Hadia Produtu Saúde Reprodutiva Iha TL ! UNFPA Apoia Kontraseptivu no Aimoruk Essensiál Ba INFPM

Imajem : United Nations Population Fund (UNFPA) entrega Kontraseptivu no Aimoruk Essensiál ba Saúde Materna iha Instituto Nasionál Farmásia no Aimoruk (INFPM) iha Dili,10/09/2026
SAPNewsTL, Dili : United Nations Population Fund (UNFPA) entrega Kontraseptivu no Aimoruk Essensiál ba Saúde Materna iha Instituto Nasionál Farmásia no Aimoruk (INFPM) hodi hadi’a disponibilidade produtu saúde reprodutiva essensiál iha Timor-Leste.
Diretor Regional UNFPA ba Asia no Pasífiku, Aleksandar Sasha Bodiroza sente kontente no hato’o apresiasaun sinseru ba Governu Timor-Leste, liuliu Ministériu Saúde nia lideransa no kompromisu kontinua iha alkansa saúde, direitu seksuál no reprodutivu.
“Ohin, ita halibur hamutuk atu halo entrega produtu kontraseptivu no medikamentus esensiál sira, liuliu kontraseptivu hanesan injetável medroxyprogesterone acetate, Implanon NXT no misoprostol, ne’ebé sai parte importante husi apoiu programa UNFPA atu hadi’a disponibilidade produtu saúde reprodutiva essensiál iha nasaun”. Dehan Diretor Regional UNFPA ba Asia no Pasífiku, Aleksandar Sasha Bodiroza iha Dili, 10/09/2026
Sasha Bodiroza konsidera produtu sira-ne’e la’ós de’it produtu médiku. Sira reprezenta opsaun, dignidade no, ba feto no labarik-feto barak, oportunidade atu iha futuru ne’ebé saudável no seguru liután.
“Bainhira feto ida bele deside se no bainhira nia hakarak isin-rua, nia iha kontrolu boot liután ba nia saúde, nia família no nia futuru. Nune’e mos, bainhira inan ida partu no iha asesu ba aimoruk essensiál iha tempu ne’ebé loos, ita bele salva nia moris”.
UNFPA kontinua komprometidu atu asegura katak feto no labarik-feto sira iha asesu ba produtu saúde seksuál no reprodutiva ne’ebé ho kualidade no garantia kualidade.
“Liuhusi ami-nia mekanizmu aprovisionamentu iha nível globál, ami servisu hamutuk ho nasaun no parseiru sira atu asegura fornesimentu ne’ebé kualidade, uza vantajen merkadu globál no hametin korente abastesimentu, hodi asegura katak produtu sira-ne’e to’o ba ema sira ne’ebé presiza liután”.
Iha rejiaun Ázia-Pasífiku, UNFPA servisu hamutuk ho Governu sira atu hametin komponente iha korente abastesimentu, hahú husi previsaun no finansiamentu, ba prosesu aprovisionamentu, armazenamentu, distribuisaun no disponibilidade to’o iha últimu milha.
“Ami rekonhese katak produtu médiku ida sei efetivu duni bainhira produtu ne’e disponivel fízikamente iha fatin loos no iha tempu loos bainhira feto ida presiza”.Nia sublinha
Timor-Leste halo ona progresu importante iha hametin nia sistema saúde no habelar asesu ba servisu saúde seksuál no reprodutiva. UNFPA orgullu atu hamutuk ho Governu hanesan parseiru iha dalan ida-ne’e. Maibé, ohin la’ós de’it kona-ba saida mak entrega iha momentu agora.
“Ita mos tenki husu ba ita-nia an: Oinsá mak ita bele asegura katak produtu sira-ne’e sei disponivel aban, tinan oin no tinan sira tuirmai? Iha ne’e mak sustentabilidade iha longu prazu importante tebes”.
Maski finansiamentu esternu no apoiu husi parseiru dezenvolvimentu sira iha papel indispensável iha suporta asesu ba produtu saúde reprodutiva iha nasaun barak, inklui Timor-Leste, situasaun finansiamentu esternu iha agora hatudu nesesidade atu hametin liután propriedade nasionál no finansiamentu sustentável.
Papel UNFPA no parseiru dezenvolvimentu sira seluk tenki muda progresivamente ba ajuda nasaun sira atu harii sistema forte, kapasidade institusionál no mekanizmu finansiamentu ne’ebé presiza atu sustenta sira nia progresu ho maneira independente.
“Ita presiza iha ambisaun atu buka dalan foun sira ba finansiamentu produtu esensial saúde reprodutiva. Abordajen ida ne’ebé promete mak mekanizmu UNFPA Match Fund, ne’ebé investimentu aumentu husi Governu hamutuk ho rekursu komplementár husi UNFPA hodi hametin finansiamentu doméstiku no habelar asesu ba produtu saúde reprodutiva”.
To’o ohin, Governu Timor-Leste investe ona aproximadamente US$1.6 millaun liuhusi mekanizmu Third-Party Procurement (TPP) atu sosa produtu saúde reprodutiva. UNFPA, iha tinan sira ikus ne’e, ajuda aumenta investimentu ida-ne’e liuhusi apoiu orsamentu aproximadamente US$2.3 millaun iha rekursu komplementár husi Match Fund.
Modelu finansiamentu inovativu ida-ne’e kria ponte prátiku entre apoiu esternu iha ohin loron no finansiamentu doméstiku ne’ebé forte liután iha futuru. Investimentu iha saúde reprodutiva la’ós despeza de’it. Ida-ne’e mak investimentu iha kapital umanu, iha família sira no iha futuru nasaun nian.
UNFPA kontinua komprometidu totalmente atu servisu hamutuk ho Governu Timor-Leste hodi esplora oportunidade finansiamentu inovativu sira hanesan ne’e, ne’ebé adapta ba prioridade no konteúdu nasionál.
Enkuantu Timor-Leste kontinua hametin nia envolvimentu rejionál, oportunidade importante sira sei mosu atu aprende husi nasaun sira seluk, esplora kooperasaun rejionál no uza liután mekanizmu finansiamentu no aprovisionamentu iha nível rejionál. “Ami prontu atu suporta ita-nia pasu hotu iha dalan ida-ne’e”.
“Sasukat ne’ebe loos ba ita-nia susesu la bele haree de’it husi kuantidade produtu ne’ebé ita sosa/kompras. Pelo kontráriu, ita-nia susesu tenki sukat husi faktu katak feto ida ne’ebé tama iha fasilidade saúde iha Dili, ka iha área remota sira, bele simu kontraseptivu ka medikamentus essensiál ne’ebé nia presiza”.
Susesu mos sukat husi ,se feto ne’e hetan liberdade atu hili, simu kuidadu saúde ho kualidade ne’ebé la kompromete, no asesu ba kuidadu ne’ebé la hasoru barreira estruturál. Ida-ne’e mak padraun ne’ebé ita tenki kontinua buka no atinji.
Tanba ne’e, ohin mak momentu ida atu selebra progresu no haforsa fali ita-nia kompromisu. Kompromisu atu kontinua investe iha saúde seksuál no reprodutiva; atu hametin sistema nasionál no korente abastesimentu; atu mobiliza finansiamentu sustentável; no liuliu, atu asegura katak laiha feto ka labarik-feto ida mak husik hela iha kotuk.
UNFPA kontinua komprometidu totalmente atu servisu hamutuk ho Governu Timor-Leste, pesoal saúde sira, komunidade sira no parseiru dezenvolvimentu sira atu halo vizaun ida-ne’e sai realidade. Mai ita kontinua lao hamutuk ba oin — husi asesu iha ohin, ba asesu ne’ebe sustentável iha aban.
Diretóra Ezekutiva INFPM Paulina Mendonça Maher apresia ba UNFPA tanba kontinua apoia Ministériu Saúde, INFPM no sistema nasionál Jestaun abastesimentu ba produtu saude.
“Ami-nia sinseru apresiasaun, UNFPA nia parseria kontinua no fó apoiu ba Ministériu Saúde, INFPM no sistema nasionál Jestaun abastesimentu ba produtu saude. Seremonia Entrega Produtu kontraseptivu no medikamentus essensiál ba saúde materna ohin loron ne’e mak okaziaun importante ida ba ami”.
Produtu kontraseptivu injetável medroxyprogesterone acetate, Implanon NXT, misoprostol no produtu reprodutivu essensiál sira seluk, sei kontribui diretamente ba asegura disponibilidade no kontinuidade servisu essensiál ba feto, adolexente no família sira iha Timor-Leste tomak.
Diretora ezekutiva ne’e dehan serimonia entrega ida-ne’e la remata de’it iha transferénsia produtu. Ida-ne’e hanesan ami-nia responsabilidade atu asegura katak produtu sira-ne’e simu ho di’ak, rai ho seguru, jere ho apropriadu no distribui ho tempu, atu bele to’o ba fasilidade saúde sira, ba feto no família sira ne’ebé presiza.
INFPM iha papel importante iha korente abastesimentu nasionál ba medikamentus no produtu saúde liu hosi armazén sentrál iha Dili no armazén rejionál sira, “ami servisu atu asegura katak produtu sira disponivel no distribui ba fasilidade saúde públika sira iha nasaun laran.
“Ami rekoñese katak korente abastesimentu ba produtu saúde ne’ebé forte, laos deit presiza liu mak produtu sufisiente iha armazén. Presiza mós halo previsaun no kuantifikasaun ne’ebé loos, planu ba fornesimentu (supply planning) ne’ebé efetivu, aprovisionamentu ne’ebé apropriadu, jestaun inventáriu ne’ebé di’ak, armazenamentu ne’ebé loos, distribuisaun tuir tempu, dadus ne’ebé fiável no koordenasaun forte entre parte interesada hotu”.
Timor-Leste tama ona iha faze importante ida iha prosesu atu aumenta ownership nasionál no finansiamentu sustentável ba produtu saude reprodutiva. Dezenvolvimentu Planu Fornesimentu Nasional (National Supply Plan) fórnese baze ka fundasaun ne’ebe importante atu liga nesesidade produtu nian ho finansiamentu ne’ebé disponivel, identifika lakuna sira no apoia desizaun kona-ba prosesu aprovisionamentu.
“Planu ne’e sei kontinua sai instrumentu importante ba INFPM no Ministériu Saúde iha planeamentu no jestaun fornesimentu ba produtu essensiál sira. Ami rekoñese mós importánsia atu hametin finansiamentu doméstiku. Governu hatudu ona ninia kompromisu liuhosi investimentu besik US$1.6 millaun liuhosi mekanizmu Third-Party Procurement (TPP) ba produtu saúde reprodutiva”.
Iha tempu hanesan, UNFPA komplementa investimentu ida-ne’e ho US$2.3 millaun liuhosi mekanizmu Match Fund. Ida-ne’e mak ezemplu importante ida kona-ba oinsá Governu no parseiru dezenvolvimentu bele servisu hamutuk atu responde ba nesesidade atuál, no iha tempu hanesan hari’i dalan ba ownership nasionál ne’ebé boot liután.
Tranzisaun ida-ne’e signifika mós hametin kapasidade institusionál atu jere produtu sira ho efisiénsia, transparénsia no sustentabilidade. “Ami prontu atu servisu besik ho UNFPA no Ministériu Saúde atu apoia tranzisaun ne’ebé la’o ho di’ak no koordenadu, inklui dezenvolvimentu Planu Tranzisaun (Transition Plan) antes Dezembru 2026 no implementasaun efetiva husi planu refere iha tempu tuir mai”.
INFPM kompromete apoia sistema no kapasidade Ministériu Saúde hodi asegura disponibilidade kontinua aimoruk essensiál no produtu saúde sira.
“Ami sei kontinua servisu atu hadi’a jestaun inventáriu no monitorizasaun stock; armazenamentu no jestaun armazén; distribuisaun tuir tempu ba fasilidade saúde sira; utilizasaun dadus husi sistema informasaun lojístika no hametin koordenasaun ho Ministériu Saúde, UNFPA no parseiru sira seluk;
INFPM hein ho interese atu kontinua parseria ida-ne’e ho UNFPA no Ministériu Saúde hodi hametin korente abastesimentu nasionál no prepara ba futuru ne’ebé sustentável liután. “Ami mós simu ho di’ak kolaborasaun kontinua iha área sira hanesan planu fornesimentu (supply planning), previsaun no kuantifikasaun, jestaun korente abastesimentu, utilizasaun dadus, dezenvolvimentu kapasidade no mekanizmu finansiamentu inovativu”.
“Objetivu komún mak atu asegura katak la iha feto, adolexente ka família ida mak la bele asesu ba produtu esensial saúde reprodutiva ne’ebé sira presiza tanba produtu ne’e la iha. Mai ita kontinua servisu hamutuk hosi disponibilidade produtu ohin loron, ba seguransa sustentável produtu iha future”. Nia hakotu


