HAK Konsidera Governu Halo Violasaun Ba Direitos Humanos Ne’ebe Grave

Imajem : Konferénsia Imprensa hosi Assosiasaun HAK iha Dili, 19/08/2025

SAPNewsTL, Dili : Assosiasaun HAK konsidera governu halo tratamentu la dignu no halo violasaun ba direitu umanu grave, komunidade sira sei kontinua asesu bee matan no mota, kondisaun ka infraestrutra eskola la di’ak, aimoruk menus no fasilidades saúde la adekuadu no estrada aat.

Ermelinda Soares – SAPNewsTL

Portavos Maria Galucho hatete prizionieru sira seidauk hetan asistensia ne’ebé efetivu husi Defensoria Publika sira, produsaun agrikola la sa’e, pensamentu patrialkal domina iha sosiedade, fasilidade públiku ladun asesível no inkluzivu, diskriminasaun hasoru feto, labarik no grupu minoritariu sira.

Maria konsidera “Situasaun direitus umanus real, komunidade sei kontinua infrenta eviksaun ne’ebé laiha tratamentu dignu ne’e nu’udar violasaun direitus umanus grave, ladun iha fatin dignu no apropriadu ba komunidade hodi hala’o sira-nia atividade ekonomika”. Tenik Portavos Maria Galucho iha Dili, 19/08/2025

HAK nu’udar organizasaun direitus umanu tuan iha Timor-Leste ne’ebé hari’i iha loron 20 Agostu 1996, ne’ebe ohin loron kompleta ka halo tinan ba dala XXIX.

HAK nia servisu maka hakbiit no habo’ot asuntu direitu umanu iha teritóriu nasionál, ne’ebe kobre rejiaun tolu maka Rejiaun konstitui munisipiu Manatuto, Baucau, Viqueque, no Lautem, Rejiaun II konstitui munisípiu Aileu, Ainaro, Manufahi no Covalima no Rejiaun III konstitui munisípiu Dili, Ermera, Liquiça, Bobonaro nо Rejiaun Administrativa Espesiál Oecusse-Ambeno.

Programa prinsipal kona-ba Justisa, HAK hala’o akompañamentu ba vítima violasaun seksuál ba funu mundial daruak iha Timor-Leste, durante okupasaun Militar Japaun no vítima violasaun direitu umanu durante okupasaun Militár Indonézia.

HAK servisu hodi asegura polítika ba hasa’e produsaun agrikola no politika ba distribuisaun subsídiu agrikola no programa estabelesimentu extensionista iha suku sira, infraestrutura báziku iha setór agríkola hanesan konstrusaun no manutensaun ba irrigasaun inklui mós halo formasaun ba lider komunitariu, ofisial polisia suku-OPS, ONG iha nivel Munisipiu no juventude hodi hasa’e sira nia koñesementu iha asuntu agro-ekolojia, monitorizasaun no advokasia ba situasaun violasaun direitus umanus iha Munisipiu.

HAK monitoriza infraestrutura bázika iha eskola sira hanesan bee, ijiene no saneamentu, nomós implementasaun politika baze edukasaun, kuríkular, programa merenda eskolár no programa formasaun ba profesór sira.

HAK hala’o monitorizasaun no auditoria sosiál ba abastesimentu bee-moos no asesu sidadaun nian ba bee-moos.

HAK monitoriza polítika iha setór saúde, inklui alokasaun profesionál saúde iha fasilidade saúde sira (Postu Saúde, Sentru Saúde Komunitariu, no serbisu saúde munisipál sira) nomós área sistema saúde sira seluk entre sira hanesan jestaun fornesimentu aimoruk no rekursu umanu.

HAK mós monitoriza asuntu sira kona-ba disputa rai iha sosiedade, eviksaun sira ne’ebé ezekuta hosi órgaun estadu relevante sira iha Dili laran no Munisípiu hamutuk ho Sekretariadu Rede ba Rai.

HAK halo monitorizasaun ba prizaun hodi hatene kondisaun prizioneirus sira nian, nune’e mós bem estar guarda prizional sira, kondisaun no fasilidade sira iha prizaun Becora, Gleno no Suai. Servisu seluk mak HAK halo sensibilizasaun ba asuntu direitus umanus no inkluzaun.

Investimentu inkluzivu hodi asegura direitu no liberdade fundamentu grupu vulneravel advokasia ba entidade estadu hodi reforsa iha planeamentu integradu hodi bele asegura ho di’ak liu tan protesaun, no promosaun.

Estadu Timor-Leste halo progresu bo’ot iha ratifikasaun ba instrumentu internasionál liberdade fundamentais ba direitu umanu, ratifikasaun ida ne’e nu’udar forma ida ne’ebé sai sasukat katak ita nia estadu tau aas direitus umanus.

Entidade Estadu nia politika públika kona ba dezenvolvimentu tenki tau ema sai sentru ba dezenvolvimentu. Polítika publika hotu-hotu halo objetivu prinsipal ne’e mak garantia bem estar povu ninian hanesan mensiona iha Konstisuaun artigu 6, alienea E relasiona ho sosiedade nian bem-estar.

Estadu liu husi Governu halo medidas ka politika publika, iha mudansa no progresu iha setór oi-oin maibé ita konsiente katak situasaun reál komunidade sira-nia direitu balu sei hetan violadu.

Komunidade sira balu sei kontinua asesu bee matan no mota, kondisaun ka infraestrutra eskola la di’ak, aimoruk menus no fasilidades saúde la adekuadu no la sufisiente, estrada aat, Prizionierus sira seidauk hetan asistensia ne’ebé efetivu husi Defensoria Publika sira, produsaun agrikola la sa’e, pensamentu patrialkal domina iha sosiedade, fasilidade públiku ladun asesível no inkluzivu, diskriminasaun hasoru feto, labarik no grupu minoritariu sira.

Tuir dadus monitorizasaun HAK periodu 2024 iha Prizaun Becora, Gleno no Suai, husi Prizioneirus 143 ne’ebé HAK intervista 29% la koñese nia Defensor/Advogadu no 71% mak koñese nia Defensor/Advogadu.

Dadus monitorizasaun iha Munisípiu Baucau, Viqueque, Aileu, Ainaro, Dili no Ermera-Iha Suku 50

  1. Setor Saude iha Suku 50. Husi Suku ne’e iha ona Postu Saude 41 no Suku ne’ebe mak la iha Postu Saude 9. Postu Saude ne’ebe asesu ba bee-moos 37 no Postu Saude ne’ebe la asesu ba bee-moos 13. Husi Postu saude ne’e. Postu Saude 31 iha aimoruk sufisiente no Postu Saude 10 mak menus aimoruk.
  2. Setor Agrikultura: husi Suku 50, total irrigasaun 54. Irrigasaun ho kondisaun di’ak 11 no irrigasaun kondisaun la di’ak 43. Kondisaun traktor di’ak 18 no kondisaun la di’ak 10 hosi total 28. Husi total Suku ne’e, Suku 37 mak asesu ba fini no Suku 13 mak la asesu ba fini.
  3. Setor Edukasaun iha Suku 50, totál eskola baziku Filial 87, Infraestrutura, kondisaun sala di’ak totál 71 no Eskola ne’ebé infraestrutura sala la di’ak totál 16.
  4. Setor bee-moos husi suku 50, husi total uma kain: 66,363. Hatudu katak 70% asesu ona bee kanalizasaun, 15% asesu bee matan no mota no mós 15% asesu bee posu. Husi rezultadu Auditoria sosiál ba sistema bee rurais 41 iha Munisipiu Liquica no Manufahi hatudu katak sistema bee rurais ne’ebé mak hari’i ona tinan rua ba leten hasoru desafiu iha operasaun no manutensaun tanba barak mak aat no la funsiona. Husi sistema 41 ne’ebé HAK hala’o Auditoria sosiál hatudu 76% mak estrutura Grupu Maneja fasilidade-GMF la funsiona.

Situasaun hirak iha leten ilustra hela povu Timor-Leste moris iha injustisa nia laran, neʼebé kontribui maka’as hosi politika públika ne’ebé diskriminativu, polítika públika ne’ebe la inkluzivu, la tau ema hotu hanesan, politika públika ne’ebé la responsivu. Husik no hamosu fitar violasaun direitus umanus no liberdade fundamental sidadaun nian, servisu públiku ne’ebé la justu no la efetivu.

Ligadu ho rezultadu monitorizasaun iha leten, HAK hato’o rekomensaun ualu hodi husu responsabilidade governante hodi halo intervensaun no solusiona problema hirak ne’ebe akontese iha suku 50 :

  1. Fó hanoin ba IX Governu presija iha investimentu orsamentu ne’ebé adekuadu ba setór prioridade/fundamentu sidadaun sira nian hanesan ba setór edukasaun, infraestrutura baziku, agrikultura no saúde.
  2. Fó hanoin ba IX Governu atu hapara imediata despeju ilegál no asegura katak ba futuru despeju hotu-hotu implementa tuir Konstituisaun RDTL, Lei Nasionál no Lei Internasionál sira.
  3. Fo hanoin ba Parlamentu Nasionál atu halo fiskalizasaun intensivu ba despeju sira ne’ebé implementa husi IX Governu liu husi Sekretariu Estadu Asuntu Toponomia no Organizasaun Urbana (SEATOU).
  4. Husu ba Ministériu Justisa atu aselera hodi Estabelese Sentru Rehabilitasaun Juvenil no Instalasaun Prizaun Produtivu iha Prizaun Weberek-Munisípiu Manufahi.
  5. Husu Ba Governu Japaun hodi husu deskulpa Formal ba vitima atan seksual iha Timor-Leste no mos fo kompensasaun no reparasaun ba vitima funu mundial daruak nian.
  6. Fó hanoin ba Ministeriu Edukasaun atu konsidera istoria funu mundial daruak nian iha kurikulum nasional.
  7. Fo hanoin ba Parlamentu Nasional atu ratifika konvensaun internasional ba ema lakon forsadu.
  8. Fo hanoin ba Guvernu atu kolabora no servisu hamutuk ho entidade relavante sira atu dudu lei reparasaun hodi fo dignidade ba vitima konflitu pasadu no vitima violasaun sexual periodu 1974-1999.
TAGS
Share This