VPM Kalbuadi : Turizmu Pilar Estratéjiku Ba Diversifikasaun Ekonomia TL

Imajem : Vice-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Assuntu Ekonómiku, no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay. Foto : Média GVPM

SAPNewsTL, Díli : Vice-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Assuntu Ekonómiku, no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, informa, turizmu mak pilar fundamental iha esforsu diversifikasaun ekonomia, fó kontribuisaun ba dezenvolvimentu sustentavel, empregu no prezervasaun patrimóniu kultural.

Vice-Primeiru-Ministru Francisco Kalbuadi Lay hateten, forum turizmu ne’e importante tanba sei sai plataforma ida hodi atraí investimentu, fó oportunidade ba troka ideia no partilha koñesimentu entre governu, setor privadu no parseiru dezenvolvimentu sira iha Timor-Leste.

“Ha’u apresia no fó parabens ba setor privadu sira nasional ne’ebé sira lubuk ida ho inisiativu investe sira-nia osan balun husu ajuda liu husi BNCTL maibé ita senti orgullu ohin loron tempu ba asaun, Timor-Leste prontu kria ambiente ne’ebé fasilita investimentu, rasionaliza regulamentu sira hodi kontribui ba dezenvolvimentu sustentavel”.Dehan Vice PM Francisco Kalbuadi Lay hafoin partisipa Fórum Investimentu Turizmu Timor-Leste 2025 iha CCD Quinta-feira, (25/09/2025)

Kalbuadi Lay argumenta, turizmu la’ós de’it prioridade iha Plano Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasional 2011–2030, maibé mós parte integrál iha programa IX Governu atu diversifika ekonomia husi mina no gás. Turizmu oferese oportunidade ida hodi kria kresimentu sustentavel, fortifika komunidade lokal, kria empregu ba juventude no proteje rai, tasi ho kultura ne’ebé identifika iha nasaun Timor-Leste.

“Objetivu forum ida ne’e, ita prioritiza ba aselera turizmu sustentavel, atraí investimentu inovador no promové imprendimentu hodi hametin kompetitividade Timor-Leste iha merkadu turizmu global”.

“Entaun forum ida-ne’e sei fó fókus ba diskusaun durante loron tolu kona-ba kolaborasaun signifikativu entre governu, setor privadu no parseiru dezenvolvimentu sira.”

VPM Kalbuadi Lay hatutan,Timor-Leste bele dezvolvolve ekonomia azul no ekonomia verde, nu’udar plataforma ne’ebé fó ba ekoturizmu identidade própria, no mós hatudu potensial patrimóniu natural no kultura Timor-Leste.

Iha fatin hanesan, representante Banku Mundial iha Timor-Leste, David Freedman, hatete inisiativa governu atu halibur entidade relevante ba setor turizmu sai dalan importante tebes tanba kria espasu diskusaun kona-ba dezenvolvimentu turizmu no implementasaun asaun konkretu.

“Nu’udar reprezentante Banku Mundial, ha’u sente katak inisiativa ida ne’e di’ak tebes tanba ita konsege halibur parseiru hotu-hotu, rona direta husi Vise-Primeiru-Ministru, hodi alista asaun konkretu atu dezenvolve setor turizmu. Importante mós atu asegura katak implementasaun halo pasu ba pasu to’o tinan oin,”

Nia salienta, forum ne’e, Banku Sentral konsidera katak setor turizmu bele kontribui ba dezenvolvimentu ekonomia, inklui setor finanseiru no sistema pagamentu dijital ne’ebé importante hodi sustenta dezenvolvimentu ida ne’e.

“Ita-nia nasaun Timor-Leste komesa dezenvolve no progresu, maski númeru vizitante sei menus kompara ho nasaun vizinhu. Maibé sinal pozitivu ne’ebe hetan hanesan koneksaun aviaun direta husi Xina, Singapura, Malásia no Austrália, hanesan faktor ida atu estimula investimentu. Setor privadu lokal no internasionál mós komesa investe iha hotelaria no servisu seluk, maski seidauk maksimál”.

Tuir Freedman, Banku Mundial iha Timor-Leste agora iha imprestimu ativu ho montante US$59 miliãun, inklui projetu estrada Gleno no Letefoho. Até agora seidauk asina imprestimu foun, maibé Banku Mundial kontinua diskute no prontu atu fó asisténsia teknika ne’ebé prioridade husi Governu.

“Banku Mundial iha komitmentu forte ba transparénsia. Dadus kona-ba projetu sira, montante imprestimu no informasaun seluk hotu-hotu bele asesu iha pájina internet ofisiál. Se iha pergunta ruma, ami prontu atu fó klarifikasaun,” Freedman Hakotu.

TAGS
Share This