PN Aprova OJE Ba MNEK Hamutuk $𝟑𝟔,𝟑𝟑𝟒,𝟓𝟐𝟔.𝟎𝟎 Iha Faze Espesialidade

Imajem : MNEK Bendito Freitas Iha PN, 17/11/2025. Foto : Média MNEK
SAPNewsTL, Dili — Parlamentu Nasionál aprova tétu Orsamentu Jerál Estadu (OJE) tinan 2026 aloka ba Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasaun (MNEK) hamutuk $36,334,526.00 iha faze espesialidade.
Proposta OJE 2026 ne’ebé atribui ba MNEK ne’e passa iha espesialidade ho votus afavór 42 kontra zero no abstensaun 23, iha durante diskusaun no votasaun ba proposta lei no.23/VI (3a) sobre OJE ba tinan fiskal 2026, iha plenária Parlamentu Nasionál.
Total orsamentu MNEK nian ba tinan 2026 nian ho montante final hamutuk $36,334,526.00. Orsamentu ne’e fahe ba kategoria saláriu vensimentu hamutuk $19,897,14600, bens no servisu $15,437,380 no kapitál menor $1,000,000.
Iha diskusaun ne’e, deputadu sira aprezenta proposta númeru 29 hodi halo transferénsia interna iha orsamentu MNEK nian husi rúbrika saláriu vensimentu milliaun $3 hodi aloka fali kategoria bems no servisu.
Proponentes sira justifika katak, rajaun husu atu halo transferénsia interna husi kategoria saláriu no vensimentu ba bems no servisu, hodi asegura kompozisaun orsamental ne’ebé adekuadu ba programa polítika externa Timor-Leste nian ho forma efikánsia no efisiénsia.
Durante diskusaun, deputadu kestiona kona-ba asisténsia protokolar diplomata sira-nian iha estranjeirus ne’ebé hamosu diskriminasaun, inklui problema ne’ebé estudante hasoru ligadu ho kitas no viza ba estudante timoroan sira iha Indonézia.
Problema seluk reforsa programa formasaun ba diplomata timoroan sira, tanba Timor-Leste sai ona membru plenu ba ASEAN ho Organizasaun Mundiál Komérsiu, tan ne’e, presiza iha diplomata ne’ebé kualidade hodi reprezenta estadu iha rai-li’ur.
Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Bendito Freitas klarifika, mudansa orsamentu milliaun $3 husi verba saláriu vensimentu ba bems no servisu atu bele garante funsionamentu iha operasionalizasaun másimu no efetivu servisu sira tantu iha rai-laran no misaun preférika sira.
Ministru tenik tan katak, “ministériu kontinua tau prioridade ba programa kapasitasaun rekursu umanus liu-liu ba kuádrus MNEK nian, nune’e bele halo servisu ho kompeténsia no responsabilidade”. Hateten MNEK Bendito Freitas iha PN, 17/11/2025. Sita Média MNEK
Diskusaun espesialidade ba proposta lei OJE 2026 ne’e, partisipa husi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, Ministru Bendito Freitas, Vise-Ministra ba Assuntus ASEAN, Milena Rangel ho membru governu no seluk tan.

