Lialos Sempre Manan ! JU,S Husu Vítima Asédiu Sexual Iha Institusaun Oioin Brani Hato’o Keixa

Imajem : JU,S Advogadu Adelina Meluk iha nia Kna’ar fatin Palpasu, Quinta, (26/09/2024).

SAPNewsTL, Díli — Juridico-Sosial Consultora (JU,S sigla Portugués) sei loke prosesu disiplinar hasoru Diretor Ezekutivu ne’ebe komete kazu asediu sexual dupla hasoru vítima nain rua iha instituisaun públiku, JU,S hus vítima asédiu sexual iha institusaun oioin atu hato’o keixa hodi hetan justisa.

Iha komunikadu imprensa, Advogadu Adelina Meluk de Jesus Lobu hateten, Juridico-Sosial Consultora hanesan empreza sosial atu apoiu direitu umanu no Estadu Direitu iha Timor-Leste, Nia husu ba autor ne’ebe komete kazu atu labele halo intimidasaun hodi impede vitima nia argumentu atu aprezenta keixa tuir dalan legal.

“Ami fiar katak prosessu hotu sei imparsial, ema ne’e viola prosesu disiplinar iha instituisaun, nune’e JU,S sei loke prosessu disiplinar, tamba vitima sira hasoru autor husi instituisaun ida de’it ne’ebe viola prosesu disiplinar”. Dehan Advogadu Adelina Meluk ba, Jornalista sira iha nia Kna’ar fatin Palpasu, Quinta, (26/09/2024)

Nia salienta, JU,S hakarak hala’o komferensia imprensa relasiona ho asédiu sexual ne’ebe mak akontese iha institutu publiku balun nia lideransa aplika prosedimentu administrativu bainhira lideransa refere viola dever etiku profisional.

“Autor refere nia tenke hatudu ba prosedimentu ne’ebe mak aplikavel no tenke hakruk ba prosedimentu ne’ebe mak aplikavel, tamba ita hatene katak asediu sexual hanesan hahalok ne’ebe mak bandu husi regime juridiku ne’ebe mak aplika ba funsionariu publiku no tuir lei trabalho ba institutu publiku no emprega publiku iha lei proibisaun ba asediu sexual” Tenik nia.

Advogada ne’e hatutan, faktu hatudu katak iha fulan agustu iha feto ida hato’o katak nia hetan asediu sexual husi Diretor Executivu iha institutu publiku no depois informasaun ne’e espalha iha publiku mak feto refere mai hodi sai kliente JU,S nian no JU,S supmete ona pedidu formal atu aplika mekanismu prosedimentu ba responsabilidade disiplinar.

“Pedidu formal ne’ebe ami submete tenke ba iha membru tutela no ami rona katak membru Governu analiza ona pedidu ne’ebe mak fó instrusaun atu loke prosessu disiplinar hasoru Diretor Ezekutivu refere, signifika konkorda ho pozisaun ne’ebe ami hato’o ona, katak lideransa husi instituisaun publiku refere tenki submete ba prosessu disiplinar, banhira iha alegasaun forte”.Nia informa

Advogada Adelina akresenta, JU,S haksolok tebes tamba iha Estadu Direitu Demokratiku akontense kazu balun, JU,S halo prosessu investigasaun sei laiha intervensaun politika ba iha empresa publiku nia estrutura, tamba natureza institutu publiku laos parte husi Governu.

“Bainhira loke prosessu disiplinar JU,S sei halo intestivasaun internal, entaun Governu la presija iha intervensaun politika, automatikamente autor hakruk ba lei funsaun publiku ou lei do trabalhu, iha biban ida ne’e ami husi parte JU, S rasik halo ona prosessu investigasaun internal haree ba alegasaun no hanoin katak dalaruma sei iha vitima barak ne’ebe mak hetan asediu sexual husi Diretor ezekutivu sira”.

Nia fundamenta, iha fulan setembru JU,S simu tan keixa ida husi institutu publiku ne’ebe hanesan katak iha, Direitor Ezekutivu iha modus operante ne’ebe hanesan halo mos aktu ba vitima hanesan ho kazu ne’ebe akontese ba vitima sira, entaun prosessu legal JU,S hato’o ona ba iha Ministériu tutela atu bele halo intervensaun.

“Ami tau esperansa boot ba iha prosessu tomak labele iha intervensaun politika atu hatudu katak Estadu Direitu ne’ebe tenki prosessu tuir prosedimentu legal iha primeiru prosessu disiplinar hodi hasoru autor ne’ebe komete kazu asediu sexual iha nia instituisaun”.Nia dehan

Enkuantu, Advogada Adelina enkoraja, funsionariu publiku sira hotu atu hato’o keixa ba parte relevante, banhira hetan violasaun husi hahalok lideransa iha instituisaun ne’ebe funsionariu sira hakna’ar an ba, liu-liu ba maluk feto sira atu brani foti desizaun tuir prosedimentu legal nune’e parte relevante bele asegura vitima sira nia direitu.

“Funsionariu hotu-hotu iha direitu atu hato’o keixa bainhira sira hetan violasaun husi hahalok lideransa sira iha instituisaun, entaun vitima iha direitu atu hato’o keixa tuir prosedimentu ne’ebe iha, feto ne’ebe serbisu iha instituisaun publiku iha direitu atu serbisu iha ambiente ne’ebe livre husi asediu sexual, tenki hatene katak trabalhador hotu-hotu laos atan, no la lakon nia dignidade bainhira nia hala’o serbisu” Dehan nia.

Reprezenta vitima ne’e realsa, bainhira iha violasaun ne’ebe hasoru trabalhador sira, pessoal refere iha direitu atu hato’o keixa ba iha entidade relevante, nune’e membru governu ne’ebe iha dever atu loke prosessu disiplinar administrativu, bainhira akontese asediu sexual iha serbisu fatin.

“Diretor mak hirarkia ba iha pozisaun refere nia tenki simu, tenki hahu loke prosessu tuir saida mak lei hatete, tamba ami preokupa alegador autor koko halo asaun oi-oin intimida vitima atu kolia lia los no tenta ameasa vitima atu labele fo sai saida mak autor komete”. nia fo sai

Entretantu Juridico-Sosial Consultora rekomenda ba autor kazu atu labele tenta intimida vitima sira, maibe Diretor Ezekutivu ne’ebe komete kazu dupla refere, nia nu’udar alegadu autor hodi pratika violasaun disiplinar, tenki hatene katak nia iha direitu atu defende nia an iha prosessu administrativu disiplinar no koko neutraliza evidensia ne’ebe supmete husi vitima sira.

Jornalista : Marcela Mery da Costa

Share This

COMMENTS

Wordpress (0)
Disqus ( )