BREAKING NEWS

๐—ž๐—ผ๐—ป๐˜๐—ฟ๐—ถ๐—ฏ๐˜‚๐—ถ ๐—•๐—ฎ ๐——๐—ฒ๐˜‡๐—ฒ๐—ป๐˜ƒ๐—ผ๐—น๐˜ƒ๐—ถ๐—บ๐—ฒ๐—ป๐˜๐˜‚, Alumni Universitas Gadjah Mada Hari’i ๐—ž๐—”๐—š๐—ฎ๐— ๐—ฎ-๐—ง๐—Ÿ

Imajem : Assembleia dahuluk KAGaMa-TL iha Salaun DIT, 22/11/2025

SAP News TL, Dili : Klibur Asosiasaun Gadjah Mada Timor-Leste (KAGaMa-TL) Halibur alumni ne’ebe estuda iha Universidade Gadjah Mada hodi promove lema “unidu, harmonious no util” hodi tau hamutuk hanoin no matenek ho esperensia ba servisu no dezenvolvimentu nasaun Timor-Leste iha ASEAN no global.

Prezidente eleitu KAGaMa Timor-Leste Manuel Vong hateten, alumni estudante Gadjah Mada por volta 3 mill ne’ebรฉ la’o naruk durante tinan barak hodi kontribui iha sosiedade tuir idak-idak area ho sira-nia profisionalizmu no intelektualizmu.

“Ami-nia apresiasaun boot tebes ba alumni Universidade Gadjah Mada (UGM) Timor-Leste neโ€™ebรฉ maka desde primeiru turnu iha 1981 registu porvolta 3 mil graduadus, ita la’o tinan naruk durante tinan haat-nulu (40)”.

“Ita hare’e maluk sira neโ€™e kontribui barak ona iha sosiedade tuir idak-idak nia area no haree katak sira servisu ho ninia profisionalizmu no intelektuรกlidade. Ami halibur malu tetu hodi formaliza ami-nia Asosiasaun KAGaMa Timor-Leste”. Dehan Prezidente eleitu KAGaMa Timor-Leste Manuel Vong ba SAPNewsTL, iha Salaun DIT, Sabadu loron 22/11/2025.

Nia afirma KAGaMa hakarak kolabora ho guvernu, setor privadu liu-liu universidade sira hodi kontribui ba dezenvolvimentu ekonomia iha Timor-Leste, hare’e ba preokupasaun no problema ne’ebe Timor infrenta hanesan nรบmeru probreja ne’ebe aas.

“Membru KAGaMa preokupa sensibilizadu ho situasaun neโ€™ebรฉ maka iha, liu-liu KAGaMa bele kolabora ho Guvernu, setor privadu no universidade sira atu bele kontribui ba dezenvolvimentu ekonomia no sosial iha Timor-Leste, Ita hare’e ita-nia dezempregu juvenil ne’e aas tebes, nivel nรบmeru pobreja ne’ebe sei aas”.

“Ita tama ona ASEAN entaun presiza tebes atu dinamiza ita-nia rekursu hodi tama iha ASEAN ne’e ita bele fรณ kontribuisaun mais konkreta”.

“Ita mos hare’e katak mudansa klimatika sai preokupasaun enkuantu ita-nia membru KAGaMa ne’e iha area oioin. Ami mos hare’e katak ekonomia liu-liu iha setor agrikultura, industria primaria, sekundaria no tersiaria sai mos hanesan observasaun husi belun sira hotu”.

Ho razaun hirak ne’e hotu maka lori KAGaMa halibur malu atu tau hamutuk kbi’it no forsa hodi bele kontribui ba dezenvolvimentu nasionรกl.

“Ami KAGaMa sai hanesan orgaun ka movimentu ida atu bele halo transformasaun no-mos inspira lideransa iha sosiedade Timor-Leste iha nivel regional no global”.

“Tanba KAGaMa laos deit iha Timor maibe iha Indonezia, ASEAN no iha mundu tomak, ho ida-ne’e bele halo transformasaun ida liga Timor-Leste ba mundu no liga mundu mai Timor-Leste hodi bele hametin Timor nia relasaun no hametin parseria”.

Iha atividade ne’ebe KaGama-TL sei bele halo iha tempu besik maka programa kuliah kerja nyata internasionรกl ne’ebรฉ maka KAGaMa Timor-Leste bele hola parte atu organiza no kordena maluk universidade sira liu-liu estudante sira ne’ebe maka finalista ona no hakarak atu halo interasaun ho estudante sira husi UGM no mos universidade sira husi Indonezia liu-liu husi ASEAN.

Iha asembleia jeral ne’e mos halo konsolidasaun, halibur alumni sira neโ€™ebรฉ barak atu bele partisipa iha KAGaMa tuir idak-idak nia area espesializasaun hanesan agrikultura, peska, pekuรกria, saรบde, turizmu, administrasaun pรบblika, enjenaria, petroleum no seluk tan.

“Ha’u-nia maluk alumni Gaja Mada nian mai ita hamutuk, ita halibur malu tanba iha loron 27 agora ita-nia Magnifika reitora ne’ebรฉ sei mai ho nia delegasaun husi KAGaMa pusat. Ita hakarak atu ho prezensa sira nian, ita mos hakarak ho asembleia jeral ne’e ita selebra aniversรกriu proklamsaun independรฉnsia RDTL ba dala-50”.

“Ita hakarak KAGaMa bele hahu kontribui ba prosesu ida ne’e ho ita-nia espiritu husi ita-nia erois da patria no lider sira ne’ebe mesak inspirador hodi lori ita hetan independรฉnsia ida ne’e”.

Presidente KAGaMa-TL konvida alumni sira husi UGM hodi “mai ita fรณ liman ba malu, servisu hamutuk depois tomada de pose tanba estrutura eleitu ne’e ita hotu nian. ita servisu voluntariu”.

“Liu husi KAGaMa ne’e sei sai hanesan liras no liman ba hatutan ita-boot sira-nia interese karik hakarak atu kontinua estudu iha universidade Gaja Mada ho kualidade, ha’u fiar katak ita-boot sira bele mai ho KAGaMa Timor-Leste, ami-nia ekipa prontu fรณ asistรฉnsia no konserteja UGM sei loke nia odamatan ba timoroan sira ba aprende iha universidade neสผebรฉ ho kualidade iha ASEAN no mundu”.

“Ami hamutuk ho kolega sira maioria mesak ho nivel estudu lisensiatura, masteradu no doutoramentu ho ida ne’e esperansa katak ho KAGaMa nia prezensa bele halo transformasaun ida ba sosiedade liu-husi atividade sira neโ€™ebรฉ maka konkreta liu-liu atividade akadรฉmika, peskiza no kontribuisaun atu hanorin iha universidade sira no sosiedade ne’ebรฉ maka presiza”.

KAGaMa-TL mรณs iha esperansa hodi dezenvolve atividade empreendedorizmu no atividade produtiva tanba ita hotu hatene ekonomia Timor depende liu ba petrรณleu maibรฉ ita mos hare’e husi parte seluk, guvernu no estadu mos tau atensaun ba dezenvolvimentu ekonomia azul

“Aleinde industria, turizmu, no agrikultura, ita tenke dezenvolve, ita investe ema ho kualidade, ita-nia ekonomia nasionรกl bele trasforma tanba ema, tanba ema matenek hodi matenek ita bele dezenvolve Timor-Leste mais prosperu, dinamiku no demokrรกtiku iha Sudeste Aziรกtiku”.

TAGS
Share This