Polémika Klientenizmu Iha Rekrutamentu PNTL ! Deolando Ameasa Halo Manifestasaun

Imajem : Porta voz kadetes foun, Deolando Mendonça iha Palácio Governo, 09/02/2026

SAPNews TL, Díli : Relasiona ho rezultadu rekrutamentu ba kadetes foun Polisia Nasionál Timor-Leste (PNTL) ne’ebe fo sai foin lalais ne’e, PDHJ identifika no deskobre evidênsia irregullaridade no violasaun ba prinsípiu konstitusional iha Timor-Leste.

Provedoria Direitus Umanus no Justisa (PDHJ), Virgílio Da Silva Guterres “Lamuka” hateten liu husi Unidade Asistensia Juridika, Administrativa no Peskiza (UAJAP), hala’o analize juridiku ba prosesu rekrutamentu ba membru foun PNTL, hafoin simu lamentasaun no keixa oioin husi kandidatu sira no relatóriu monitorizasaun ne’ebe prepara husi Diresaun Fiskalizasaun no Rekomendasaun (DFR) hatudu katak iha

“Iha prosesu fiskalizasaun husi Diresaun Fiskalizasaun PDHJ, ni’an hetan dokumentu komprovativu balun kona-ba lista rekomendasaun husi instituisaun estadu balun, ne’ebé rekomenda naran sira hosi membru familia”.Dehan Provedoria Direitus Umanus no Justisa (PDHJ), Virgílio Da Silva Guterres “Lamuka”, ba Jornalista sira iha, Hotel Excelsior Resorport, Segunda-feira,09/02/2026.

Provedor salienta rezultadu husi verifikasaun ba PDHJ prova katak los duni koba-ba públiku nia kestiona kona-ba rekrutamentu ba kandidatu foun ne’e prátika sistema familiarismu.

“Rezultadu verifikasaun PDHJ nian komprova katak lista sira ne’e loos, nune’e presiza investiga kle’an liu tan. Aleinde ne’e, hetan katak laiha divulgasaun públika ba rezultadu sira ba faze selesaun ida-idak, ho de’it rezultadu akumuladu finál ne’ebé publika iha loron 3 fulan-Fevereiru tinan 2026, ne’ebé hamosu preokupasaun sériu sira kona-ba kumprimentu ba prinsípiu transparénsia, igualdade, imparsialidade no kompetisaun”.

Fiskalizasaun Konstitusionalidade
Bainhira ezerse ninia kbit konstitusioná| sira, tuir Artigu 150 C-RDTL nian, PDHJ hato’o pedidu ba fiskalizasaun abstrata susesiva kona-ba konstitusionalidade no legalidade provizaun balun ne’ebé kontein iha Dekretu Ministeriál No. 17/2025.

Iha loron 30 fulan-dezembru tinan 2025, Tribunál Rekursu deklara provizaun oioin hosi dekretu ne’ebé temi ona ne’e materialmente inkonstitusionál no ilegál ho forsa vinkulativa jerál, liuliu liga ba materia sira ne’ebé estabelese mosu diskriminasaun bazeia ba estadu siví.

Kandidatu favorese sira ne’ebé ajente PNTL nia oan, ajente F-FDTL no jerasaun patriota. Introduz kritériu diskriminatóriu bazeia ba kondisaun fíziku ka estadu saúde; Violasaun prinsípiu prezunsaun inosénsia nian.

Tribunál mós determina katak, maski konkursu ne’e la anula definitivamente tanba la’o hela, autoridade kompetente sira iha obrigasaun atu halakon kritériu inkonstitusionál sira no prosede ho re-avaliasaun ba pedidu sira tuir konstituisaun no instrumentu direitus umanus internasionál sira ne’ebé integradu iha orden jurídiku Timor-Leste nian.

 Provedor dos Direitos Humanos e Justiça, Virgílio Guterres Lamukan

Preokupasaun ne’ebé identifika husi PDHJ, apezar de Tribunál Rekursu nia desizaun, PDHJ nia análize legál identifika evidénsia katak kritériu sira ne ebé deklara tiha ona inkonstitusionál no ilegál bele kontinua aplika iha prátika, notavelmente iha definisaun ba kandidatu sira ne ebé tama iha Ezame Médiku.

“Identifika mós referénsia sira ba lista rekomendasaun sira hosi autoridade balu, ne’ebé hamosu preokupasaun sira ne’ebé maka’as kona-ba prátika sira ne’ebé posivel hosi má-administrasaun, abuzu podér, favoritizmu ka nepotizmu, ne’ebé viola prinsípiu sira governasaun di’ak nian”.

Situasaun ne’e hamosu nivel insatisfasaun ne’ebé aas, liuliu entre kandidatu sira ne’ebé ultrapasa pontuasaun mínimu maibé la hetan oportunidade atu kompleta etapa hotu-hotu hosi prosesu selesaun nian.

Bazeia ba konkluzaun ne’ebé hetan ona, Provedór hato’o rekomendasaun sira hanesan tuir mai ne’e :

1. Internalmente PDHJ,

Provedór husu ona atu loke investigasaun urjente ho partisipasaun husi diresaun kompetente sira PDHJ nian, ho hanoin atu investiga ho rigorozu posível irregularidade, prátika má-administrasaun ka violasaun ba prinsípiu legalidade no governasaun diak iha prosesu rekrutamentu.

2. Ministériu Interiór:
a. Provedór haruka karta ba Ministeriu Interiór atu suspende prosesu rekrutamentu, liuliu faze relasiona ho admisaun ba Ezame Médiku;

b. Kumpri Desizaun Tribunál Rekursu nian, hodi halakon kritériu sira ne’ebé deklara inkonstitusionál no ilegál; avalia fali aplikasaun sira bazeia ba kritériu tuir Konstituisaun;

c. Karik presiza, anunsia fali konkursu públiku, hodi garante oportunidade hanesan ba kandidatu potensiál sira hotu.

3. Ba Parlamentu Nasionál

Provedór sei haruka karta ba Parlamentu Nasionál (ohin) atu husu kria Komisaun Inkéritu Independentu ida iha Parlamentu Nasionál hodi hahu halo invetigasaun;

4. Ba Kandidatu Sira

a. Provedór husu ba kandidatu sira ba prosesu admisaun ba Kursu Formasaun Ajente PNTL 2025/2026 ne’ebé iha evidénsia konkreta ka indikasaun sériu kona-ba irregularidade ne’ebé akontese durante prosesu selesaun – inklui prátika favoritizmu, diskriminasaun, violasaun ba kritériu legál, ka desrepeitu ba desizaun Tribunál nian atu arkiva keixa formál ho Ministériu Interiór, tuir lejislasaun ne’ebé aplika ba prosedimentu administrativu.

b. Bainhira iha fundamentu no prova legál ne’ebé sufisiente, kandidatu sira ne’ebé afetadu bele rekorre ba mekanizmu judisiál sira ne’ebé apropriadu, notavelmente hatama asaun Providensia Kautelár, ho apoiu hosi Defensoria Públika, ho hanoin atu proteje sira-nia direitu, suspende hahalok administrativu sira ne’ebé potensialmente ilegál no prevene prejuízu sira ne’ebé labele hapara.

Provedoria Direitus Umanus no Justisa reafirma ninia kompromisu atu defende direitu fundamentá| sira, legalidade administrativa no respeitu ba prinsípiu sira governasaun di’ak nian hodi sublina katak prosesu rekrutamentu sira iha Administrasaun Publika tenke hetan orientasaun hosi transparensia, igualdade, no justisa.

Kandidatu membru PNTL sira mós hato’o ona petisaun ba Parlamentu Nasionál no governu hodi fo atensaun ba asuntu ne’e. Nune’e Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão bolu ona Ministru Interior Francisco da Costa hodi husu esklaresimentu ligadu ho polémika ne’e.

Tan ne’e, rezultadu kona ba Rekrutamentu Membru PNTL ne’ebe sai polémika tanba iha prátika sistema ne’e sei hein desizaun ikus hosi enkontru Konsellu Ministru iha loron aban (11/02/2026).

Portavos Deolando Yano Mendonça hatete, sira-nia parte hato’o ona karta ba Parlamentu Nasionál no Primeiru Ministru hodi hatudu faktu sira kona ba rekrutamentu Membru PNTL foun tanba konsidera iha famíliarizmu.

“Ami hakerek ami-nia ejizensia ho argumentu no evidenisa balun ne’ebé mak ami la presija tau naran iha ne’eba tanba iha konstituisaun mós asegura ema hotu-hotu nia privasidade maibe iha karta ne’eba ami hakerek ejizensia”.

“Ami iha karta notifikasaun rua maka hato’o ba Prezidente Parlamentu no Primeiru Ministru, ami-nia ejizensia maka tenke iha solusaun ba iha ami-nia problema”.

Portavos ne’e haktuir karik laiha resposta mak sei konvida kamada sosial sira hodi hamutuk halo manifestasaun hasoru Ministériu Inferior no PNTL.

“Ami sei tama ba iha faze demostrasaun, iha faze demostrasaun ami sei hato’o karta ba Universidade hotu-hotu no sosiedade sivil ba iha instituisaun relevante bele mós ba inan Aman sira hotu-hotu bele tun hotu para halo demostrasaun hasoru ema hirak ne’ene la konsidera aileba oan sira”.

Deolando afirma, “Ita labele husik ida ne’e liu de’it, se ita husik liu de’it mak ita koko atu halo lutu ba injustisa depois ita koko atu rega para injustisa moris iha rai ida ne’e, maske mundu tomak inklui Timor-Leste agora ema luta hela atu halakon injustisa maibe iha ita-nia rai rasik koko atu halo lutu ba injustisa”. Nia sublina

Antes ne’e, Sekretariadu Rekrutmentu Membru Polícia Nacional Timor-Leste anúnsia ba públiku resultadu teste kandidatu hamutuk 10.597 Pasa & 2.277 La Pasa husi total 12.874 kandidatus. Entre sira ne’ebe hetan aprovadu kandidatu 400 mak sei tuir teste médiku.

Porta voz ne’e deklara prosesu rekrutamentu ba Membru PNTL foun ne’e ho kategoria jeral, laiha ona kouta ba Membru PNTL nia oan no veteranu nia oan tanba antes ne’e Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ) halo paraser ba Tribunal Recurso hodi konsidera inkonstitusional.

“Rekrutamentu ne’e jeral, la haree ba povu baibain nia oan, PNTL nia oan no Veteranu nia oan maibe ba hothotu, se mak esforçu mak bele pasa”. Nia inforna

Rezultadu kandidatu ne’ebe aprovadu no la aprovadu iha kada munisípiu :

Munisípiu Aileu mane 484 no feto 234, total hamutuk 718, munisípiu Ainaro mane 446 no feto 141, total 587, munisípiu Atauro mane 63 no feto 16, total 79, munisípiu Baucau mane 576 no feto 147, total 722, munisípiu Bobonaro mane 503 no feto 182, total 685, Covalima mane 424 no feto 124, total 548.

Munisípiu Dili CFP mane 2069 no feto 845, total 3014, Ermera mane 719 no feto 262, total 981, munisípiu Lautém mane 374 no feto 136, total 510, munisípiu Liquiça mane 349 no feto 135, total 475.

Tuir mai, munisípiu Manatuto mane 397 no feto 155, total 552, munisípiu Manufahi mane 429 no feto 138, total 567, munisipiu RAEOA mane 402 no feto 119, total 521 no ikus liu munisípiu Viqueque Mane 491 no feto 147 total 638.

Kalendariu prova medika ba kandidatura sira, iha loron 10/02/2026 Munisípiu Aileu total 20, Ainaro total 25 no Atauro total kandidatu 10. Loron 11/02 munisípiu Baucau ho total kandidatu 40 no Bobonaro 20.

Loron 12/02 munisípiu Bobonaro 20, Covalima 25 no Dili/ Dili CFP 15. Loron 13/02 munisípiu Dili/ Dili CFP 25 no Ermera 37. Loron 16/02 munisípiu Lautém 27 no munisípiu Liquiça 26. Loron 17/02 munisípiu Manatuto 25 no Manufahi 25. Loron 18/02 munisípiu Oé-Cusse 25 no Viqueque 35.

Entretantu, teste saúde ba kandidatu membru PNTL atus haat (400) ne’e sei adia ba loron seluk tanba reajente ba teste saúde seidauk iha.

TAGS
Share This

COMMENTS