Pio : “Papel Mídia Iha Luta Libertasaun Pátria no Faze Libertasaun Povu”

Imajem : Pio Jackely de Jesus halo diskursu iha Kampus Fakuldade Siénsia Sosiais Kaikoli Dili,10/10/2024. Foto : DECOM UNTL

SAPNewsTL, Dili : Estudante Universidade Nasional Timor Lorosa’e (UNTL), Fakuldade Engenharia Siénsia no Teknolojia, Departamentu Informatika Pio Jackely de Jesus ko’alia kona-ba, “Papel Mídia Iha Luta Libertasaun Pátria no Faze Libertasaun Povu Timor-Leste”.

Pio Jackely de Jesus simplifika tema ne’e ba haat : Saida Mak Papel, Mídia, Libertasaun Patria no Libertasaun Povu ?

Papel katak knar, dever, obrigasaun, responsabilidade no misaun ida ne’ebé atribui ba ema, ka grupu ka instituisaun ida hodi hala’o ninia dezempenhu ba bem estar komun sosiedade nian.

Mídia, Tuir Péritu Marshal McLuhan define Mídia maka orgaun komunikasaun social ka veíkulu, espasu no kanal ne’ebé transmite mensajem hosi emisor no interlokutor ba reseptor sira liu hosi jornal, rádiu, televizaun no plataforma online sira.

Libertasaun patria maka luta ida ne’ebé heroi sira halo desde kolonizasaun Portugal durante tinan 450 no invazaun indonésia durante tinan 24, iha ne’ebé halo povu barak sofre intimidasaun, torturasaun, violasaun direitus humanus, no mate tanba kauza atu hetan ukun rasik an to’o ema liu rihun atus rua limanulu lakon vida, molok konkista Timor-Leste sai nasaun independente, livre, demokrátiku no soberanu iha mundu.

Libertasaun Povu mak esforsu koletivu no dedikasaun ampla ne’ebé komponente hotu halo liu hosi investimentu ba dezenvolvimentu infraestrutura, dezenvolvimentu sosial, ekonomia, no dezenvolvimentu fortalesimentu instituisional bazeia ba Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál (PEDN 2011-2030) ne’ebé atu atinji rendimentu media altu iha tinan 2030.

Senhores no senhoras

Papel Mídia krusial no fundamentu tebes iha prosesu luta libertasaun nasionál, iha libertasaun patria mídia hola papel importante hodi rekolla, prosesa no divulga informasaun iha rai-laran ba mundu, ezemplu ida maka Jornalista Internasional na’in lima ne’ebé hetan assasinatu iha Balibo, ohin loron ita hanaran Balibo Five, Jornalista Max Sthal ne’ebé fo sai akontesimentu 12 Novembru 1991 hodi halo mundu hakfodak, loke matan no fo atensaun ba Timor-Leste nia luta ba autodeterminasaun liliu nasoins unidas ne’ebé iha autoridade ba determinasaun ezisténsia estadu ida nian.

Portantu, laiha mídia nasionál no internasional, mundu la hatene Timor, laiha mídia, direitu povu nian ema viola no diskrimina perante iha komunidade internasional, tan ne’e Timor-Leste nia ukun an la ses hosi mídia no jornalista sira nia kontribuisaun ne’ebé klean no frutuoza tebes.

Oinsa papel mídia iha kontextu libertasaun povu ?

Papel Mídia iha faze libertasaun povu kontinua imporante tanba Estadu Timor-Leste konsagra iha Konstituiasaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste (K-RDTL) artigu 40o no 41o kona-ba liderdade imprensa no liberdade expresaun katak estadu garante ba konstrusaun imprensa no liberdade asesu informasaun no hato’o opiniaun.

Nune’e, mídia asume papel importante hodi defende no hametin konstrusaun estadu direitu no demokrátiku, mídia maka bele haburas demokrasia, defende lialos, ajente kontrolu sosial, asegura boa governasaun, defende sidadaun vulneravel no abandonadu sira iha rural tantu urbanu.

Eis Guerilleiru, Primeiru Ministru Kayrala Xanana Gusmão hateten Mídia nu’udar elementu importante iha konstrusaun estadu no nasaun, imprensa la’os de’it informa maibe eduka sidadaun liu hosi kobertura ne’ebe analítiku, krítiku no investigativu, Imprensa mak bele lori Timor ba mundu no lori mundu mai Timor.

Nune’e mós, Eis Prezidente Repúblika Taur Matan Ruak konsidera liberdade imprensa no expresaun importante tebes, mídia no jornalista mak ponte ba informasaun loos no kredivel, jornalista inkomoda, kontrola no fo sai lialos, eduka sosiedade no prezerva istória. Mídia laiha nosaun, dala ruma jornalista sente ki’ik iha ema boot sira le’et maibe jornalista no mídia nia lian kroat no folin ba sosiedade.

Enkuantu, Vise Primeiru Ministru Mariano Assanami Sabino deklara katak Mídia mak klamar ba demokrasia, laiha mídia demokrasia la moris, labele iha monopolia lialos, liberdade espresaun no liberdade imprensa tenki forte no metin nafatin. Mídia tenki funsiona hodi luta ba ezisténsia kada sidadaun nian tuir lei inan no lei oan sira hodi garante no promove sosiedade ne’ebé sivilizadu, demokrátiku no iha respeitu ba direitus humanus.

Bazeia ba sitasaun hirak mak ha’u temi, atu aprofunda katak papel mídia kaer knaar sagradu, papel ne’e fundamental tebes iha luta ba ukun an inklui iha luta ba libertasaun povu liliu kona-ba hatutan povu nia lian, sai lian ba lian laek sira, sai mata dalan ba sosiedade ne’ebe informativu, inspirativu, edukativu, konstrutivu, krítiku, responsivu, justisa, paz, estabilidade no dezenvolvimentu nasionál.

Tuir dadus tinan 2024, Konsellu Imprensa rejista mídia hamutuk 48 no númeru jornalista besik atus lima (500) iha Timor-Leste, ita bele dehan mídia nu’udar defensor, guardiaun no servidor ne’ebé sempre iha komunidade nia leet hodi defende ema kiak no kiik sira, ema kbiit laek no marzinalizadu, mídia no jornalista mak ponte entre povu ba governu no governu ba povu.

Molok remata, atu konklui katak mídia hala’o knar importante no makaas tebes iha luta libertasaun patria, ohin loron patria libertada, enkuantu, mídia nia papel kontinua importante iha faze libertasaun povu liliu kontra injustisa sosial, dezigualdade, korupsaun, koluzaun, nepotizmu, partidarismu, partidarizasaun ba funsaun públiku sira, prátika rasismu, grupuismu, mitigasaun ba mudansa klimátika, kontra degradasaun ambiental, disinformasaun sira, notísia falsa, reduz instabilidade no divizionismu iha nivel nasional, rejional no internasional.

Iha ámbitu komemorasaun ba loron nasionál liberdade ba daruak ne’ebé ho tema, “Atmosfera Liberdade Imprensa Iha Planeta Demokrasia”, iha ne’ebe Timor-Leste sei komemora ofisialmente iha loron 16 Fulan Fevereiru 2024. Nu’udar sivitas akadémikas hakarak fo onra boot ba jornalista sira hotu ne’ebe kontribui ona ba independénsia no parabens ba mídia nasionál hotu-hotu, imi nia misaun kontinua sai save no prevalese nafatin ba povu maubere iha kontextu ukun rasik an.

Ikus liu, nu’udar sivitas akadémika ida iha Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL), ha’u hakarak husu ba :
1. Governu no entidade hotu atu hatene respeita no promove nafatin liberdade imprensa no expresaun iha estadu Timor-Leste nu’udar elementu determinante iha konstrusaun nasaun no estadu inklui konstrusaun damen no estabilidade nasionál.

2. Sidadaun sivil no militar hotu atu asegura, rekunhese no tane aas servisu jornalista hot-hotu nian iha ne’ebé deit, bainhira deit no ba saida de’it, importante iha respeitu ba kódigu konduta jornalismu 10 ne’ebé hatur hosi konsellu imprensa de Timor-Leste tanba agora index liberdade, Timor sei okupa ba dala ruanulu iha mundu no dahuluk iha Asean.

3. Mídia no Jornalista sira presiza kontinua promove reportajem ne’ebé inkluzivu no sensivel ba jéneru liliu violénsia bazeia ba jéneru hanesan sidadaun vulneravel, feto, labarik feto, LGBTQI+, marzinalizadu sira, inklui mitiga ba risku mudansa klimátika, degrasaun ambiental no seluk tan.

Normalmente, bee mak fo moris ba balada sira, aihoris no ema hotu, nune’e mós mídia mak bee ne’ebé bele hamoris demokrasia, liberdade, no justisa popular. Mídia mak odamatan, janela no roman ba mundu.

Viva Midia Nasionál no Internasionál
Viva Ba Jornalista sira
Viva Povu Timor-Leste

Jornalista : Marcela Mery da Costa

Share This

COMMENTS

Wordpress (0)
Disqus ( )