Mitiga & Adapta Mudansa Klimatika ! APFTL Rona Opiniaun Públiku & Buka Solusaun

Im : Presidente APFTL Benvinda Gusmão iha El Legendariu Largo Lecidere, Quarta-Feira, (23/10/2025). Foto : Média APFTL

SAPNewsTL, Díli : Prioritiza ba problema mudansa klimatika, Alumni Parlamentu Foinsa’e Timor-Leste (APFTL) organiza programa konversa lokraik, hodi rona dezafiu no obstakulu ne’ebe sociedade sivíl, estudante no parseiru dezenvolvimentu sira, partilha ligadu ho komunidade ne’ebe hasoru mudansa klimatika.

Guilhermino Ramos & Daniel Silva – SAPNews TL,

Iha entervista, Prezidente APFTL Benvinda Gusmão Alves hateten, mudansa klimatika laos problema lokál de’it, maibé desafiu global ne’ebé afetadu direitamente ba komunidade iha area rural, tanba ne’e problema mudansa klimatika la’os problema governu nian de’it, maibé responsabilidade kolektiva.

“Ita presiza atua ho opsaun rua ida mitiga no ida seluk adapta tanba mudansa klimátika sai obstákulu sira ne’ebe komunidade hasoru kauza husi bee-maran, bai-loron no seluk tan, entaun ita hotu-hotu sai ona vitima ba mudansa klimatika, solusaun saida mak ita bele halo”. Dehan Presidente APFTL Benvinda Gusmão iha El Legendariu Largo Lecidere, Quarta-Feira, (23/10/2025)

Nia esplika katak kolaborasaun entre governu, organizasaun sociedade sivíl no parseiru dezenvolvimentu importante tebes atu implementa programa adaptasaun no mitigasaun ba mudansa klimatika ne’ebe lori risku ba inan feto, labarik feto no grupu vuneravel sira.

“Impaktu espesífiku mudansa klimatika ba feto, iha komunidade rural, feto mak sai ajente prinsipál iha familia, tanba sira responsavel ba kuru be’e, tein, fase ropa no sustenta familia. Bainhira akontese be’e maran, ami feto nia servisu aumenta liu tan,” Tenik nia.

Nia salienta, programa konversa lokraik akumula parseiru sira husi entidade oioin inklui governu, hodi fó ideia konstrutivu sira ne’ebe sai dokumentu prinsipál atu mitiga mudansa klimatika.

“Ohin, ita bolu ema sira ne’e mai atu bele fahe sira-nia dezafiu, obstakulu no solusaun saida mak ita bele foti, nune’e sai ita-nia dokumentu ida hodi halo advokasia ba governu no husu apoiu husi parseiru dezenvolvimentu sira hodi halo mitigasaun ba mudansa klimatika.

Iha fatin hanesan, Xefi Departamentu Relasaun Publiku no Parseiru Dezenvolvimentu iha Sekretaria Estadu Igualdade (SEI), Hermínio Xavier, deklara katak SEI apresia inisiativa APFTL nian tanba programa ne’e fó kontribuisaun ba esforsu governu hodi prioritiza asuntu igualdade no mudansa klimátika.

“SEI foka liu ba impaktu mudansa klimatika ba feto, labarik feto, ema ho defisiénsia no grupu vuneravel sira seluk, entaun politika SEI atualiza tuir deklarasaun Maubisse, ne’ebé kontein rekomendasaun ba entidade relevante sira hanesan Diresaun Jeral Meiu Ambiente no Ministériu Agrikultura e Peskas hodi aumenta asesu feto sira iha area rural ba enerjia renovável”.

Nia fundamenta, deklarasaun Maubisse kabe ba programa ne’ebe APFTL realiza, tanba foku ba mudansa klimatika ne’ebe lori impaktu negativu ba feto sira.

“Deklarasaun Maubisse fó biban ba feto sira iha area rural asesu ba enerjia renovável ka asesu ba enerjia ne’ebe moos no hatene utiliza enerjia alternativas uza fugaun Timor, sai solusaun ba adaptasaun mudansa klimatika, tanba problema ida ne’e afeta ba saúde publiku liu-liu ba feto sira, tanba ita hatene feto sira mak sofre liu ba mudansa klimatika”.

Entretantu, atividade konversa lokraik ne’e partisipa husi delegasaun SEI, Prezidente APFTL ho nia ekipa, Sosiedade Sivíl, OXFAM iha Timor-Leste, Estudante no Parseiru dezenvolvimentu sira.

TAGS
Share This