PN Aprova OJE Ba MNEK Hamutuk $๐Ÿ‘๐Ÿ”,๐Ÿ‘๐Ÿ‘๐Ÿ’,๐Ÿ“๐Ÿ๐Ÿ”.๐ŸŽ๐ŸŽ Iha Faze Espesialidade

Imajem : MNEK Bendito Freitas Iha PN, 17/11/2025. Foto : Mรฉdia MNEK

SAPNewsTL, Dili โ€” Parlamentu Nasionรกl aprova tรฉtu Orsamentu Jerรกl Estadu (OJE) tinan 2026 aloka ba Ministรฉriu Negรณsius Estranjeirus no Kooperasaun (MNEK) hamutuk $36,334,526.00 iha faze espesialidade.

Proposta OJE 2026 neโ€™ebรฉ atribui ba MNEK neโ€™e passa iha espesialidade ho votus afavรณr 42 kontra zero no abstensaun 23, iha durante diskusaun no votasaun ba proposta lei no.23/VI (3a) sobre OJE ba tinan fiskal 2026, iha plenรกria Parlamentu Nasionรกl.

Total orsamentu MNEK nian ba tinan 2026 nian ho montante final hamutuk $36,334,526.00. Orsamentu neโ€™e fahe ba kategoria salรกriu vensimentu hamutuk $19,897,14600, bens no servisu $15,437,380 no kapitรกl menor $1,000,000.

Iha diskusaun neโ€™e, deputadu sira aprezenta proposta nรบmeru 29 hodi halo transferรฉnsia interna iha orsamentu MNEK nian husi rรบbrika salรกriu vensimentu milliaun $3 hodi aloka fali kategoria bems no servisu.

Proponentes sira justifika katak, rajaun husu atu halo transferรฉnsia interna husi kategoria salรกriu no vensimentu ba bems no servisu, hodi asegura kompozisaun orsamental neโ€™ebรฉ adekuadu ba programa polรญtika externa Timor-Leste nian ho forma efikรกnsia no efisiรฉnsia.

Durante diskusaun, deputadu kestiona kona-ba asistรฉnsia protokolar diplomata sira-nian iha estranjeirus neโ€™ebรฉ hamosu diskriminasaun, inklui problema neโ€™ebรฉ estudante hasoru ligadu ho kitas no viza ba estudante timoroan sira iha Indonรฉzia.

Problema seluk reforsa programa formasaun ba diplomata timoroan sira, tanba Timor-Leste sai ona membru plenu ba ASEAN ho Organizasaun Mundiรกl Komรฉrsiu, tan neโ€™e, presiza iha diplomata neโ€™ebรฉ kualidade hodi reprezenta estadu iha rai-liโ€™ur.

Ministru Negรณsius Estranjeirus no Kooperasaun, Bendito Freitas klarifika, mudansa orsamentu milliaun $3 husi verba salรกriu vensimentu ba bems no servisu atu bele garante funsionamentu iha operasionalizasaun mรกsimu no efetivu servisu sira tantu iha rai-laran no misaun prefรฉrika sira.

Ministru tenik tan katak, “ministรฉriu kontinua tau prioridade ba programa kapasitasaun rekursu umanus liu-liu ba kuรกdrus MNEK nian, nuneโ€™e bele halo servisu ho kompetรฉnsia no responsabilidade”. Hateten MNEK Bendito Freitas iha PN, 17/11/2025. Sita Mรฉdia MNEK

Diskusaun espesialidade ba proposta lei OJE 2026 neโ€™e, partisipa husi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmรฃo, Ministru Bendito Freitas, Vise-Ministra ba Assuntus ASEAN, Milena Rangel ho membru governu no seluk tan.

TAGS
Share This