aprezenta sira-nia deskobrimentu.

Deskobrimentu no rekomendasaun peskiza nian sei fornese evidénsia ne’ebé iha valór atu orienta intervensaun komportamentál sira ne’ebé hari’i motivasaun, konfiansa, no influénsia sosiál pozitivu ba feto sira atu buka kuidadus saúde. Sira mós sei ajuda promove kuidadu saúde ne’ebé oportunu, respeitu ho kualidade aas hodi sustenta melloria sira iha rezultadu saúde inan nian.

UNFPA nafatin iha kompromisu atu serbisu hamutuk ho Ministériu Saúde hodi hametin kuidadu saúde inan nian no envolvimentu komunidade nian. UNFPA mos apresia ho apoiu husi Governu Austrália nian ba hadi’a saúde inan nian iha Timor-Leste.

“Liu husi ita-nia kompromisu ne’ebé fahe, hamutuk ita bele fó impaktu ne’ebé dura ba saúde no moris-di’ak feto no labarik-feto sira-nian iha Timor-Leste”.

Diretór Jeràl Planeiamentu Kooperasaun no Dezenvolvimentu Saude Florindo Gonzaga heteten, objetivu hasoru atu aprezenta kona-ha rezultadu peskiza formativu ne’ebé sei orienta servisu hodi dezenvolve intervensaun mudansa bazeia ba komunidade hodi responde mortalidade inan iha Timor-Leste.

“Ministeriu Saúde apresia ba UNFPA iha Timor-Leste, parseria hamutuk ho Universidade Tasmania hodi responde mortalidade inan iha Timor-Leste”. Nia subliña

Direitor ne’e dehan saúde inan sai nafatin prioridade ida ne’ebé kritiku ba ita-nia rain. maske progresu sira halo ona iha tinan hirak nia laran, mortalidade materna ne’ebe bele prevene sei akontese nafatin, partikularmente iha komunidade sira ne’ebé dook no la hetan atendimentu.

“Dezafiu sira-ne’e barak mak liga laos de’it ba asesu ba servisu saúde maibé mós iha fatór hahalok no sosial sira hanesan hahalok buka saúde, prátika kulturál sira, no foti desizaun iha família no komunidade nia laran”.

Tan ne’e maka Komunikasaun Sosial no Mudansa Hahalok (SBCC) ne’e importante tebes, SBCC efetivu ajuda familia no komunidade sira atu komprende importansia kuidadu antenatal, partu ho pesoal saude treinadu, akompañamentu pós-partu refere oportunu hodi fo kbit ba komunidade sira atu foti desizaun ne’ebé informadu no adota hahalok sira ne’ebé saudavel liu hodi proteje inan no kosok-oan sira ne’ebe foin moris.

Rezultadu peskiza ne’ebe apresenta, oferese hanoin importante kona-ba fatór sosial, kulturái no hahalok sira ne’ebe influensia saúde materna reflete lian no esperiensia hosi inan sira, familia, pesoal saúde sira, no lider komunitáriu sira hodi ajuda ita atu komprende realidade lor-loron nian no barreira hirak ne’ebé forma desizaun kona-ba inan isin rua, partu, no asesu oportunu ba kuidadu, kuñesimentu ida ne’e esensial tanba redus mortalidade materna laós de’it ho hadia servisu klínika.

Evidensia ne’ebé fahe ohin sei orienta dezenvolvimentu intervensaun ba mudansa hahalok ne’ebé prátiku, bazeia iha kultura, no responde ba nesesidade hosi komunidade sira ne’ebé serbi intervensaun hirak ne’e, só bele hetan susesu liuhosi kolaborasaun forte entre governu no parseiru dezenvolvimentu sira, entre ONG no organizasaun lokál sira, no entre pessoal saúde no familia sira ne’ebé sira apoia.

Ministériu Saúde nafatin iha kompromisu tomak atu hadi’a saúde inan nian, hametin kuidadu saúde primária, no apoia aprosimasaun bazeia ba komunidade ne’ebé salva moris.

“Ami apresia tebes apoiu husi Governu Austrália no parseria téknika husi UNFPA no Universidade Tasmánia, neʼebé halo servisu importante ida-ne’e sai posivel”.

Direitor Comportamento Laboratorium Universidade Tasmánia Swee-Hoon Chuan hateten hodi Governu Australia nia naran nu’udar parseiru ba tempu naruk ho Ministeriu Saude.

“Ami iha kompromisu atu fó apoiu ba Ministeriu Saude no Servisu Saude Munisipiu hodi hadi’a asesu no kualidade servisu saúde primária nian”.

“Ami kontente atu halibur hamutuk iha ne’e ho ita bo’ot sira hotu ba diseminasaun, relatóriu ne’e sei informa politika no programa nasional sira iha saude inan no bebe foin moris”.

Swee-Hoon Chuan louva ho Ministerio Saúde nia lideransa, no rekuinhese UNFPA no Universidade Tasmania nia komprimisu atu produz evidensia ho kualidade, kolaborasaun ida ne’e hatudu importansia parseria nian iha avansu peskiza kuidadu saude m no hadia rezultadu saude.

Iha tinan sanulu nia laran, Timor-Leste hala’o progresu kontinua atu aumenta asisténsia ba partu ho tékniku treinadu no partu iha fasilidade saúde. Maske progresu, mortalidade maternu sei sai preokupasaun, relatoriu ne’e enfaze nesesidade atu kontinua asaun sira ne’e no asegura saude inan no oan nian ne’ebe diak..

“Ami haree ba kolaborasaun kontinua atu asegura katak inan sira no bebe foin moris iha Timor-Leste bele asesu ba atendimentu ne’ebe seguru, respeitu no kualidade aas”. Nia hakotu

Workshop ne’e la’o durante loron rua, iha ne’ebe hetan partisipasaun hosi Diretor Jeral Planeiamentu Kooperasaun no Dezenvolvimentu Saude,
Reprezentante UNFPA, Diretor Comportamento Laboratorium Universidade Tasmánia Swee-Hoon Chuan, médiku sira no Autoridade husi munisipiu Ermera, RAEOA no Dili.

TAGS
Share This

COMMENTS