Pratika Asédiu Seksual ! Governu Suspende Diretor Na’in Rua

Imajem : Ministra Edukasaun Dulce de Jesus no Sekretariu Estadu Igualdade Elvina de Sousa hala’o komunikadu imprensa iha Salaun VIP-ME Villa Verde, 28/02/2025

SAPNewsTL, Díli — Obedese ba Artigu 23⁰ Kodigu Penal kona-ba tentativa, aplika inkoretamente iha krime violasaun seksual ho kazu violasaun seksual tuir Artigu 172⁰ Ministériu Edukasaun, Sekretáriu Estadu Igualdade ho Institutu Nasionál para a Defesa dos Direitos Criança, kondena maka’as Diretor eskola rua ne’ebe prátika asediu sexual hasoru estudante.

Ministra Edukasaun (ME) Dulcia de Jesus Soares deklara, Governu liu-husi (ME), kordena ho Sekretáriu Estadu Igualdade (SEI) no Institutu Nasionál para a Defesa dos Direitos Criança (INDDICA) simu informasaun husi familia vitima, ho alegasaun diretor eskola rua iha Dili komete asédiu seksual.

“ME hetan informasaun hosi alin-estudante no familia rua iha semana ida ne’e ho alegasaun Diretér Eskola rua iha Dili, ne’ebé funsionáriu públiku, komete asédiu seksual, nune’e imediatamente ME kordena direita ho SEI no INDDICA halo ona avaliasaun preliminar ba alegasaun rua ne’e, entaun ami kondena maka’as, la tolera violénsia sexual akontese”. Dehan Ministra Edukasaun ba Jornalista sira iha Salaun VIP ME Vila Verde, Sexta (28/02/2025).

Ministra Dulcia fundamenta, Ministériu Edukasaun liuhosi Diresaun Nasional Ensinu Sekundariu no Inspesaun Jeral halo ona avaliasaun preliminar no rekolle informasaun baze kona-ba alegasaun sira ne’e, Ministra haree ho sériu alégasaun sira ne’e no koordena kedas ho INDDICA, nu’udar entidade espesializada haree ba direitu labarik, no Sekretaria Estadu Igualdade, nu’udar entidade koordenadora implementasaun Planu Asaun Nasional Kombate Violensia Bazeia ba Jéneru.

“Ami husi instituisaun tolu hamutuk halo konferénsia imprensa ida-ne’e hodi espresa katak la tolera no kondena hahalok hosi kualkér diretor no manorin sira ne’ebé pratika asediu sexual iha kualkér instituisaun publika ou privadu, no mais pior liu hasoru labarik ho idade minoridade husi 17 anos mai kraik”.

Governante ne’e salienta, Timor-Leste iha ona zero toleransia ba kazu 52 asédiu seksual iha eskola, sira ne’ebé halo sei sujeitu ba prosesu dixiplinar no hetan sansaun ne’ebé adekuadu.

Eskola hotu-hotu iha Timor-Leste tenke sai fatin seguru ba estudante sira hotu, liuliu estudante-feto no labarik sira, Asédiu seksual hanesan infrasaun disiplinar ne’ebé sériu no tenke hetan asaun ne’ebé reflete ba ninia seriedade.

Asédiu sexsual iha eskola sira hasoru estudante viola direitu labarik ne‘ebé prevé ona iha Konstituisaun no mos iha Konvensaun Direitu Labarik. Orientasaun Komisaun Funsaun Publika Prevensaun no Kombate Asédiu Seksual aprova iha tinan 2017. Ministériu Edukasaun hahu 2018 mos determina tiha ona infrasaun dixiplinar espesifiku kona-ba asédiu seksual halo hosi manorin sira iha Ambitu rejime dixiplinar karreira dosente.

“Ministériu Edukasaun mos bandu asédiu seksual halo hosi estudante sira hasoru estudante liuhosi diploma ministerial kona-ba dixiplina estudante siklu 3 no ensinu sekundariu. Asédiu seksual mos hanesan violénsia bazeia ba jéneru no tuir Planu Asaun Nasional Kombate Violénsia Bazeia ba Jéneru, Governu kompromete ona atu foti asaun hodi prevene no kombate asédiu sexsual, nune’e ita nia oan no alin feto maluk sira livre husi traumatismu”.

Nia aprofunda, alegasaun asédiu seksual ne’ebé komete hosi manorin reprezenta violasaun devér étiku-profisional no tuir regra aplikavel tenke loke prosesu dixiplinar lidera hosi Komisaun Funsaun Publika tuir regra sira iha Estatutu Funsaun Públika.

Enkuantu, Sekretária Estadu Igualdade Elvina De Sousa afirma, Sekretáriu Estadu kondena maka’as aktu asédiu sexsual ne’ebe komete husi funsionariu publiku tantu professor ou kualkér pessoa ida ne’ebe prátika hahalok inmoralidade edukativa hasoru nia estudante rasik.

“SEI kondena maka’as hahalok ne’e tamba aktu asediu sexual sei lori impaktu negativu ba vitima sai trauma, lakon esperansa atu aprende moe no tauk, Asédiu seksual akontese iha ne’ebe deit ita labele permite tamba eskola tenki sai fatin edukativu ba ema hotu-hotu”.

Nia hatutan, SEI koopera ho ME no INDDICA akompaña prosesu ne’e tuir dalan legais hodi halo suspensaun ba infrator sira ne’ebe viola direitu labarik nian, nune’e husi SEI hato’o apresiasaun ba vitima ne’ebe brani hato’o keixa.

Iha fatin fatin hanesan, Prezidenti Institutu Nasionál para a Defesa dos Direitos Criança (INDDICA) ho felisitasaun tristeza bainhira simu informasaun husi familia alegada kona-ba kazu refere nia parte orienta kedas ekipa balun tun direita ba terrenu hodi halo fiskalizasaun, nune’e husi parte INDDICA kondena aktu refere.

“Ami triste tebes ho asaun ne’e no ami ho pozisaun katak kondena asaun ne’ebe mak halo husi manorin nain ne’e, tuir lolos nia mak sai protetor no edukador atu eduka nia alunus hodi hasoru prosesu dezenvolvimentu ho diak maibe nia mak sai autor ne’ebe habadak nia alunus nia futuru”.Tenik nia

Institutu Nasionál para a Defesa dos Direitos Criança nu’udar entidade ida ne’ebe trata kona-ba asuntu labarik liu-liu halo avodkasia ba labarik sira, nune’e INDDICA kordena ho Ministériu Edukasaun mahon ba professor sira hodi prosesu kazu ne’ebe diretor eskola rua halo hasoru nia estudante iha resintu eskola nian.

“Ami ohin iha ne’e tanba koordensaun diak ho Ministru Eduksaun, bainhira ami rona informasaun ne’e ami nia ekipa tun ba terenu hodi halo assesmentu hodi bele haree situasaun, husi INDDICA prontu akompaña vitima nia prossesu to’o nia rohan”.

Entretantu, kazu ne’e akontese iha loron 15
fulan fevereiru tinan ne’e, hafoin familia estudante ABL hala’o komferensia hodi kontra dirijente eskola sekundariu jeral ida iha Dili oeste ne’ebe sai hanesan infrator ho inisial MSP tamba deskonfia pratika asédiu sexual hasoru estudante ABL ho idade 17.

Tuir reprezentante familia Estefania Sarmentu, konta kronolojia husi akontesimentu ne’e katak, estudante ne’e ba husu billete kuitánsia, no fo osan dolar rua hodi selu kuitánsia refere, maibe, diretor ne’e la simu osan no hamrik savi odamatan, foti fali osan dolar 20 tau ba estudante nia bolsu hodi hakuak, rei no hasai nia orgaun vital hatudu ba estudante.

Aleinde ne’e hatan ba preokupasaun Ministériu Edukasaun, Sekretáriu Estadu Igualidade, Institutu Nasionál para a Defesa dos Direitos Criança ho familia vitima, Diretor Eskola Sekundariu Jeral (ESG) ho inisial MSP rezeita total akuzasaun ne’e tamba nia ho rajaun katak nia parte la pratika asédiu sexual kontra vitima ho inisial ABL

Jornalista: Guilhermino Ramos & Marcela Mery

Share This

COMMENTS

Wordpress (0)
Disqus ( )