TL Kansela Misaun Paz iha Guiné-Bissau ! PM Xanana Husu Deskulpa

Imajem : Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão. Foto : Média GPM
SAPNewsTL, Dili – Estadu Timor-Leste (TL) kansela misaun pás iha Guiné-Bissau, Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão husu deskulpa bá Governu Tranzisaun ne’ebe sente ofendidu ba linguajem “estadu falladu”.
Xanana Gusmão hateten Timor-Leste deside hodi kansela misaun pás atu rezolve problema polítika ne’ebé akontese iha Guiné-Bissau tanba Governu tranzisaun iha Guiné-Bissau konsidera Timor-Leste la folin buat ida no la merese atu ajuda sira.
“Ha’u husu deskulpa bá Governu tranzisaun Guiné-Bissau. Ha’u mós rona, kuitadu ha’u ne’e sé. Iha-ne’e ha’u sempre dehan erói luta rezisténsia nian mak ita-nia povu. Laiha erói seluk. Ne’ebé ha’u ne’e la’ós erói. Ha’u la defende-an”.
“Ha’u hakru’uk tebtebes maibé ho Prezidente Repúblika ami deside tiha ona la haruka misaun bá. Ita mak kansela tanba sira dehan Timor ne’e ba halo saida. Imi ne’e la folin buat ida, imi mai fali ajuda ami,” PM Xanana iha salaun João Paulo II, Comoro, 16/02/2026
Desizaun kansela misaun pás ne’e verbál de’it no la hakerek karta formál bá Governu Tranzisaun Guiné-Bissau.
Xefe Governu dehan kanselamentu ne’e la fó impktu bá relasaun entre rai rua tanba daudaun ne’e Timor-Leste assume hela Prezidénsia CPLP no iha fulan-Jullu selebra aniversáriu CPLP nian iha TL ne’ebé sei partisipa hosi ministru sira hosi nasaun membru tomak.
Tuir loloos Timor-Leste atu hala’o misaun pás iha Guiné-Bissau atu fó Solidariedade entre nasaun lusófonu sira tanba Timor-Leste ho Guiné-Bissau hanesan membru bá CPLP.
Timor-Leste hanesan nasaun ne’ebé hetan ona esperiénsia konflitu no rekonstrusaun, nune’e hakarak fó apoiu bá nasaun seluk ne’ebé ko’alia lian Portugés no presiza estabilidade.
Alénde ne’e atu apoia estabilidade polítika no seguransa, tanba Guiné-Bissau hetan ona problema polítika no militár barak hanesan golpe estadu no instabilidade Governu.
Timor-Leste haruka péritu sira hanesan polísia no militar atu ajuda Reforma seitór seguransa, hametin órdem no pás sosiál.
Timor-Leste iha esperiénsia rasik, depois independénsia iha 2002, simu ona misaun pás hosi United Nations. Tanba ne’e, Timor-Leste sente katak importante atu kontribui fila-fali bá pás mundiál, liu-liu bá nasaun ne’ebé iha situasaun hanesan.


