Eviksaun Iha Beto-Tasi ! Komunidade Lamenta Governu Seidauk Indemniza Afetadu Ho Justu

Imajem : Vítima Afetadu Eviksaun, Helder da Silva iha Beto-Tasi, 14/07/2926. Foto : SAPNews

‎SAPNewsTL, Díli – Komunidade afetadu iha Suku Madohi protesta planu alargamentu Aeroportu Internasionál Nikolau Lobato tanba konsidera prosesu ne’e viola sira nia direitu ba rai. Komunidade husu Governu atu halo klarifikasaun no selu indemnizasaun ba rai, molok implementa projetu.

‎Representante komunidade afetadu, Helder da Silva, hateten komunidade la kontra dezenvolvimentu Estadu, maibé Governu tenki kumpre obrigasaun atu selu indemnizasaun ba proprietáriu sira molok halo demolisaun.

‎”Ami nu’udar komunidade afetadu koopera ho Estadu. Maibé, molok sobu ami-nia uma, Governu tenki selu uluk ami nia rai, klaru katak uma no ai-horis selu ona iha balu seidauk selu.Tenki respeita ami-nia direitu.” Dehan ‎Helder da Silva iha Madohi, 14/07/2026

‎Helder hatutan iha tinan 2011, autoridade sira aumenta área aeroportu to’o metru 25 no halo ona indemnizasaun ba rai balun. Maibé, iha fase daruak, komunidade dehan Governu foin deklara katak rai ne’e sai propriedade Estadu.

‎”Iha 2011, ANATL halo ona indemnizasaun ba rai bainhira aumenta área aeroportu. Maibé iha fase daruak, sira dehan fali katak rai ne’e Estadu nian.”

‎Afetadu ne’e husu autoridade kompetente atu fó esplikasaub klaru tanba mudansa estatutu rai ne’e. Tuir nia, uluk rai refere iha rai privadu, maibé iha tinan 2020 deklara fali sai propriedade Estadu.

‎”Ami husu autoridade sira atu esplika didi’ak. Tamba sa uluk rai ne’e ami mak iha direitu nu’udar na’in, maibé iha 2020 dehan fali katak sai Estadu nian?”.

‎Helder mos afirma komunidade hela iha área refere durante tinan barak no iha dokumentu legal, inklui prova indemnizasaun iha 2011, dokumentu tempu Indonézia no prova pagamentu taxa entre tinan 1993 to’o 1998.

‎”Ami hela iha ne’e tinan barak ona. Ami iha dokumentu indemnizasaun tinan 2011, dokumentu tempu Indonézia no prova katak ami selu taxa husi 1993 to’o 1998. Tamba sa agora ami laiha direitu ba rai ne’e?.”

‎Helder informa, komunidade regista ona kazu refere iha tribunál. Nia lamenta tanba prosesu implementasaun projetu uza forsa hasoru komunidade, maski komunidade afirma sempre koopera ho Governu.

‎”Ami regista ona kazu ida ne’e iha tribunál. Ami koopera ho Governu, maibé ami husu de’it atu Estadu selu hotu rai, uma no ai-horis molok halo projetu.”

‎Nia mos questiona tanba balu ne’ebé la iha dokumentu kompletu hetan indemnizasaun, enkuantu komunidade ne’ebé iha dokumentu legal seidauk simu nia direitu.

‎”Iha balu ne’ebé la iha dokumentu kompletu, maibé hetan indemnizasaun. Ami ne’ebé iha dokumentu kompletu, tanba sa mak seidauk hetan?” Helder husu.

‎Tuir Helder, komunidade regista ona lista rai 57 ne’ebé to’o agora seidauk simu pagamentu, maski rai balun selu ona.

‎”Ami regista ona iha tribunál. Iha rai 57 mak seidauk halo pagamentu, maski rai balun selu ona.”

‎Helder akresenta, durante prosesu levantamentu, komunidade entrega ona dokumentu hotu tuir pedidu autoridade. Maibé, nia konsidera implementasaun rezolusaun Governu la tuir norma legal ne’ebé eziste.

‎”Durante prosesu levantamentu, ami hatama ona dokumentu hotu. Maibé implementasaun rezolusaun la tuir saida mak hakerek iha rezolusaun. Sira dehan indemnizasaun US$40 kada metru kuadradu.”

‎Helder husu Governu atu halo dialogu ho komunidade afetadu no buka solusaun ne’ebé bele iha respeita direitu povu nian no dignidade humana.

‎”Entre komunidade afetadu ho Estadu tenki iha komunikasaun di’ak. To’o agora ami seidauk haree ida ne’e. Governu dehan bazeia ba rezolusaun US$40 kada metru kuadradu, maibé ami presiza esplikasaun no solusaun ne’ebé justu.”


‎Iha Fatin hanesan, Prezidente Autoridade Munisipiu Díli, Francisco dos Santos, hateten operasaun eviksaun ne’ebé hala’o iha Madohi la’ós medida urjente, maibé implementasaun husi planu ne’ebé prepara ona ho prosesu konsultasaun no notifikasaun ba komunidade durante loron 90.

‎”Servisu ida ne’e la’ós servisu urjente. Ami planeia ona, halo diálogu ho komunidade no fó notifikasaun durante loron 90. Depois fó tempu ba sira atu halo rekursu, no prazu hotu ona. Iha loron ikus ami implementa planu ne’e.”

‎Francisco esplika, Operasaun ne’e realiza hamutuk ho SEATOU, ANATL, MOP, Terras no Propriedades, no entidade governamentál seluk sira atu suporta planu alargamentu Aeroportu Internasionál Nicolau Lobato.

‎”Uma-kain hamutuk 57 mak simu ona despaixu administrativu. Servisu ida ne’e hala’o hamutuk ho Sekretaria Estadu Asunto Toponomia no Urbano (SEATOU), Administração de Aeroportos e Navegação Aérea de Timor-Leste (ANATL, E.P.),Ministeriu Obras Públika (MOP) no Terras de Propriedade. Projetu ida ne’e ba interese públiku hodi alarga Aeroportu Internasionál Nicolau Lobato.”

‎Nia hateten governu prepara transporte no apoiu lojístiku ba família afetada sira atu muda ba fatin foun, inklui ba munisípiu Sira, tuir komunidade hakarak.

‎”Ami prepara transporte no apoiu ba sira atu lori sasan no muda ba fatin ne’ebé sira hakarak. Balun ba Lautém, balun ba Manatuto no Metinaro. Governu prontu atu ajuda.”

‎Konaba kompensasaun, nia esplika, prosesu administrativa remata ona, maibé pagamentu sei hein prosesu orsamentál governu.

‎”Despaxu administrativu hatún ona, maibé pagamentu sei hela iha prosesu normal governu.”

‎Nia Informa governu laiha intensaun atu prejudika komunidade, maibé buka dezenvolvimentu no hadia infraestrutura nasaun nian. Tanba ne’e, nia husu komunidade atu labele halo desizaun tuir informasaun husi parte seluk ne’ebé bele provoka konflitu.

‎Iha sorin seluk, Koordenadór Rede ba Rai Timor-Leste, Pedrito Vieira, hateten nia triste ho operasaun eviksaun ne’e tanba konsidera viola direitu komunidade no la reflete prinsipiu Estadu Direitu Demokrátiku.

‎”Ha’u triste tebes tanba ita asiste fali estadu halo eviksaun no hasai komunidade husi sira-nia uma ho ignora sira nia direitu. Ida ne’e la reflete moris iha Estadu de Direitu Demokrátiku.”

‎Pedrito dehan Rede ba Rai no komunidade durante ne’e esforsa atu halo diálogu ho autoridade sira no hato’o reklamasaun tuir mekanizmu legal.

‎”Ami esforsa ona atu ko’alia ho autoridade sira no hato’o reklamasaun tuir lei, maibé esforsu hotu-hotu ne’e la hetan resposta ne’ebé di’ak.”

‎Nia konsidera, governu la prepara planu klaru ba komunidade afetada sira depois eviksaun, no husu atu dezenvolvimentu la bele sakrifika direitu no moris povu nian.

‎”Dezenvolvimentu importante, maibé la bele sakrifika komunidade. Governu tenke iha planu klaru kona-ba fatin ne’ebé komunidade sei hela depois sai husi ne’e.”

‎Pedrito mos dehan Rede ba Rai sei kontinua akompaña kazu ne’e liuhusi mekanizmu legal, inklui hato’o pedidu urjente ba tribunal no kontaktu entidade finansiadór sira atu haree fila-fali projetu ne’e relasiona ho alegasaun violasaun direitus umanus.

Komunidade suku Madohi Aldeia Beto-Tasi sai afetadu ba Projetu Alargamentu Aeroportu International Presidente Nicolau Lobato, seidauk hetan indemnizasaun hosi governu, tan ne’e sira resiste kontra Sekretaria Estadu Asuntu Toponomia no Organizasaun Urbanu (SEATOU) ho nia ekipa iha terenu.

Maske komunidade afetadu no Rede Ba Rai resiste no ezije direitu indemnizasaun maibé ekipa konjunta kontinua firme no halo alargamentu ba uma ne’ebe pertense ba area projetu Aeroportu Nicolau Lobato.

Tuir observasaun Sapnews.com iha terrenu nota katak komunidade sira lamenta ho evikasaun ne’e no hatudu prova dokumentu direitu ba rai, maibe ekipa kontinua halo alargamentu no afetadu sira balun mós arruma ona sira-nia sasan.

Entretantu, total uma kain 215 mak afetadu husi planu eviksaun. Husi númeru ne’e, uma kain 57 seidauk simu indemnizasaun ba rai, no uma kain 4 seluk seidauk simu indemnizasaun ba rai, uma no ai-horis.

Share This

COMMENTS