Estudante FMCS-UNTL : Preparasaun, Dejafiu &  Esperansa Ba ASEAN

Estudante FMCS-UNTL : Preparasaun, Dejafiu & Esperansa Ba ASEAN

Maluk Sivitas Akadémikas UNTL tomak mak ha’u hadomi

Ha’u, Olderico da Costa husi Fakuldade Medisina Siénsia da Saúde (FMCS-UNTL), iha ne’ebe sei hato’o diskursu ho tópiku : Preparasaun Timor Leste Adere Ba ASEAN. Portantu ha’u sei define Preparasaun, Dejafiu no Esperansa sira, Wainhira Timor Leste tama ba ASEAN


ASEAN mak Associations of South East Asian Nations, ASEAN hanesan organizasaun ida ne’ebé servisu parseria entre nasaun sira iha Sudeste Aziátiku ne’ebe hari’i iha Bankok-Tailandia iha loron 08 fulan agostu tinan 1967. Nasaun fundador sira mak hanesan: Indonezia, Tailandia, Singapura, Filipina no Malazia. Organizasaun ASEAN nia objetivu atu dezenvolve socio-economia iha rejiaun,manutensaun estabilidade polítika, realizasaun projetu no investimentu sira husi populasaun totál liu 667 Milliaun.


Jeografikamente Timor Leste lokaliza iha rejiaun sudeste aziátiku, Timor Leste presija mós halo relasaun Bilateral no Multilateral entre nasaun vizinu, espesial nasaun sira ne’ebé mak inklina iha komunidade asean nian. Timor Leste rasik hahú hato’o nia pedidu adesaun bá ASEAN hahú kedas iha tinan 2011

 

iha tinan 2023 Timor leste sai observadór bá Asosiaasaun Rejionál ne’e Timor-Leste nu’udar nasaun joven ida ne’ebe maka restaura nia independensia iha loron 20 fulan maiu tinan 2002, Timor Leste bele hetan benefisiu husi nasaun vizinu sira no mós Timor bele ajuda nasaun sira seluk.

 

Portantu, liu husi adezaun ne’e bele loke dalan ba investimentu estratéjiku internasionál sira iha Timor Leste liliu iha kriasaun kampu servisu, hasa’e rendimentu ekonómiku, dezenvolve dezenvolvimentu edukasaun, infraestrutura, saúde, agrikultura, turizmu no promove governasaun diak ba futuru
Belun Sivitas Akadémikas UNTL ne’ebe ha’u hadomi

Preparasaun Timor-Leste atu adere ba ASEAN ne’ebe la’o naruk desde 2002, iha ne’ebe ASEAN halo ona avaliasaun ba dala rua, maske ita seidaun hatene rezultadu husi avaliasaun, maibe nu’uda nasaun ita tenki prienxe kriteira sira tanba, admisaun ida ne’e hetan desizaun liu husi konsensu iha cimeira liu husi rekomendasaun konssellu kordenasaun ASEAN nian
Iha rekezitus ne’ebé mak importante atu sai membro ba ASEAN mak liu-liu iha nia pilar tolu(3) maka: pilar ekonomia, seguransa no socio-cultura. Ida ne’e mak sai dezafiu boot bá Timor leste atu adere bá ASEAN.

 

Ita nia setor ekonomia, infraestrutura no seguransa tenki forte, metin no kualidade tuir padraun internasional, enkuandu daudaun ne’e ita nia dezenvolvimentu no investimentu seidauk to’o iha area hotu-hotu liliu problema rekursu finanseiru, humanu, infraestrutura ne’ebe sei menuz, estabilidade polítika, seguransa no sosio-kultural ne’ebe seidauk forte

Dejafiu Sira Wainhira Adere Ba ASEAN

Tuir relatoriu ne’ebé mak iha Timor-Leste hasuru ona dezafiu lubuk ida wainhira sai membru ASEAN. Liu liu pilar sira husi komunidade ASEAN nian ne’ebé liga direita ho situasaun politika- seguransa no ekonomia. Liliu iha oinsa Timor Leste bele kompete iha merkadu livre, rekursu humanu menuz, infraestrutura menuz hanesan estrada, ponte, hotel no aeroportu seidauk prense kritériu internasionál, kampu de servisu menuz vale 9.6%, produsaun rai-laran menuz vale 5%, importasaun barak liu vale 95%, estabilidade seguransa ladun iha liu hosi joven sira ne’ebe mete organizasaun sira, baku malu, tuda malu, oho malu. Buat hirak ne’e hotu, fanun ita hotu atu hanoin, haree no hakaas an hodi ultrapassa dejafiu hirak ne’e


Molok atu sai membru permanente ba ASEAN, Ita tenki maximiza iha investimentu sériu ba setor edukasaun, saude, turizmu, ekonomia, agrikultura, inklui hamoniza lejislativa liliu lei rai, proteje produtu sira rai laran no aprova dekretu lei investimentu internasional sira hodi foku ba makroekonomia no labele hamate setor mikroekonomia hanesan kios kiik sira, loja sira ne’ebe timor oan sira hari’i.

 

Molok remata, atu hatete katak :
Adezaun Timor-Leste ba ASEAN nu’udar prioridade polítika externa estadu nian, Timor oan hotu firme, prontu no hadia kualidade hodi hasoru dejafiu foun iha kontextu kompetisaun ekonomia iha Merkadu internasional no nasional, domina siensia no teknolojia, halo diplomasia ne’ebe orienta ba investimentu ekonomia nasionál no moris diak populasaun nian. Dejeju susesu ba Timor Leste nia adezaun no felisidade ba povu timor lorosa’e.

Dili, 31 Jullu 2023

Share This

COMMENTS

Wordpress (0)
Disqus ( )