MS & UNFPA Rekunhese Feto Barak Kaben Sedu Ho Idade 15-19 ! Númeru Mortalidade Sa’e

Imajem : Diretóra Nasionál Materno Infantil Madalena Fátima Sarmento Gomes iha Salaun Palasiu de Cinzas Caicoli, Sexta, (11/07/2025).
SAPNewsTL, Díli : Ministériu Saúde (MS) servisu hamutuk ho United Nations Population Fund (UNFPA, Sigla Inglés) selebra loron mundial populasaun no lansa relatóriu situasaun mundial populasaun.
Ekipa Kobertura – SAPNewsTL
Diretóra Nasionál Materno Infantil (DNMI) Madalena Fátima Sarmento Gomes hateten, lansamentu ba relatóriu situasaun populasaun mundiál 2025 nian tuir Sensus Populasaun ne’ebé maka hahu iha 2022, hatudu katak iha idade 15 até 19 anos, feto barak maka deside kaben sedu.
“Ita hatene iha mós ida ne’ebé maka fahe ba kategoria indikadóres ne’ebé maka hatúr iha estatístika, refleta mós grupu idade menoridade feto ho idade menor deside kaben sedu iha ita nia Nasaun Timor-Leste”. Dehan Diretóra Nasionál Materno Infantil Madalena Fátima Sarmento Gomes iha Salaun Palasiu de Cinzas Caicoli, Sexta, (11/07/2025).
Hare’e fali ba informasaun relatóriu husi Ministériu da Saúde (MS) iha tinan 2023 to’o 2024, kuaze 8% feto sira ne’ebé mak kaben sedu entre idade menus husi 19 anos, haree fali ba alvu ba inan isin rua (2) mak hanesan ezaminasaun por volta Rihun 36, ekivale 8% ne’e inan isin rua (2) sira ho idade menus husi 19 anos.
“Iha risku feto deside kaben sedu, iha risku ne’e barak tebe-tebes liliu ita haree ba mortalidade inan ho oan, iha relatóriu ne’ebe maka Ministériu saúde hetan mortalidade inan ho oan mós ho numeru balun indika ba ida menus husi 19 anos”. Nia hateten
Ministériu Saúde (MS) nafatin servisu hamutuk ho nia parseiru no organizasaun mundial sira hanesan UNFPA no parseiru sira hodi bele reduz númeru mortalidade iha Timor-Leste.
1: Estrategia ne’ebe maka Ministériu Saúde ho nia parseiru sira trasa hamutuk maka presiza hadia ninia kobertura.
2: Asegura katak partus hotu-hotu tenke asiste husi pesoal saúde treinadu no mós akontese iha ita-nia fasilidade saude.
3: Ita mós asegura katak, ita-nia inan feton sira ne’ebe maka hetan komplikasaun tenki hetan asisténsia emergensia.
“Pessoal saúde ne’ebe maka tuir ona formasaun kompreensivu kona-ba emergensia, asegura katak familia tenki asesu ba servisu planementu hotu-hotu, tanba ita haree katak pursentu bo’ot tebes (30%) mak iha servisu planeamentu familiar mós kontribui ba redusaun mortalidade inan iha ita-nia rai”. Nia Salienta
Ministerio Saude hetan suporta máximu husi parseiru hotu inklui UNFPA ne’ebe tulun Ministériu Saúde, oinsa bele presta servisu no garante katak populasaun ne’ebe maka sai hanesan alvu bele asesu iha servisu planeamentu familiar tuir nesesidade
Komparasaun tinan 2009 no 2010, iha mortalidade inan ho oan a’as tebes-tebes maibe survey demografia saúde iha 2016 hatudu katak iha redusaun ne’ebe signifikante.
Entretantu, tuir planu anterior demografika survey tuir lolos hala’o iha 2021 maibe mosu Covid-19, nune’e sei hala’o survey refere iha tinan 2025.